Mis juhtub, kui klammerduda tunnetuslikesse eelarvamustesse?

11. märts 2022 Kadri Paas kriisi- ja strateegilise kommunikatsiooni asjatundja - 1 Kommentaar
Kadri Paas.

Heuristika võimaldab inimestel leida lahendusi keerulistele ülesannetele või probleemidele minimaalse pingutusega. Ent neil lahenduskäikudel on oma hind: probleemi kiireks lahendamiseks lihtsustatakse teatud osa teabest, osa infost eiratakse ja antakse hinnanguid, mis suurendab süstemaatiliste vigade tõenäosust. 

Vead, mida nimetatakse kognitiivseteks eelarvamusteks, on ebaratsionaalse analüüsi tulemus. Kognitiivne eelarvamus sisaldab ankurdamise või klammerdumise efekti ehk esmase teabe mõju inimese otsustele, kättesaadavuse heuristikat ehk kui lihtne on teabele ligi pääseda, raamiefekti ehk kuidas identset teavet esitada eri viisil, ja teavet, mis toetab olemasolevat seisukohta. Arvestades internetis teabe otsimise harjumusi ja algoritme, on suurte veebiettevõtete ülesanne otsustada, milline teave on väärtuslik ja seetõttu kasutajatele kuvatav. 

Ajakirjas Journal of Computational Social Science ilmunud artiklis „Fooled by facts: quantifying anchoring bias through a largescale experiment“ kirjutavad Dublini ülikooli sotsioloog Taha Yasseri ja Oxfordi ülikooli interneti ja sotsiaalmeedia uurija Jannie Reher, et olenevalt sellest, millist veebiplatvormi kasutatakse, võivad inimesed kokku puutuda väga erineva teabega, mis omakorda võib põhjustada „sotsiaalsete mullide“ ehk kõlakodade teket või isegi emotsionaalse seisundi muutusi.

Vastake järgnevale küsimusele nii kiiresti kui võimalik ilma edasi lugemata. Millist Euroopa riiki tabas pandeemia kõige rängemalt? Kui vastasite Itaalia, siis eksisite. Itaalia ei ole kinnitatud COVID-i juhtude või surmade arvu poolest Euroopa riigi esikümnes. Mõistetav, miks inimesed võivad sellele küsimusele vale vastuse anda. Itaalia oli esimene Euroopa riik, mida pandeemia tabas. Ettekujutus olukorrast kujunes varakult, keskendudes Itaaliale. Hiljem said teised riigid Itaaliast hullemini pihta, aga Itaalia on nimi, mis jäi kõigile meelde.

Selle küsimuse nipp on paluda inimestel kiiresti vastata. Kognitiivsed eelarvamused on otseteed, neid kasutatakse siis, kui ressurss on piiratud – näiteks aeg ja teadmised. Seda nimetatakse ankurduskallutatuseks. Puutume sellega kokku, kui toetume liiga palju esimesele teabele, mille mingi teema kohta saame ega suuda uut teavet saades oma arusaamu või tõekspidamisi värskendada. 

Meelde jääb esmane teave

Yasseri ja Reheri uuringust ilmnes inimese aju üks peamisi tunnusjooni: kergemini jääb meelde esmane info, mistõttu püütakse selle põhjal oma otsuseid langetada. Isegi juhul, kui teave on ammugi vananenud. Näiteks kõikvõimalikke COVID-iga seotud numbreid avaldatakse iga päev nii palju, et need muutuvad ajus müraks. 

Inimese aju võtab vastu numbrite või muu teabe esimese laine ja klammerdub selle külge. Kui laekuvad uued numbrid ja andmed haiguse kohta, nn ankrud, kulub inimestel uue info omandamiseks veidi aega. 

Milline oli Suurbritannias sotsiaalse distantseerumise ohutu kaugus: üks või kaks meetrit? 1,5 meetrit või 6 jalga. Aga kuus jalga on 1,8 meetrit, kas pole? Ah, ära pane tähele … Unusta ära! COVID-i kommunikatsiooniga seotud probleemid ei piirdu üksnes statistikaga, mis kirjeldab pandeemia levikut ja ohutut distantsi. Esialgu öeldi, et nn karjaimmuunsus tekib siis, kui 60–70% elanikkonnast on saanud immuunsuse kas nakatumise või vaktsineerimise teel. 

Hilisemate uuringute järel pakuti selleks arvuks 90–95 protsenti, mis on oluliselt suurem kui esialgne hinnang. Dublini ja Oxfordi ülikooli teadlase uuring näitas, et esialgne number oli sügavale inimeste mällu juurdunud, mistõttu ei piisa lihtsalt uue protsendi nimetamisest. 

Numbrite ümber keerlevat virvarri on iseloomustatud ka käesoleva sajandi needusena, info üleküllusena. Raske on valida ja mõista, millele keskenduda, inimeste kognitiivsed võimed ei ole suurenenud paralleelselt info hulga kasvamisega. Seetõttu tekitab infohulgas orienteerumine segadust. 

Inimesed on silmitsi keerulise, vastuolulise ja liigset müra sisaldava infoga. Sellises seisundis tehtud otsused ja langetatud valikud võivad olla õiged, ent suurema tõenäosusega ei ole seda mitte. Valede või hooletute otsuste ja ekslike valikute põhjus seisneb inimese piiratud infotöötlusvõimes, lühiajalises mälus, aga ka otsuse või valiku langetamiseks antud lühikeses ajas.

Tunnetuslik ülekoormus halvab

COVID-19 üleilmne epideemia näitas hästi, mis juhtub, kui inimesed peavad kiiresti, väga piiratud, ent samas vastuolulise ja pidevalt muutuva info tingimustes langetama otsuseid ja tegema valikuid. Kuna COVID-19 pandeemia ajal soovitati inimestel eralduda ja töötada kodust, oli neil rohkem aega võrgus olla. See suurendas sotsiaalmeedia kasutamist, ka otsingumootorites päringute tegemine kasvas. 

Väsinud ja vaimselt ülekoormatud või niigi hirmu või ahastuse küüsis olevate inimeste sotsiaalmeedia kasutamisharjumused ja arusaamad muutusid märkimisväärselt, andes sellega panuse veelgi laialdasema segaduse tekkeks ja ekslike või vaenulike narratiivide levimiseks inforuumis. Seetõttu võib väita, et kognitiivne ülekoormus on keskne tegur, mis põhjustab kontrollimata teabe, sh COVID-19 puudutava valeinfo jagamise sotsiaalmeedias. 

Klammerdumine esialgse info külge võib teatud määral seletada ka vaktsineerimise kohatist umbusaldamist, mida on täheldatud paljudes riikides. Võib ju tekkida küsimus: kui nii palju inimesi on vaktsineeritud, siis miks peaksime riskima vaktsiini kõrvalmõjudega!? 

Ühtlasi viitas Yasseri ja Reheri uuring sellele, et inimeste arusaama info kasulikkusest või õigsusest mõjutab institutsioonide ja konkreetne numbrite kasutamine väidetes või loosungites. Ajastul, mil klikipeibutised ja võltsuudised konkureerivad inimeste tähelepanu pärast ja neid kasutatakse ühiskonna avaliku arvamuse mõjutamiseks, peaksid inimesed õppima tundma ära oma tajude sihilikku mõjutamist. Näiteks loosung „Me saadame EL-i 350 miljonit naela nädalas – rahastagem selle asemel oma NHS-i“ (Briti riiklik terviseamet – toim), mida kasutati Brexiti-kampaanias 2016. aastal, on info- ja kognitiivse mõjutustegevuse suurepärane näide. 

On ütlematagi selge, et sotsiaalmeedia annab inimestele laialdase platvormi oma seisukohtade vabameelseks avaldamiseks. Arvestades platvormide ülesehitust, mis sihivad kasutajaid teabega teiste inimeste tegevuste ja otsuste kohta, muutub üha asjakohasemaks küsida, kuidas kognitiivseid eelarvamusi võimendatakse ja kuidas jääda küllastunud inforuumis ellu.

Asi pole selles, et peaksime infovoo peatama või statistikat ja numbreid ignoreerima. Pigem peaksime teabe käsitlemisel õppima kognitiivseid piiranguid arvestama. Kui elaksime pandeemia uuesti läbi, peaksime olema info ülekülluse vältimiseks ettevaatlikumad. Otsustamisel peaksime võtma aega, et mitte suunata oma aju kõige käepäraseid ja lihtsamaid otseteid kasutama. Tuleks kontrollida värskeimaid andmeid, mitte tugineda sellele, mida arvasime teadvat. Nii maandaksime kognitiivse eelarvamuse riski minimaalseks.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Mis juhtub, kui klammerduda tunnetuslikesse eelarvamustesse?”

  1. valdar parve ütleb:

    “Itaalia ei ole kinnitatud COVID-i juhtude või surmade arvu poolest Euroopa riigi esikümnes. … Itaalia oli esimene Euroopa riik, mida pandeemia tabas. Ettekujutus olukorrast kujunes varakult, keskendudes Itaaliale.” Minu tunnetuslik “eelarvamus” peitub hoopiski küsimises, mis põhjusel Itaalia ei saanud Covidiga nii kõvasti pihta kui rida teisi maid. Ehkki tal oli aega pihta saada relatiivselt pikemalt. Vahemereline suhteliselt soe ja kõrge õhuniiskusega kliima kaitseb hingamisteid. Tõvestumisaltimad on need, kes resideeruvad suurtes hästi konditsioneeritud ja madala niikusesisaldusega tehiskeskkondades (suurkaubamajad, tootmishooned jms siseruumid, kus on koos palju inimesi). Kuivas ja tolmuses keskkonnas kriibib kopsu ka ilma Covidita.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!