Õpetajate Leht 18. märtsil
Milline koht on eesti keelel ja kirjandusel eesti koolis?
Milline on meie õpilaste emakeeleoskus ja millest see sõltub? Kuidas vähenenud tundide arvuga toime tulla? Kas eesti keelt tuleks õpetada väiksemates rühmades? Millest sõltub õpetajate järelkasv? Nende ja paljude teiste küsimuste üle arutlevad vestlusringis neli õpetajat.
Pedagoogilisest antropoloogiast
Pedagoogiline antropoloogia nii teadus- kui õppedistsipliinina on Eestis peaaegu tundmatu. Üksnes Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste magistriõppekavas on õppeaine „Filosoofilis-antropoloogilised käsitused inimesest“, mille sisuks on distsiplinaarselt mõeldes filosoofiline ja pedagoogiline antropoloogia. Need kaks koos kasvatusfilosoofiaga on küllaltki sünonüümsed ning käsitatud sageli kasvatus- ja haridusteaduse alusdistsipliinidena. Kasvatusfilosoof Airi Liimets tutvustab oma pedagoogilise antropoloogia teemalisi artikleid, mis ilmunud Saksamaal.
Mida õpetada koolieelikule kunstivaldkonnas?
Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on õppesisu ja -tegevustes kirjas seitse valdkonda, millest üks on kunst. Kui küsida lasteaiaõpetajaks või täiendkoolituses õppijate käest, mida lasteaias õpetatakse kunstivaldkonnas, siis enamasti nimetatakse kunstiga seotud töövahendeid, materjale ja töövõtteid.
Lasteaia väärtusi otsides ja hoides on vaja ühiselt pingutada
Raadi Ripsiku lasteaia väärtuste kujunemise teekond on olnud pikk ja arutelusid täis protsess, räägib lasteaiajuht Ülle Luik. 2021. aastal sai lasteaed Tartu Ülikooli eetikakeskuselt tunnustuseks väärtuskasvatuse karika väärtuspõhise ja lapsest lähtuva organisatsioonikultuuri loomise ning täiskasvanute märkamise ja väärtustamise eest.
Mõistus ei tule lapsele mitte iseenesest pähe, nagu hambad suhu kasvavad. Mihkel Kampmaa 155
Aeg-ajalt kohtab üliõpilastööde viidete seas mõnda Kampmanni kirjet, ent kaheldav on, kas tema pedagoogilise pärandiga osatakse või tahetakse midagi peale hakata peale tsitaadi sobitamise oma kirjatöösse. Ometigi oli Mihkel Kampmaa mees, kes pühendas oma elu ja töö eesti keelele ja eesti koolile. Kogu Kampmaa pedagoogiline pärand on sündinud praktilise koolitöö kõrvalt, ent eelkõige sellesama töö vajadustest.