Saima Salomon: „Järjest kaugeneme inimliku suhtluse alustest“

6. märtsil tähistame üleeuroopalist logopeediapäeva. 2022. aasta läbiv teema on „Logopeedia läbi elukaare“. Logopeedi rollist elu eri etappidel räägib HARNO logopeedia peaspetsialist SAIMA SALOMON. 

Millises eluetapis on logopeedi abi vajajaid kõige rohkem?

See on väga individuaalne, abi võib vaja olla eri eluperioodil, nii imikueas kui ka elu lõpuetapis. Õnneks ei vaja paljud inimesed üldse logopeedi abi. 

Olenevalt inimese vanusest on logopeedi roll erinev. Päris elutee alguses on logopeed eelkõige nõustaja, andes soovitusi lapsevanemale. Tillukese lapse puhul, kel pole veel kõnet, hindab logopeed näiteks, ega lapsel ole neelamisraskust. Lapse kasvades jälgib söömisoskuste arengut, mitteverbaalset suhtlemist, ka kõne-eelset kommunikatsiooni. Mõlemaks toiminguks, nii söömiseks kui kõnelemiseks, on ju vaja suud. Töö lapsega muutub lapse kasvades – üha enam on laps teraapias kaasatud ja aktiivne osaleja. 

Lapse ümber moodustub tugivõrgustik − kui esialgu nõustab logopeed peret, siis lapse kasvades lisanduvad lasteaiaõpetajad, abiõpetajad, tugispetsialistid. Lasteaias ja üldhariduskoolis on suur roll Rajaleidja võrgustiku nõustamisel. Lapsega toimetavad iga päev küll tugispetsialistid, aga nõu ja tuge on vaja ka väljastpoolt. Kõrvalpilk ja õigeaegne abi on väga tähtis. Kui laps ei saa end väljendada, ei võta kaaslased teda mängu. Laps võib jääda tõrjutuks, ta suhtleb vähe, mistõttu on piiratud ka tema kõne areng. Sealt võibki lumepall veerema hakata, tekivad käitumisraskused, laps muutub tõrksaks, trotslikuks. Kui märgata probleeme lasteaiaperioodil, omandab laps kooliks vähemalt kõik kõnehäälikud ja koolis pole enam vaja tegelda häälikuseadega. 

Täiskasvanu vajab logopeedi abi siis, kui haiguse kulg on mõjutanud tema kõnet. Näiteks insuldi puhul on lisaks patsiendi teraapiale vaja anda nõu ja tuge ka lähedastele, et nende vestlus haigega ei muutuks väga lapsemeelseks.

Kui tihti jääb õigeaegne abi saamata?

Lasteaiaõpetaja oskab juba väga hästi märgata ja ka lapsevanem paneb tähele. Teadlikkus on päris hea. Osatakse suunata logopeedi konsultatsioonile. Pärast märkamist on õige aeg sekkuda, aga kurb on see, et meil ei jagu logopeede.

Logopeedi seanssidele lisaks on väga tähtis jälgida koduseid soovitusi ja teha lapsega järjekindlalt tööd. Lapsevanem leiab häid nõuandeid Rajaleidja kodulehelt https://rajaleidja.ee/nouanded-lapsevanemale/.

Milliseid muutusi on töösse toonud koroonaaeg?

Igapäevatöösse on tulnud digivahendid, kaugnõustamine ja -teraapia. Neid muutusi võib pidada positiivseks. Kaugteraapia oleks tulnud ka siis, kui koroonat poleks olnud. Paljude jaoks asub logopeed ju kaugel, tema juurde sõitmiseks kulub aega ja raha.  

Ekraanilapsi on nüüd väga palju ja see toob logopeedidele tööd juurde. Ühest Ameerika uuringust jäi silma, et vanemad annavad n-ö rasketele lastele rohkem ekraaniaega ning vanema ja lapse vaheline suhtlus väheneb.

Ekraanilastel on ju ekraanivanemad, kes ei oskagi last jälgida.

See toobki logopeedi rolli muutuse. Praegune lastevanemate põlvkond on ise kasvanud nutimaailmas ja see mõjutab vanemlikke suhtlusoskusi. Logopeed peab ütlema vanemale lihtsat tarkust: võta aega lapse jaoks! Kuula last! Räägi lapsega!

Milliste muredega pöördutakse teie kui haridus- ja noorteameti logopeedia peaspetsialisti poole? 

Koordineerime Rajaleidja võrgustikku, nende logopeedid ja spetsialistid on nii pädevad, et suudavad enamasti ise probleemid lahendada ja meie juurde eriti ei jõutagi. Vahel on tulnud siiski küsimusi, mis on seotud kakskeelse lapsega, ja tahetakse näiteks teada, kummas keeles oleks õige osutada venekeelsele lapsele teenust. 

Vene keeles töötavaid logopeede pigem napib. Aga laps peab igal juhul abi saama. Esmane on selgeks teha, kas lapsel on ainult kõne- ja keeleprobleemid või on ta ka arengus maha jäänud. Sellest lähtuvalt saab planeerida abi. Teinekord ongi vaja kompleksset abi, lisaks logopeedile eripedagoogi, et lapse arengut toetada. Oluline on ka vanema soov.

Kas jälgite professionaali pilguga avalikus ruumis inimesi ja mõtlete, miks ta pole logopeedi juurde pöördunud?

Vaatan ikka. Vale hääldus alati ei häirigi, võib mõjuda isikupärana, aga vahel mõtlen, et logopeedi abiga saaks ju diktsiooni arusaadavamaks. Tark inimene oskab kõnelda ka nii, et väldib teatud häälikuühendeid või sõnu. 

Olete ligi 30 aastat teinud logopeeditööd. Mis on ajaga muutunud? 

Algusaegadel oli lapsel üks probleem – näiteks r-i hääldus ei tulnud välja, aga nüüd on lapse kehvale kõnele ja kõnest mittearusaamisele lisandunud kaasuvaid probleeme, eelkõige käitumises. Üks raskus logopeeditöös on seegi, et pean saama lapsega kontakti ja looma suhtluseks aluse, aga kuidas teha tööd, kui laps ruumis pidevalt liigub? Logopeed ei tee tööd ainult laua taga, väikelapsega lähedki põrandale, aga ka seal on vaja kontakti. Ei saa ju nii, et üks turritab nurgas ja teine teeb igasuguseid trikke – plaksu ja heli, et saada kontakti.

Mida soovite endale ja kolleegidele logopeediapäevaks?

Sooviks vähem kliente. Vajadusel tuleb muidugi pöörduda logopeedi poole, aga tore oleks, kui täiskasvanute maailmas oleks rohkem otsesuhtlust ja -kontakte, et väikelapsel areneks koduses turvalises keskkonnas silmside, suhtlussoov ja pereliikmetel jaguks aega üksteist kuulata. Järjest kaugeneme inimliku suhtluse alustest.

• Eestis saab logopeediks õppida vaid Tartu Ülikoolis.
• Logopeedi kutsetegevus ja pädevusnõuded on kirjeldatud kutsestandardis.
• Logopeedid töötavad lasteaedades, koolides, õppenõustamiskeskustes, rehabilitatsiooniasutustes, kliinikutes, haiglates, erapraksises.
• Logopeed hindab, analüüsib, tõlgendab, sekkub ja nõustab. 
• Logopeed teeb meeskonnatööd. 
• Logopeed töötab inimesega terve elukaare ulatuses (mitte kommunikatsioonipuudega).

Logopeede ühendab Eesti Logopeedide Ühing www.elu.ee ja Eesti Kliiniliste Logopeedide Selts https://ekls.ee/.