Tööandjad: puue ei takista töötamist

Tööandjate seas tehtud uuring näitab valdavalt positiivset hoiakut vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmise suhtes. 

Eestis on üle 100 000 vähenenud töövõimega inimese. Pooled neist ei tööta, veerand, s.o 25 000 soovib töötada. Miks nad ei tööta, kui töökätest on puudus paljudes valdkondades? „Tööturg ei ole valmis võtma vähenenud töövõimega kutseõpilasi isegi mitte praktikale, rääkimata päris töölevõtmisest,“ arvas Epp Välba, kes juhib Viljandi erivajadustega laste Kaare kooli.  

Mis takistab tööandjaid vähenenud töövõimega inimesi tööle võtmast? Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud uuringut tutvustas liidu haridusnõunik Anneli Entson Viljandi Kutsehariduskeskuses kutsekoolidele, kel on ka erivajadusega õppurid. Turu-uuringute AS küsitles möödunud kevadel 861 tööandjat. Uuringu tulemusi võrreldi ka aastatel 2015 ja 2017 läbi viidud samalaadse tööandjate küsitluse tulemustega.

2021. aasta seisuga on 12% tööealistest elanikest, s.o 16–64-aastastest, kas töövõimetuspensionil või vähenenud töövõimega. Aastatel 2015–2019 suurenes nende inimeste arv 4200 võrra. Nende tööhõive kasvas samal ajal 48,7%-lt 52,1%-le. Ajavahemikul 2015–2021 on ka vähenenud töövõimega inimesi palganud tööandjate hulk kasvanud 29%-lt 33%-le. Sarnaselt varasemate uuringutega ilmnes ka, et neid tööle võtnud asutusi on keskmisest rohkem Kirde-Eestis (55%), kus on ka selle erisusega inimesi enam kui mujal Eestis.

Uuringust selgus, et tööandjad peavad riigi toetusi ja teenuseid vähenenud töövõimega inimeste värbamisel küllaltki motiveerivaks. Kuid enamik vastanutest ei tea kuigi hästi kõiki riiklikke meetmeid. Teatakse neile töötajatele sotsiaalmaksu hüvitamise võimalusest, kuid vähem on teada ümber- või täiendõppe kulude hüvitamisest, samuti tööruumide ja -vahendite kohandamise kulude hüvitamisest ja töötaja tugiisiku teenusest. 

Puue on teisejärguline

2021. aastal vastas 64 protsenti tööandjatest, et samaväärsetel tingimustel töötajate värbamisel peavad nemad puuet või vähenenud töövõimet teisejärguliseks. „Kui kõik muud tingimused on täidetud, mis töökoha täitmiseks vajalikud – eelkõige on jutt vastavast haridusest, õigetest oskustest ja töötaja hoiakust või meelelaadist –, siis inimese erivajadus ei tulegi nii palju kõneks,“ kommenteeris Entson.

Vastajaid oli nii avalikust, era- kui ka mittetulundussektorist, valdavalt need, kellel juba oli vähenenud töövõimega inimesi tööl. Entson tõstis esile aastal 2017 loodud tööandjate ühisust, mis koondab väga vastutustundlikke tööandjaid, kes on nimetatud inimesi värvanud. Ühisusse kuulub nii ettevõtteid kui ka avaliku sektori organisatsioone, nende hulgas on nii suuri rahvusvahelisi kontserne, nagu ABB, Coop, Eesti Energia, Kaubamaja, Paulig, G4S, Baltic Restaurants Estonia jt, kui ka väikseid, alla kümne töötajaga tööandjaid.  

Uuring tehti möödunud aastal koroona ajal. Siis küsiti muu hulgas, kas koroona tõttu on tehtud mingeid ümberkorraldusi ettevõttes ja kas see on mõjutanud vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmist. Vastustest selgus, et muudatused neid ei puudutanud. Samast ilmnes, et kui ettevõtetes või asutustes on juba vähenenud töövõimega inimeste palkamise kogemus, ollakse vastates küsimusele, kas on tahtmist neid rohkem värvata, positiivse hoiakuga. 

Probleemiks vähene info

Kuid uuringust selgusid ka takistused, näiteks on avaliku sektori esindajad vastanud, et nende inimeste palkamiseks tuleb töökohti juurde luua, kuna vabu kohti pole. Vähenenud töövõimega inimesi ei peeta võimalikuks kaasata, kui töö on liiga keerukas või füüsiliselt liiga raske. Viiendik vastanutest on vastanud kindlalt eitavalt. 

Kui küsiti ettevõtteist, kus juba olid vähenenud töövõimega inimesed tööl, kas ja millised on olnud probleemid, on vastustes nimetatud töötajate vaimseid ja psüühikaprobleeme. Tööandja tahab vähenenud töövõimega inimest tööle võttes teada, millised on tema terviseprobleemid. Aga andmekaitse põhimõtete tõttu ja kui inimene ise ei taha rääkida, siis tööandja seda teada ei saa. Ja kui töötajal on keeruline emotsioonidega toime tulla, siis on tööandjalgi keeruline teda mõista või leida olukorrale lahendust. Tööandja vajab infot, võttis Entson ettevõtjate mure lühidalt kokku, lõpetades tõdemisega, et valdavalt on ettevõtjad positiivsed – puue ei takista töötamist, kui inimene tahab tööd teha. 

Uuring on kättesaadav Eesti tööandjate keskliidu kodulehelt. 

Uuringu soovitused 

• Panustada teenustesse, mis toetavad vähenenud töövõimega inimeste konkurentsivõimet tööturul, need on karjäärinõustamine, täiendkoolitused, ümberõpe. 
• Teavitada riiklikest meetmetest, pöörates eraldi tähelepanu väikestele või keskmise suurusega asutustele.
• Teavitada tööandjaid selle sihtgrupi eripäradest ning toetusmeetmetest nende värbamisel, samuti sihtgrupi vajadustest, nagu paindlikum töögraafik, madalam koormus vm. 
• Tagada tööandjatele info koostöö mittelaabumise korral töölepingu lõpetamise võimalustest. 
• Rohkem teavitust vajavad venekeelsed tööandjad.