Toome tuleviku õppeained koolidesse juba täna!

Valikkursuste roll gümnaasiumis peab lähitulevikus oluliselt kasvama, et toetada haridusstrateegias ette nähtud eesmärke. Koolijuhtide partnerina tahame Eesti esimese distantsõppe valikainete kooliga Edumus School aidata luua gümnasistidele võimaluse kujundada endale kuluefektiivne personaalne õpirada.

Võrreldes põhikooliga, annab gümnaasiumi õppekava valikaineteks mõnevõrra rohkem võimalusi. Koolid ongi kogu õppekorraldust väga erinevalt käsitlenud, pakkudes eri mahus väga mitmesuguseid valikkursusi. 

Gümnasistid õpivad juba praegu kõike, mida võib ette kujutada: küberkaitsekursusest, mesindusest, IT-st, investeerimisest, joogast ja robootikast juhtimise alusteni. Koolid lähtuvad õpilaste huvist ja arvust, kuid tihti on planeerimisprotsessis komistuskiviks küsimus, kas kõik väljapakutud valikained päriselt ka avanevad ning kas piirkonnas on olemas nendeks sobiv õpetaja. 

Valikkursused täidavad koolides ka erinevaid rolle. Setu ja võru keele näitel võib see valik olla seotud kohaliku kogukonna ja kultuuriga, kodulooga ning kõigega, mis puudutab konkreetset kooli ja selle paikkonna minevikku. Selliseid kursusi ei ole siiski palju. 

Keila Kooli põhjal võib öelda, et kõige populaarsemateks valikaineteks on läbi aastate olnud majanduse ja ettevõtlusega seotud kursused, sh kitsama sisuga investeerimiskursus ja üldisema õppeainena majanduse ja ettevõtluse alused. Tõsi, paljude kursuste populaarsus sõltub õpetajast. Oleme meiegi tõdenud, et ühe õpetajaga on kursus väga menukas ning teisega enam niisama populaarne pole.

Gümnaasium lõpeb riigieksamitega, mille sooritamine on ülikoolis soovitud erialale õppima asumise tingimus, ja valikained aitavad riigieksameid edukamalt sooritada. 

Inglise või eesti keele riigieksamil pole millestki rääkida ja kirjutada, kui õpilane ei oma ülevaadet mõnest muust valdkonnast ega oska etteantud teemal argumenteerida. Valikkursused annavad ülevaate õpilase valitud valdkonnast ja loovad nii riigieksamitele justkui sisu.

Kuna ülikoolid võtavad paljudele erialadele vastu suuresti just riigieksamite tulemuste alusel, on need tulemused abituriendi jaoks loomulikult tähtsad. Parema tulemuse nimel on vaja pingutada ja sellega on seotud ka valikained.

Olen olnud kooli õppejuht juba kümme aastat. Oma kogemuse põhjal leian, et koolide võrdlemisel on liialt vähe tähelepanu pööratud gümnaasiumi panusele, millega võrreldakse riigieksami ootuspäraseid tulemusi õpilaste tegelike tulemustega. 

Ettevalmistus tulevikuks

Riigieksamite edukast sooritamisest vast tähtsamgi on kooli roll õpilase ettevalmistamisel pärast kooli saabuvaks ajaks. Just valikkursused peaksid toetama õpilast tema oma raja leidmisel. 

Tendents, et noored võtavad pärast gümnaasiumi lõppu n-ö vaheaasta, näitab, et valikained ei ole oma tööd just ülemäära hästi teinud. Aasta-aastalt soovib aina enam noori pärast gümnaasiumi lõppu vaba aasta jooksul tulevikuplaanide üle järele mõelda. Olen seda kogenud nii Keila Koolis kui kuulnud ka kolleegidelt üle Eesti.

See suundumus ei iseloomusta siiski ainult Eestit, vaid nii on kogu maailmas. Oleme tõdenud nii Hispaania kui ka Saksamaa kolleegidega vesteldes, et ameerikalik kultuurinähtus gap year on Euroopas väga levinud. Meiegi noored tahavad enne kõrgkooli astumist järele mõelda, mis neid tegelikult huvitab. Võib-olla aitaksid juba õppimise ajal läbitud valikained otsustada ilma vaheaastata?

Tõsi, vaheaasta populaarsusele on selgitusi ja põhjendusi rohkem kui vaid valikainetesse puutuv, aga praktilised kursused aitaksid gümnasistidel kiirendada otsustamist enne tööturule sisenemist ja parandada otsuste kvaliteeti.

Vähem ülikoolist väljalangejaid

Valikained aitaksid vähendada ka ülikoolitee katkemist ja kõrgkoolist väljalangemist. Keila Kooli koostöö Sisekaitseakadeemiaga on tõestanud, et õpilased, kes puutuvad oma tulevase erialaga kokku juba enne ülikooli, langevad vähem ülikoolidest välja kui need, kes ei ole varem oma valdkonnaga kokku puutunud. 

Seega tagab ülikooliõpingute kindluse varasem teadmine ja kokkupuude õpitavaga. Sellist teadmist ja kokkupuudet saavad pakkuda just gümnaasiumi valikkursused.

Vahel on õpilaste huvid ja soovid üsna spetsiifilised. Need võivad olla niivõrd erandlikud, et ühes koolis tunneb sellise valikaine vastu huvi vaid üks-kaks õpilast. Ükski kool ei ole võimeline pakkuma nii väikesele grupile valikkursust, veel vähem õppesuunda või mitmest kursusest koosnevat moodulit. Ideaalis peaks kool ka nendele õpilastele pakkuma individuaalset õpiteed. Siin võibki olla abi valikainetest, mida Edumus School pakub.

Püüdes pakkuda õpilastele nende huvidest lähtuvaid võimalusi ja haridust ehk personaalset õpirada, peaksime jälgima, et ei läheks nii nagu palverändurite radadega. Et ei kujuneks välja n-ö populaarsemad rajad, mille tagajärjel kasvavad kinni ja muutuvad läbimatuks teised rajad. Igale õpilasele peab tekkima tema enda õpirada. 

Näitena võib tuua tervishoiuvaldkonna, kus töötab ligi 4% elanikkonnast, aga mis sektorina on ühiskonna toimimise alustala. Kuigi selles valdkonnas toimetavaid inimesi on vähe, on töötajate pealekasv iseäranis koroonakriisi tingimustes vägagi oluline. Miks ei võiks siis tulevikus ka kooliharidusest olla 4% tervishoiuteemaline? 

Edumus Schoolis olemegi muuhulgas võtnud missiooniks katta kooliüleste valikainetega just spetsiifilisi nišše, olgu nendeks siis rakendusbioloogia, ringmajandus või reklaam sotsiaalmeedias.

21. sajandi oskuste omandamine

Valikkursustel on suurepärane võimalus tegeleda riiklikus õppekavas välja toodud üldpädevustega. Veelgi olulisem on toetada 21. sajandi oskusi, nagu kriitiline mõtlemine, probleemilahendus, digivahendite kasutamine ja suhtlemine.

Iga nimetatud oskust võiks pikalt lahti mõtestada ja kirjeldada, kuidas üks või teine kursus seda toetab. Kuid see pole praeguse kirjutise eesmärk, pealegi on Praxise analüütikud seda 24. septembri Õpetajate Lehe artiklis „Kuidas toetada õpilastel 21. sajandi oskuste kujunemist?“ juba põhjalikult teinud.

Kõikide nende pädevuste ja tulevikuoskustega on riiklikes õppekavades olevate ainetega pisut keerulisem teadlikult ja sihipäraselt toimetada, kui õppeaine sisu on ette antud ning selle mahtu on rohkem kui selle läbimiseks mõeldud aega. 

Õpilaste üldiste pädevuste ja neil tulevikus vaja minevate oskuste arendamiseks on vaja rikkalikku õppekava, inspireerivaid õpetajaid ja teemade käsitlejaid. Valikuvõimalusi pakkudes loome parema maailma.

Väiksemates gümnaasiumides, eriti linnadest ja keskustest kaugemal asuvates koolides on valikainetega lugu keerulisem. Tihti annavad valikaineid seal oma kooli õpetajad ja erialaspetsialiste ei õnnestu kohapeale tuua. Samas on valikainetega võimalik mitmekesistada õppekava ja õpilaste kokkupuudet erinevate õpetajatega.

Kui valikainet annab väljastpoolt tulnu, on tema kokkupuude õpilastega teistsugune kui oma kooli õpetajal. Mida rohkem on eri sorti kokkupuuteid, seda rikkalikuma kogemuse saavad õpilased.

Edumus Schooliga lahendamegi seda väljakutset: toome 21. sajandi oskused koolidesse juba täna.