Tudengid võiksid õppejõult rohkem küsida
8. oktoobril leiab aset kümnes aasta õpetaja gala.
Kuidas on läinud varasematel laureaatidel?
Õpetajate Lehe küsimustele vastab Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooli juhataja professor Ivo Leito, kes valiti 2015. aasta õppejõuks.
Kuidas on laureaaditiitel muutnud teie töist ja isiklikku elu?
Eks ikka on olnud abiks. Kui taotlesime Erasmus Munduse programmi kaudu toetust analüütilise keemia magistriõppekava avamiseks, oli väga hea sinna aasta õppejõu tiitlit kirja panna. See Erasmus Munduse õppekava jookseb meie ülikoolis senimaani edukalt ja see on küll üks käega katsutav tagajärg.
Laureaaditiitli selgituskirjas oli märgitud: „Ivo paistab silma innovatiivsete õpimeetodite kasutamise poolest, millest kõige erakordsem ja mastaapsem on mõõtemääramatuse hindamine keemilises analüüsis. Mõõtemääramatuse hindamine on analüütilistele keemikutele suureks peavaluks ning selle õpetamine õppejõududele suureks väljakutseks.“ Selgitage palun lühidalt, et humanitaaridki aru saaks, mis on mõõtemääramatus?
Igasugune mõõtmine üritab määrata mõõdetava suuruse tõelist väärtust. Kõik mõõtemeetodid on ühel või teisel moel ebatäiuslikud ja suurus, mille me saame, on niinimetatud mõõteväärtus. Me küll püüdleme mõõtes selle poole, et mõõteväärtus oleks võimalikult tõelise väärtuse lähedane, kuid tegelikkuses need siiski alati erinevad – see erinevus on nn mõõteviga. Kuna mõõtmised on ebatäiuslikud, siis me tõelist väärtust ja viga kunagi ei tea. Praktilise kasutuse jaoks on aga mõõteväärtuse usaldusväärsust – lähedust tõelisele väärtusele – vaja kuidagi hinnata. Mõõtemääramatus ongi see hinnang. Me teame, kuidas oleme oma meetodi koostanud ja seda kontrollinud, parameetreid määranud ja selgeks teinud, kui hea see meetod on. Mitmesuguste headuse parameetrite kaudu on võimalik arvutada vahemik ümber mõõteväärtuse, mida nimetatakse mõõtemääramatuse vahemikuks. Selle vahemiku poollaiust nimetataksegi mõõtemääramatuseks. See on vahemik, mille kohta me oma tulemust vaadates ja meetodit tundes saame väita, et tõeline väärtus asub küllalt kõrge tõenäosusega kusagil selles. Seda vahemikku välja arvutada või hinnata on päris keeruline. Samuti on keeruline seda õpetada.
Millega praegu tegelete?
Õpetangi jätkuvalt analüütilise keemiaga seotud aineid. Mõõtemääramatust õpetan keemiametroloogia – keemilise mõõteteaduse – aines. Õpetan ka üldist analüütilist keemiat, mis on keemiliste mõõtmiste teadus, ning veel muid õppeaineid. Juhendan kraadiõppureid.
Teen ka teadust, kus seesama mõõtemääramatus on oluline. Tegelikult võib öelda, et igasugusel teadusel, kus midagi mõõdetakse, on mõõtmistega pistmist.
Raske on lugejale kõike tehtavat selgitada, kuna kohati on need väga spetsiifilised teemad. Üks asi on ehk pisut laiemalt mõistetav. Kõik lugejad teavad, mis on pH. Neutraalne pH-tase on 7, alla selle on happeline ja üle 7 on aluseline. Kogu pH jutt kehtib vesilahuse kohta (veeks võime lugeda ka näiteks mahla). On palju objekte, mis pole vesi: tehnoloogilised segud, lahustid, plast. Ka näiteks liha- ja rasvapõhised ollused. Meie grupis arendatud mõõtemeetodi abil on nüüd võimalik mõõta korrektsel moel pH-d keskkonnas, mis pole vee moodi. Meie grupp oli esimene maailmas, kus selliseid mõõtmisi tehti.
Kui palju puutute kokku tulevaste keemiaõpetajatega?
Nad käivad meil analüütilise keemia loengutes. Seda õpetamist pole logistiliselt lihtne korraldada. Töötavad õpetajad tahaksid, et saaksid ülikoolis õppida reedest pühapäevani. Oleme proovinud õpet sellisel moel korraldada, aga eri põhjustel pole see seni hästi õnnestunud. Aga COVID-i tõttu teeme suurema osa õppetööst hübriidõppena. Seega saavad keemiaõpetajad meie ainetes osaleda veebi kaudu ja mitmed osalevadki. Lisaks võtsime paari kuu eest vastu otsuse, et korraldame sügisest keemiaõpetajatele analüütilise keemia õpetamise ümber. Teeme veel kord katset nädalavahetusel õpetada, et õppijail oleks mugavam kohal käia. Loodame, et läheb hästi.
Millest unistate praegu?
Eelmistele küsimustele oli märksa lihtsam vastata. Mul on tavaliste inimeste unistused: et lastel läheks hästi, et perel ja kodus oleks kõik korras. Senimaani on läinudki hästi.
Üritan ka õpetamist sättida nii, et huvilisi oleks rohkem ja nad küsiksid rohkem küsimusi. Hullemat asja loengu lugemisel ei saagi olla kui see, et keegi ei küsi midagi. Seda olukorda võib interpreteerida ka nii, et ju siis said kõik kõigest aru, aga kogemus näitab, et pigem on vastupidi: enamik pole millestki aru saanud.