Tulevased õpetajad avastasid Ida-Virumaad

Õpetajaks õppivatele noortele korraldati kahepäevane sündmus „Haridusseiklus Ida-Virumaal“, et tutvustada Ida-Viru maakonna hariduselu ja koole ning kutsuda noori sinna tööle. 

Korraldajad teavitasid oma ettevõtmisest kõrgkoole ja saatsid bussidki Tallinna ja Tartusse, et huvilisi kohale sõidutada. Eesmärk oli näidata, kui äge on Ida-Virumaa, ja suunata tulevased õpetajad – eelviimaste ja viimaste kursuste tudengid ja teisedki huvilised, kel töökohavalik või elupööre plaanis – mõtlema selle maakonna võimaluste peale. Kirja pani end ligi 70 tudengit, kellest kohale jõudis mõnevõrra vähem, kuid kes tuli, kogus häid muljeid.

Võimalusterohke maakond  

Sündmuse eestvedaja, Hariduskopteri koordinaator Kerda Eiert innustas kuulajaid kaasa mõtlema sõnumiga: „Ida-Virumaal on võimalusi väga palju, kõik sõltub sellest, kuidas ise jaksad ja soovid panustada. Meie tahame saada siia tegusaid inimesi juurde.“ 

Narva kolledži direktor Marek Sammul rääkis akadeemilisest karjäärist või võimalusest saada kõrgkooli õppejõuks. Kolledži direktor tõi välja väikse koha võlud: seal võib leida mitmesugust tegevust, sind märgatakse ja aidatakse, kergem on esile tõusta ja saada eestvedajaks. Kui järgmisel aastal käivitub õiglase ülemineku programm, avaneb selle rahastuse toel veelgi võimalusi midagi uut luua. 

Kohalike eestvedajate esinemine Narva kolledži auditooriumis ei kujunenud loenguks, nagu oli kahtlustanud üks tudeng. Tulevastel õpetajatel jagus asjalikke küsimusi igale esinejale ja sõnavõtud muutusid dialoogideks. 

Sädeinimeste veenvad lood 

Üheksa aastat Saaremaal põhikooliõpetajana töötanud ja nüüd juba 600 päeva Kohtla-Nõmme Põhikooli direktori ametis Mariliis Oder rääkis sisendavalt oma tööst uuel ametikohal, mille ta leidis Õpetajate Lehe kuulutusest. Asuda juhtima kooli, kus on personal olemas, oli tema sõnul väljakutse, mida ta oligi endale soovinud. 101 õpilasega ja kasvava laste arvuga koolis on mõnus toimetada, rääkis Oder ja soovitas: „Minge väiksesse kooli. Saate olla seal oluline lüli ja panna midagi veerema paremuse poole!“ 

Miks Ida-Virumaale tulla, küsis Oder ja vastas ise: et luua uusi traditsioone, teha muutusi, millest jääb ajalukku jälg. Ja kui mõni pelgab, et ei oska vene keelt, siis tema sõnul saab selleta hakkama. 

Keeleprobleemi ei tasu karta, kinnitasid ka kaks noort, Jõhvist pärit Kiviõli Keskkooli eesti keele kui teise keele õpetaja Mariliis Randmer ja Viljandi Kultuuriakadeemias kogukonnaharidust ning huvitegevust õppinud, sügisest Kohtla-Järve Gümnaasiumi huvi- ja projektijuht Teele Tõnisson, kes polnud varem Ida-Virumaaga kokku puutunud. Esimest korda sattus ta Kohtla-Järvele mullu suve lõpus, kui sai tööpakkumise. „Esimene mõte oli, et nalja teete, Ida-Virumaale!“ rääkis ta. „Aga siis mõtlesin, et mis mind takistab, miks ma ei võiks sinna minna. Sain aru, et see oli mugavus, mis mind tagasi hoidis.“ 

Idavirulastel on tavaks mõelda, et alati saab ära minna, aga saab ka tagasi tulla. „Ja sinu panusel on siin suurem väärtus kui suures linnas,“ rõhutas Mariliis Randmer. Tema pöördus kodukanti tagasi selleks, et ellu viia oma unistus – olla õpetaja. 

Aga mured?

Kui Ida-Virumaast oli kõneldud ülivõrdes, tegi ürituse juht pöörde, pärides väljakutsete kohta. „Väljakutseid on igal pool,“ vastas Randmer. Muukeelsete õpilaste suur osakaal pole tema sõnul mitte väljakutse, vaid võimalus saada ise paremaks õpetajaks. Väljakutseks nimetas ta igapäevaseid olmeprobleeme, mis mujalt tulnud noorel õpetajal tekkida võivad. Vaja on tunda kohalikke, et olmemuredega hakkama saada.

Teele Tõnisson, kes vene keelt ei räägi, arvas, et noorele, kes tahab temaga vene keeles suhelda, tuleb kasuks, kui peab pingutama eesti keelt rääkida. Elu väljaspool tööaega võib tema sõnul algul ehmatada, sest vabal ajal polegi justkui midagi teha, aga tuleb olla ise aktiivne.   

Mõlema õpetaja arvates peaks Ida-Virumaale tulijal olema julgust suhelda ja kasuks tuleb huumorimeel. Randmer soovitas kindlasti Ida-Virumaale kolida. Õpilastelgi on huvitav, kui õpetajad tulevad mujalt, neil on kohalikest veidi erinev vaade elule ja nad rikastavad sel moel kohapealset elu. 

2019. aastast Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktori ametis Hendrik Agurilt uuriti, kuidas tema tõi uude kooli õpetajaid üle Eesti. Oluline on isiklikult suhelda, rääkis Agur, ja võimaldada õpetajatele ametikorterit. Tema koolil on oma töötajate jaoks renoveeritud ja sisustatud seitse korterit. Agur pidas vajalikuks ka keskmisest kõrgemat töötasu, mille maksmiseks tuleb leida võimalus. „Ja noorel inimesel tuleb kohapeal armastus leida,“ viitas Agur Jõhvi Põhikooli õpetajale Gisela Kasteinile, kes sattus Ida-Virumaale armastuse pärast. 

„Mis on Ida-Virumaal puudu, et siia tullakse, ollakse aasta ja lahkutakse siis,“ päris esinejailt ürituse juht, Põhjaranniku ajakirjanik Erik Kalda. „Ka meile tuldi hurraaga,“ vastas Agur. „Esimene aasta peetakse vapralt vastu, siis hakatakse väsima.“ Kümmekond noort on Kohtla-Järve Gümnaasiumist lahkunud seetõttu, et lühikese ajaga ei tekkinud neil suhtlusringi ega sotsiaalset turvavõrgustikku, nad ei leidnud väljaspool kooli tegevust ega osanud vene keelt. „Ida-Virumaa pole nõrkadele,“ kuulutas Agur. 

„Ma sain eesti keelega hakkama, mul ei olnud probleeme,“ oli keele suhtes eriarvamusel „Noored kooli“ programmi kaudu Ida-Virumaale õpetama sattunud Hendrik Pillmann, kes nüüd on politseis küberturvalisuse spetsialist, aga pole veendunud, et ei lähe tagasi õpetajaks. 

„Töö meeldib mulle väga, see on loominguline, arenguvõimalusi on palju, aga võib-olla läheksin kuhugi, kus on lihtsam, kui poleks armastust,“ tunnistas „Noored kooli“ programmi kaudu Jõhvi õpetajaks tulnud Gisela Kastein. Tal aitas paikseks jääda teadmine, et Tartu ja Tallinn pole kaugel, pealegi sisustab ta kaht õhtut nädalas rahvatantsuga, kust leidis ka oma armastuse. 

Hendrik Aguri arvates on Ida-Virumaal vähe segakoore, kust nagu rahvatantsurühmastki algavad suhted ja kus tekib sotsiaalne võrgustik, mis on paikseks jäämiseks vajalik. Koolijuhi arvates peaksid omavalitsused soodustama inimeste suhtlemist ning on vaja ka omavalitsuste koostööd, et inimesed koliksid Ida-Virumaa linnadesse-valdadesse ja tunneksid end seal teretulnuna. 

Virve Linder, kes esindas Ida-Virumaa tegusat riigiametnike klubi, rõõmustas, et viimased valimised tõid maakonda muutuse, mille tulemusena on juhtimine muutunud avatumaks. Kuid temagi sõnul on mureks väljaskäimise tava puudumine ja see on ka põhjus, miks selline klubi asutati. Kui Ida-Virumaa linnades pole tavaks veeta aega pubides-klubides, siis kaheksa aastat tegutsenud riigiametnike klubi on erand, kus käiakse koos paar-kolm korda nädalas. 

Vestlust juhtinud ajakirjanik teadis, et uuel tulijal on koolis raske oma ettekujutust tööst ellu rakendada, kui teda ümbritseb vana kaardivägi, kes ei toeta uuendusi. „Kooli keskkond võib formaal-juriidiliselt korras olla, aga kui vanemad kolleegid sind su laheda oleku ja energia või ilu ja nooruse tõttu tõrjuvad, on see kurb,“ nõustus Agur. Sellega peaksid tegelema koolijuht ja koolipidaja, arvas ta, sest koolijuhid kujundavad nii õpilaste kui ka õpetajate keskkonda. Ta oli nõus, et sama probleem on Eestis mujalgi. Aguri sõnul on lausa „püha õnn luua uut kooli ja kollektiivi oma väärtuste järgi“. Direktor soovitas noortele kuulajatele: „Hoidke silmad lahti: kui teil on magistrikraad käes ja näete konkurssi koolijuhi kohale, siis kandideerige! Kui ei saa kohe kohta, siis kandideerige ikka ja jälle. Lõpuks te saate selle koha ja siis tehke ise kool.“ 

„Tulevasele õpetajale on Ida-Virumaa kasvulavaks,“ kinnitas oma kogemusele toetudes Hendrik Pillmann. „Tulge ja proovige,“ soovitas ta. Hendrik Aguri sõnul on sellel maakonnal eriline käivitav jõud. Vene-Eesti teemat puudutades (oli Venemaa-Ukraina sõja 16. päev) rääkis Agur, et sealne rahvas muutub järjest ühtsemaks ja eestimeelseks. „Noored kasvavad peale ja lämmatavad oma uuemeelsuse ja energiaga vana- ja muumeelsed,“ sõnas koolijuht. 

Peatsed õpetajad said ülevaate ka sportimisvõimalustest, mida pakub Ida-Virumaa mitmekesine loodus. Kuid nad kuulsid ka, et töökohta otsides võib probleemiks osutuda vaba elamispinna puudus. Narva pole 30 aasta jooksul ehitatud ühtki asist kortermaja, on vaid renoveeritud hruštšovkasid. 

Teine seikluspäev kulges koolidega tutvust tehes. 

Mida arvasid tulevased õpetajad? 

Tulevastelt õpetajatelt küsiti, mis motiveeriks neid Ida-Virumaale tööle asuma. Lühidalt olid vastused järgmised: hea palk, inimesed, loodus, toetus, tugivõrgustik, hobid, mentor, harrastus, meri, suhtlusringkond, võimalused, väikse koha võlu, Ida-Virumaa kiire areng ja karjäärivõimalused. 

Tempokalt kulgeva päeva jooksul jõudis osa tudengeid avaldada Õpetajate Lehele arvamust kuuldu-nähtu kohta. Triinu Liis Rakverest: „Väga põnev, väga inspireeriv, pani mõtlema, et miks mitte tulla siia.“ Gerlys Kohtla-Järvelt: „Algul mõtlesin, et mina ei tule siia. Nüüd aga tekkis tahtmine, et võiks küll tulla.“ Liis Viljandimaalt: „Tulin infot koguma.“ Laura Tallinnast: „Nii inspireeriv! Tahaks kohe tulla! Mulle meeldis see, kui südamega olid kõik rääkijad oma teema juures ja kui motiveerivad nad olid.“ Kerlin, kel ees valik, kas minna tööle Viimsisse või Kohtla-Järvele: „Mulle väga meeldis, et meile tulid rääkima koolide juhid.“ Helerin: „Väga inspireeriv ja silmaringi avardav.“ Lauren: „Tulevikuks avas see üritus valikuvõimalusi oma kodukandis. Kindlasti jään ma Ida-Virumaale.“ Anastassia Tapalt: „Arvasin, et tulevad loengud, väga meeldis et kohtumine oli vabas vormis ja sai arutelda. Meeldis, et noored õpetajad tutvustasid oma koole.“ 

Jõhvi valla motivatsioonipakett 

Jõhvi vallavanem Maris Toomel tutvustas oma vallas loodud alustava õpetaja motivatsioonipaketti: „See on pandud kokku selleks, et kui noor inimene kooli tööle tuleb, saab ta rahatuge näiteks korteri üürimiseks.“ 2500 euro suurust toetust makstakse kahes osas: pool kohe ja teine pool aasta pärast. „Aga ega ainult raha ei motiveeri,“ sõnas vallavanem. „Vähem tähtis pole keskkond ja kogu toetav süsteem, nagu kool, koolijuht, linnaruum, millega me samuti tegeleme.“ 

Jõhvis on olnud probleemiks õpetajate elamispind, tunnistas vallavanem, sest uusi elamuid ehitati viimati 15 aasta eest. „See on mureks rohkem peredele, mitte üksikule noorele,“ arvas Toomel. Jõhvi vald soovib lisaks õpetajatele juurde ka ametnikke ja nende perede jaoks on samuti elamispinda vaja. Vald on teinud valitsusele ettepaneku, et riik ehitaks seal töötavatele ametnikele üürimaja.

Haridusklaster lasi lendu Hariduskopteri

Ida-Virumaa haridusklastrit hakati looma 2019. aastal, kui Ida-Viru ettevõtluskeskus tegi maakonna haridus- ja omavalitusjuhtidele ning haridusspetsialistidele ettepaneku moodustada haridusklaster.

Aasta pärast oli välja töötatud klastri toimimise mudel, peetud ideekorje seminare ja koostatud taotlusprojekt rahastuse saamiseks. 

Samal suvel 2020 otsiti haridusklastri turundajat, kes aitaks tuua maakonda õpilasi mujalt ja tõmmata pidurit noorte väljavoolule. Haridusklastrit turundatakse lennuka nimega Hariduskopter. 

Hariduskopteri koordinaator Kerda Eiert: „Maakonnas on kaks riigigümnaasiumi ja lisandumas veel kaks, on kolmes linnas asuvate õppekohtadega Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ning neli kõrgkooli: TÜ Narva kolledž, mis suuresti keskendunud õpetajakoolitusele, TalTechi Virumaa kolledž, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Sisekaitseakadeemia ning täiendkoolina tegutsev uustulnukas kood/Jõhvi. Kuid meil on puudu haridustöötajaid. 

Hariduskopter ongi loodud hariduse muredega tegelemiseks. Meie eripära on kõigi haridusastmete inimeste koostegevus. Partnerid on seitse omavalitsust oma üldhariduskoolide ja lasteaedadega. Tegutseme ühiselt selle nimel, et võimalikult palju põhikooliõpilasi jääks kodumaakonda haridust omandama, et meile tuleks juurde õpetajaid ja tugipersonali, et saada rohkem inimesi kutseharidusse ja gümnasiste meile õppima.“

Ida-Virumaa koolitab õpetajaks

Narva kolledžis on tänavu humanitaarainete magistriõppes uus õppekava „Keeleõpetaja mitmekeelses koolis“ ja bakalaureuseõppes „Keeled ja mitmekeelsus koolis“, teatas programmijuht Katrina Abramson. Kevadel lõpetab kolledži loodetavasti 25 tulevast keeleõpetajat mitmekeelses koolis ja sama palju võetakse õppima. Koolieelse lasteasutuse õpetajaid lõpetab eeldatavalt 30, õppekohti on 34. 2022/2023. õppeaastal võetakse vastu 50 üliõpilast.

TalTechi Virumaa kolledži ja TLÜ juhid on leidnud koostöövõimaluse loodusteaduste õpetajate koolitamiseks Ida-Virumaal. Kolledži direktor Mare Roosileht avaldas, et omavalitsuste liit selgitab koos Hariduskopteriga välja koolitusvajaduse maakonnas ning uurib, kui paljud kõrgharidusega inimesed oleksid valmis ümber õppima. Eksperdid kohtuvad, et leppida kokku katseprojekti vormis ja samal ajal uuritakse rahastusvõimalusi. 

Noored Kooli vilistlased hoiavad kokku 

Kui Ida-Virumaa õpetajatel pole kombeks omavahel väljaspool kooli kohtuda ega ole neil ka oma klubi, siis Noored Kooli vilistlased-õpetajad on hakanud vabal ajal koos käima. 14. lennu vilistlane, Jõhvi Põhikooli õpetaja Karolin Luik tutvustas sõpruskonna seltsielu: „Kohtume eri kohtades vastavalt sellele, kes külla kutsub või kui on mõni tegevus, mida teha tahame. Oleme käinud rabas matkamas, piljardit mängimas, spaas, restoranis, rannas piknikut pidanud. Kõige toredam on mõnel lennukaaslasel külas käia ja seda teeme kõige enam.

Noored Kooli kogukonnas on levinud praktika, et ühel meist on võimalik oma mõtteid avaldada kokkulepitud aja, nt kolme minuti jooksul. Sel ajal teised kuulavad ja midagi ei lisa. Kõik kohalviibijad saavad segamatult oma mõtteid jagada. Mõistame, kui oluline on mõnikord lihtsalt välja öelda seda, mis endasse on kogunenud. 

Enamasti räägime koolis töötamise muredest ja rõõmudest, mida alustavatel õpetajatel on küllaga. Noored Kooli Ida-Virumaa seltskonnas on seda lihtsam teha, sest oleme sarnases olukorras – keegi meist ei ole Ida-Virumaalt pärit. Toetav tugivõrgustik on siis veelgi olulisem. 

Minule oli kõige raskem programmi esimene aasta, kui ärkasin hommikul kella viie paiku, et viimased tunnid ette valmistada, ja õhtul läksin koolist koju kella 6 või 7 ajal. Sõin õhtust ja tegin edasi tööd. Alustava õpetajana on raske piire seada, tööd on palju. Uudishimu paneb kogu aeg midagi katsetama. 

Minu jaoks on kõige suurem mure, et meile meeldib kiita, kui head on Eesti õpilaste tulemused nt PISA testides, kuid me ei näe selle varjukülge. Eesti investeering haridusse võrreldes teiste OECD riikidega on üks madalamaid. Sellisel kujul ei saa kvaliteetne haridus jätkuda, kõrged tulemused saavutatakse nii õpetajate kui õpilaste heaolu arvelt.“

Noored Kooli kogukonna juht Mona Mägi Soomer töötab välja strateegiat, mille üks eesmärke on luua kogukonna kooskäimiskohad üle terve Eesti. 

Tartu Ülikooli prognoos: 467 uut haridusspetsialisti

TÜ õppeosakonna teatel õpib Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppes kaheksal õppekaval, sh eripedagoogika, kutseõpetaja ja kahel koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekaval kokku 848 üliõpilast. Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes õpib 174 ja magistriõppes 14 õppekaval, s.h eripedagoogika ja logopeedia õppekaval 687 üliõpilast. Prognoositavalt lõpetab tänavu Tartu Ülikooli 197 tulevast õpetajat bakalaureuse- ja 246 magistriõppe ning 24 integreeritud õppe.  

Järgmisel õppeaastal suureneb ülikoolis õppekohtade arv bakalaureuseõppes neljal õppekaval kokku 33 võrra. Enim kohti lisandub koolieelse lasteasutuse õpetaja õppes – 16. Magistriõppes tuleb viiel õppekaval juurde 68 kohta, kus enim kasvab kaasava hariduse õppekohtade arv – 25 võrra. 

Lisaks õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppekavadele on veel mõned, kus õpetaja eriala on üks võimalikest valikutest. Need on: ajaloo magistriõppekava (eriala: ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja), kehalise kasvatuse ja spordi magistriõppekava (põhikooli ja gümnaasiumi kehalise kasvatuse ja inimeseõpetuse õpetaja), religiooniuuringute ja teoloogia magistriõppekava (religioonipedagoogika). Nende kohta pole siin arve esitatud, sest üliõpilased ei asu õpetaja erialale õppima, vaid valik tehakse õpingute jooksul. 

Lõpetajate arvu prognoosimisel arvestati, milline protsent eelmisel aastal samal ajal viimast aastat õppinutest jõudis õppeaasta jooksul lõpetamiseni; kui paljud viimase aasta õppijatest on registreerunud lõputöö ainetele ja milline on nende õppekava täitmise maht praeguse seisuga. 

Jah! Õpetajaks!

Veebruaris Innove alustatud programmi „Jah! Õpetajaks!“ kaudu leiti 16 magistrikraadiga inimest, kes kaaluvad õpetajaametit uue karjäärina või kes on õppinud õpetajaks, kuid pole sel alal töötanud. „Programmi lõpuks loodame, et osalejatel on tekkinud selge tunnetus, kas nad lähevad õpetajaks, ja plaan, mis on nende tee õpetajaametisse,“ selgitas projektijuht Kadri Ratas. Need inimesed käivad koolituste vahel tunde vaatlemas ja annavad ka ise proovitunni. Programmi lõppedes ei ole kohustust õpetajana tööle minna. 

Edumus: 90 spetsialisti koolidesse 

Kolm aastat tegutsenud programmi Edumus kaudu on koolidesse jõudnud 90 spetsialisti, neist kolm Ida-Virumaale, kaks sel õppeaastal. „Oleme soovinud rohkem spetsialiste Ida-Virumaal koolidesse viia, aga kahjuks on see osutunud üsna keeruliseks,“ tõdes Edumuse asutaja ja tegevjuht Maria Rahamägi. 

Edumuse kaudu alustavad kõrgharitud spetsialistid läbivad enne kooli tööle asumist kolmepäevase eelkoolituse ning õppeaasta vältel on neil jätkukoolitused ja mentorsessioonid. Kuigi Edumuse õpetajad eelistavad valikaineid, on põhiõpetajate puuduse tõttu pooled neist õpetanud põhiaineid. Edumus Schooli valikainete distantsõppe kooli idee sündiski soovist võimaldada spetsialistidel põnevaid valikaineid senisest tõhusamalt koolidesse viia. 

Noored Kooli: 290 uut tulijat 

Alates loomisest 2006. a on SA Noored Kooli programmi kaudu jõudnud 120 kooli 290 uut inimest, neis Ida-Virumaale 25. 83% on jäänud kooli pärast kaheaastase programmi lõppu. Vähemalt üheks aastaks jäi Ida-Virumaale 62%. Programmis osalejaid on enim Harjumaal – 32 ja Tartumaal – 14, Ida-Virus, Pärnu- ja Raplamaal igaühes 8, mujal vähem. Raskem on leida partnerkoole kaugetes maakondades, ütles kommunikatsioonijuht Vladislav Lušin. Üheski maakonnas pole varem kampaaniat tehtud, tänavu tehti seda esmakordselt Ida-Virumaal. 

Programm ei anna õpetajakutset, aga see on võimalik saada, kui sul on magistrikraad. „Töötame selle nimel, et soodustada magistrikraadi saamist pärast „Noored kooli“ programmi lõppu, ja peame läbirääkimisi Tallinna Ülikooli ja haridusministeeriumiga,“ teavitas Lušin. „Õpetajakutse saamiseks paneme kokku huviliste grupi, kes hakkab koos käima ja õpimappi tegema, et seda sügisel kaitsta.“ 

OSKA andmetel on alustavatest õpetajatest teise õppeaasta alguses koolis keskmiselt 73%, kolmanda alguses 61%, neljandal 55% ja viienda õppeaasta alguses 50%.