Ukrainast saabunud laste haridustee jätkamise võimalustest

11. märtsil toimunud haridus- ja teadusministeeriumi pressikonverentsil andsid Ukrainast saabunud laste ja noorte haridustee jätkamise võimalustest ülevaate kantsler Kristi Vinter-Nemvalts, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine Karmen Maikalu.

Kristi Vinter-Nemvalts: „Põgenike hulgas on 11. märtsi seisuga ligemale 5000 last, kes on läbi teinud katsumusterohke tee ja üle elanud kannatusi. 10. märtsi seisuga on EHIS-esse kantud 47 ukraina last: lasteaedades on koha leidnud 15, põhikoolides 30 ja gümnaasiumis kaks. Perede hulgas on neid, kes tulevad ainult sõja ajaks, aga ka neid, kes soovivad kauemaks jääda. Riik toetab haridustee jätkamist Eestis, selleks oleme HTM-is koostanud tegevusplaani, mille kohaselt pakutakse võimalust omandada alus-, põhi-, kutse- ja kõrgharidus.

Oleme kaardistanud KOV-idega vabad kohad. Üle Eesti on 3537 vaba kohta esimeses kooliastmes, teises astmes 3612, kolmandas 3365 ja gümnaasiumis ligi 2000, alushariduses üle 3000. Väljakutse on, kuidas kokku viia koolikohad ja elukohtade vajadus. Oluline on leida paindlik võimalus igaühele. Võtmepartneriks on koolipidajad ja piirkonna huvi- ja noorsootööasutused. Nii loome turvalise ja arendava keskkonna.

Oleme soovitanud haridustee jätkamise plaani jaotada kaheks: teha lühiajaline plaani õppeaasta lõpuni ja pika plaani uuest õppeaastast.

Lähiaja plaanis pole ootust, et õpilane jätkab õpinguid Eestis, kuigi loome selleks eeldused. Eelkõige on saabuvate laste jaoks oluline, et nad kohaneks meie oludega ja saaks vajalikku nõustamist. Kui nad on traumakogemusest väljumas, saaksid nad hakata suunduma lasteaeda ja kooli.

Pika plaani eesmärk on lõimida laps tavaõppesse, aidata tal kohaneda eesti koolikultuuriga, õppida eesti keelt. Paljud vanemad näevad juba selleks vajadust.

Kõigile lastele tagatakse koolikoht. Meil on palve kohalikele omavalitsustele on, et see koht tagataks eesti õppekeelega koolis.

Keskhariduse omandanud noorte haridustee jätkamine on oluline. Kes on juba alustanud, neile otsime ligilähedasi õppekavasid, et nad saaksid jätkata. Pakutakse ka stipendiume.

Abiks on huvi- ja spordilaagrid, suvel keelelaagrid.

Koostasime tegevuseks juhised, korraldame infotunde eesti ja vene keeles. Oleme tihedas kontaktis koolide ja kohalike omavalitsustega, et olukorda jälgida ja olla toeks. Juhendis haridusasutustele oleme keskendunud julgeolekusõnumitele, sellele, kuidas rääkidalastele sõjast.

Juhises on ka käitumissuunised, kuidas toimida koolis rahvustevaheliste konfliktide või viha õhutamise juhul. Selliseid juhtumeid jõuab meieni iga päev. Meil on ühemõtteline sõnum: tuleb sekkuda ja selgitada olukorda. Kooli ülesanne on tagada turvatunne õpilastele ja õpetajatele, sõltumata sellest, mis on õpilase emakeel. Vägivald ja vaenu õhutamine on lubamatu, tuleb kohe reageerida.

Lisateavet saab HTM-i veebilehelt eesti, vene, inglise ja peatselt ukraina keeles. HARNO kodulehel on abimaterjale, mis aitavad praktilises plaanis.

Edaspidi on pidevalt kavas korraldada seminare, pakkuda tugimaterjale. Püüame lähtuda hetkevajadustest.“

Urmo Uiboleht: „Hariduselu on liikunud kriisist kriisi. Kutsun kõiki jõupingutusele, et koos hakkama saada. COVID-i kriisis olenes igaühest palju. Täna saame koostöös lahendusi leida. Koostööoskused ongi kasvanud, oleme suutnud juhendmaterjalid koostada koos riigiga, need pole staatilised. Koolid liiguvad kahe stsenaariumiga. Meil on suur vastutus tagada turvalisus nii Ukraina kui meie endi lastele. Koolis ei ole kohta kiusamisele, see on väga selgelt fookuses. Peame seisma ühiselt selle eest, et meie enda riik oleks rahulik ja stabiilne, saaksime rahulikult liikuda kevadesse. Igal juhul peame rohkem koolimeeskondadesse panustama. Juhtimisotsused on kõigis üksustes ääretult olulised, saame seda teha ühise jõuna.

Esimesed päevad on pannud kohalikud omavalitsused suuremasse koostöösse. Linnades on niigi laste kontsentratsioon suurem ja raske on mahutada lapsi lasteasutustesse juurde. Peame jagama üle Eesti lapsi laiali.

Sotsiaalne turvalisus tekib huvi- ja koostegemiste läbi. Praegu on aeg, kus peame ette valmistama pikka strateegiat, kuidas hakkab õppimine välja nägema uuest aastast. Hädavajalik on korrastada koolivõrgu kandvust, et saaks toime tulla suure hulga juurde tulijatega.

Panen kõigile südamele: lapsed vaatavad meie poole. Peame olema eriliselt eeskujuks heatahtlikkuse ja sõbralikkusega. Koos oleme tugevamad.“

Karmen Maikalu: „Meie endi lapsed on puudutatud olukorrast, nad on kursis sellega, mis toimub. Küsitakse, kas peaksime ikka sõjast rääkima. Peame küll. Lapsed kuulevad rohkem, kui arvame. Lasteaialapsed arutavad, miks keegi ei ütle Putinile, et nii ei tohi teda. Uus lemmikmäng on Putin ja ukrainlased. Algklassilapsed arutavad, millisesse varjendisse peitu läheme. Laps ei saa magama jääda, sest ei taha surra. Peame rääkima ja vastama küsimustele, märkama mängu, haakuma ja andma selgitusi.

Ukraina laste puhul peame arvestama, et nad traumakogemusega, kodudest põgenenud ja võtnud kaasa vähem asju, kui meil kaasas kahepäevasel töölähetusel. Paljud on leinas, kimbutavad tervisehädad.

Trauma sümptomid võivad ka hiljem avalduda. Peame ka poole aasta pärast neid lapsi jälgima. Iga pere vajadus on välja selgitada, tuleb teha tutvumisvestlused iga perega. Mõnikord tekitame oma abiga ka  ebamugavust. Meie lapsed tuleb ette valmistada ukraina laste tulekuks. Et me ei pingutaks üle ega tekitaks ebamugavust.

Põgenikud on kogenud hirmu ja abitust, vajavad hirmu tasakaalustamiseks turvalisust ja abituse tasakaalustamiseks kontrolli oma elu üle. Nad ei vaja haletsemist, vaid kontakti ja praktilist abi. Saame kõik seda anda.

Igal perel võiks olla haridusasutuses oma turvaisik, lisaks täiskasvanule ka õpilased. Need lapsed vajavad võimalikult vähe ootamatusi, neile tuleb selgitada, mis hakkab toimuma.

Ärevusega inimene unustab süüa ja juua. Peaksime vaatama, et lapsed söövad ja ka jooks piisavalt. See on elementaarne .

Ja kuidas õpetajad vastu peavad, kui on suur koormus ja vastutus. Ootame, et õpetajad toetaks meie oma lapsi, vanemaid, ukraina lapsi ja tuleks toime ka oma ärevusega. Õpetajad vajavad abi ja toetust.

Oht on sekundaarse trauma tekkimiseks abistajail. Peame mõtlema, et nad oleks töökorras. Rohkem isiklikku märkamist juhi poolt ja positiivse meeleolu toetamist.

Tulemas on koolitused traumateadlikkuse tõstmiseks ja traumeeritud lastega toimetulekuks. Koostööpartnereid on mitmeid: MTÜ-l Igale lapsele oma pere on valmimas materjalid. Eesti psühholoogide liit kogub Ukrainast siia tulnud psühholoogide ja vaimse tervise spetsialistide andmeid ja tööpakkujate andmeid, kes on nõus neile tasustatud tööd pakkuma.

Koolid peavad tagama kohapeal psühholoogilise toe. Nõuandeliinilt saab tasuta nõu eesti ja vene keeles, valmidus on ka ukraina keeles nõustamiseks. Säilitagem rahu!“