KOOLIVÕRK. Valla tugikeskus – nappide ressursside tõhusaim kasutamine

Mustvee vallas on viies endises omavalitsuses omaette tegutsenud eripedagoogid-logopeedid saanud täiskohaga töö ühtses meeskonnas. Tugikeskuse juhi hinnangul aitab tugikeskuse alla koondumine senisest tõhusamalt ära kasutada tööjõuressurssi ja õppevahendeid.   

Jõgevamaa põhja- ja kirdeosas paiknev Mustvee vald on moodustunud viie endise omavalitsuse liitumisel, seda Peipsi-äärset piirkonda iseloomustab hajaasustus ja mitmekeelne elanikkond – Avinurmest põhjas Tartu piirini lõunas on pea poolsada kilomeetrit; neljandik valla elanikkonnast eesti keelest erineva emakeelega, vene emakeelega lapsi on nii lasteaias kui koolis. Kõik see – nii hajaasustus kui etniline koosseis – mõjutab ka kaasava hariduse rakendamist ja tugispetsialistide tööd. Ja tööd neile jätkub.

Mustvee Tugikeskuse juhataja Riina Koolmeister ütleb kohe ära, et tugispetsialiste leida pole piirkonnas lihtne nagu pea kõikjal Eestis. Õnneks on vajalikud spetsialistid praegu siiski peaaegu olemas, omavalitsuses töötab koos juhiga üksteist tugispetsialisti, sealhulgas logopeedid vene emakeelega lastele.

Keskendumine oma tööle

Kui varem töötasid valla tugispetsialistid õppeasutuste juures ja koosseisus, siis nüüd enamasti samades õppeasutustes, aga tugikeskuse palgal. Riina Koolmeister selgitab, et koolides olid tugispetsialistid tööl vähem kui täiskoormusega: 0,n … kohaga. Et täiskohaga tööd saada, oli vaja täita tugispetsialisti töö kõrvalt ka muid kohustusi: klassi juhatada, huviringe juhendada, ainetunde anda, rebida-kleepida jpm. Pole ju mõtet osakoormusega koolis töötada.

Alates eelmise aasta algusest on tugispetsialistid koondunud üheks meeskonnaks. Need, kes varem töötasid erialasel tööl osakoormusega, teevad seda nüüd täiskoormusega. Täiskohaga töö on tagatud logopeedidele-eripedagoogidele, seda võimaldab senisest suurem mobiilsus õppeasutuste vahel, osa töötab ka lasteaias. Psühholoog ja sotsiaalpedagoog töötavad õigupoolest endiselt osalise koormusega, kuna neid spetsialiste pole õnnestunud täiskohaga värvata.

Tugispetsialistide igapäevatöö jäi õppeasutuste koosseisust tugikeskusesse üleminekul üldjoontes samaks. „Üldiselt jätkas iga spetsialist tööd samas koolis, aga sellele lisandub töö ennekõike lasteaias või siis teises koolis,“ selgitab tugikeskuse juht töökorraldust. „Külakorda käimist ei ole. Aga kõige olulisem on see, et tugispetsialist saab alates eelmisest aastast keskenduda oma erialasele tööle, sest nõustada ja toetada tuleb lisaks lastele ka lastevanemaid ja õpetajaid-kolleege nii lasteaias kui koolis.“

Õppida, õppida, õppida …

Need, kellel jätkub tahtmist, aega ja jaksu lisaks põhitööle ka õpetajana töötada ja lisaraha teenida, lepivad koolijuhiga tööülesanded ja -mahu kokku õppeaasta algul, vältimaks hilisemaid erimeelsusi. „Kõikidele on koostatud täpsed ametijuhendid, mis kooskõlastatud ka koolijuhtidega, töökorralduse reeglid sätestavad muuhulgas täpsemate kokkulepete vajaduse haridusasutuses töötava tugispetsialisti ja haridusasutuse juhi vahel iga uue õppeaasta algul.

Tugikeskuse juhi sõnul olid läbirääkimised koolijuhtidega esialgu kohati isegi keerulisemad kui tugispetsialistidega. Kui varem kuulus eripedagoog-logopeed kooli koosseisu ja töötas koolijuhi alluvuses, siis nüüd käivad alluvussuhted ja tööülesannete määramine teist liini pidi. Nii mõnelgi koolijuhil oli uue olukorraga raske harjuda. Tihe suhtlus ja omavaheline koostöö on võtmetähtsusega.

„Tuli alustada ühiste taustateadmiste loomisest, korraldasime veebikoolitusi, hakkasime õppematerjale koguma ja looma, õppisime kovisioone läbi viima – need olid meile endale ühise meeskonna loomiseks,“ räägib Riina Koolmeister tugikeskuse meeskonnatöö algusest. „Et kedagi toetada, peab ise tugev olema ja ennast hästi tundma.“

Koolmeister märgib, et koolitused on ja jäävad tugispetsialistide elus olulisele kohale. „Õpetajad ja arstid peavad eluaeg õppima, et tasemel olla,“ toob ta paralleeli.

Ühiselt hakati soetama ja koostama õppevahendeid, tõukefondist taotleti raha töökeskkonna parandamiseks HEV-õpilastega töötamiseks ja koolitusteks. Käesoleval aastal osaleb tugikeskuse meeskond täiskoosseisus Erasmus+ õpirände projektis, kus teadmisi ja kogemust ammutatakse ka väljaspool Eestit. Tugikeskus on osaliselt enda kanda võtnud koolitused laiemas mõttes: tugispetsialistidele lisaks korraldatakse üle valla koolitusi ka õpetajatele ja lastevanematele.

Eellugu: igale omavalitsusele oma tugisüsteemi rätsepamudel

Mustvee vallavalitsus osales koos Elva ja Põltsamaa vallavalitsusega 2019. aastal projektis „Põltsamaa, Mustvee ja Elva vallale tugispetsialistide teenuse juhtimis- ja teenuseosutamise struktuuri ja teenuse osutamise mudeli väljatöötamine“. Projekti toetati kohalike omavalitsuste üksuste koostöö ja teenuste osutamise võimekuse tõstmise meetmest ja selle eesmärk oli töötada igale projektis osalevale vallale välja tema vajadustest lähtuv mudel tugispetsialistide teenuse osutamiseks.

Tugispetsialistideks on haridusasutustes töötavad eripedagoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid. Lisaks tugispetsialistidele käsitleti ka HEV-koordinaatori rolli.

Analüüsi käigus selgitati koos kohalike haridusjuhtide, koolijuhtide ja tugispetsialistidega välja olemasolev olukord: teenuste osutamise vajadus ja maht, praegused ja tulevased probleemkohad, olemasolevad ressursid; töötati välja omavalitsuste vajadustele vastavad tugispetsialistide teenuse osutamise juhtimismudelid, sh teenust osutava organisatsiooni struktuur, tugispetsialistide vajaduse prognoos aastani 2025, tugivõrgustiku rollijaotused, teenusprotsessid, vajaminevad ressursid, koolitusvajadused. 

Projekti tulemuseks oli iga omavalitsuse vajadusi arvestav tugispetsialistide teenuse osutamise mudel.

Jõgevamaa põhja- ja kirdeosas paiknevas Mustvee vallas on viis lasteaeda ja kooli, millest kaks on gümnaasiumid: Avinurme ja Peipsi. Laias laastus on vallas 450 kooli- ja 150 lasteaialast. Viimase 15 aastaga on laste arv vallas vähenenud poole võrra.

Hariduse tugikeskus kui kohalik kompetentsikeskus

Alates eelmise aasta algusest töötav Mustvee valla hariduse tugikeskus on Mustvee vallavalitsuse hallatav asutus, mis osutab hariduse tugiteenuseid Mustvee valla lastele ja noortele, haridusasutuste juhtidele, õpetajatele, spetsialistidele ning vanematele seoses lapse või noore arengu-, õpi- või käitumisprobleemidega. Ja mitte ainult.

Väikeses maakohas, kus ressursid on piiratud mitte niivõrd finantsilises mõttes, pigem ikka inimfaktorit silmas pidades, jõuame alguse juurde tagasi: nappe vahendeid tuleb arukalt kasutada ja väheseid eriharidusega südametunnistusega töötavaid inimesi väga hoida. Tugispetsialistid nõustavad lapsevanemaid ja tegelevad kõneraviga ka väljaspool kooli ja lasteaeda, sest abi vajavaid lapsi, kes mingil põhjusel lasteaeda ei jõua või koolile-lasteaiale täienduseks lisaaega vajavad, on mitmeid.

Erialane nõustamine, koolituste korraldamine, lastele ja lastevanematele suunatud ühisprojektid ning piirkonna eripärast tulenevalt lõimumisteemadega tegelemine  on esialgu tugikeskuse argipäev. Vajaduspõhiselt tuleb reageerida olukordadele, mida prognoosidagi ei oska. Tugikeskuse spetsialistid on eriharidusega, mitmekeelsed, missioonitundega ning pole isegi teada, milleks kõik võimelised, nii et ootamatusteks ja väljakutseteks valmis.

Tugikeskuse ülesanne väikeses kogukonnas on olla olemas iga abivajaja jaoks ja leida võimalused probleemide lahendamiseks. Omavahelise koostöö kaudu tahetakse jõuda iga abivajajani.