Vilde muuseumi uus püsinäitus

4. märtsil, Eduard Vilde 157. sünniaastapäeval avas Tallinna Kirjanduskeskuse Vilde muuseum uue püsinäituse, et anda kirjaniku intrigeerivale isikule visuaalselt moodsam vaade.

Eduard Vilde kolis Kadriorgu Kastellaanimajja elama 1927. aastal ning tema omaaegne korter on põhiosas säilinud kogu oma ajaloolises ilus. Vilde isikut, elu ja loomingut puudatav materjal on mahutatud kahte sissejuhatavasse ruumi, mis nüüdsest on saanud uue kujunduse.

Külaskäigu alustamiseks on kaks võimalust: tutvuda kirjanikuga teemal „Eduard Vilde isiklik elu“ või „Eduard Vilde avaliku elu tegelasena“. Viimati mainitud teekonda valides saab teada, milline oli Vilde roll ajakirjaniku, dramaturgi, diplomaadi ja muidugi kirjanikuna. Tänapäeval on juba raske ette kujutada Vilde erilist ühiskondlikku positsiooni: ta oli esimene vabakutseline kirjanik Eestis, julge mees oma aadete eest seismisel, kes ei peljanud konflikte ega sõnasõdu leheveergudel. Vilde oli laialdaselt tuntud nii lihtrahva kui ka ühiskondliku eliidi seas. Kirjanik ise tunnetas avalikku tähelepanu oma isikule sageli koormana, kurtes ühes kirjas, et „igaüks tahab temast osa saada“. Lühikese ja humoorika ülevaate Vilde elust saab Romulus Tiituse karikatuuride põhjal loodud videost, kus jutustajaks on Vilde kuulus punane sokk (kellele andis hääle näitleja Tõnu Oja).

Intriige leiab ka siis, kui muuseumitiiru alustada kirjaniku isikliku elu väljapaneku kaudu. Vilde oli rahutu hing, juba lapsena kippus ta seiklema. Nii juhtuski, et tsaaririigis liigselt suud pruukinud kirjanik pidi poliitilise pagulasena elama välismaal kuni 1917. aastani. Pagulusaastad ning nooruse elupõletajalik elustiil jätsid Vilde tervisele oma jälje. Ühe teemana käsitlemegi Vilde tervist, näiteks oleme välja pannud tema palaviku mõõtmise graafiku. Eraldi osa on kirjaniku naissuhetest, mida markeerivad pildiraamis naised ja ajuti nende kõrvale ilmuv Vilde. 

Eduard Vilde puhul tekib ikka ja jälle küsimus, mis on lõpuks huvitavam: tema isik või looming? Kuigi Vilde ajaloolisi romaane kiputakse praegusel ajal pisut võõristama, haaravad neis kujutatud ülekohus ja empaatiaga loodud tegelased lugeja siiski kaasa. Vilde oli rahvakirjanik, tema stiil on hoogne ning teosed sündmusrohked. Traagika kõrval leiab tema loomingust huumorit, inimsuhete puntraid ja igavikulisi küsimusi. Ka arutlusi selle üle, mis teeb kunstist päriselt kunsti. 

Vilde seisab meie moodsa kirjanduse alguses, põnevas ajas, mis võiks kõnetada ka 21. sajandi kooliõpilasi, kes võivad just Vilde kaudu avastada, kui sarnased on inimesed ja nende mured, hoolimata sellele, millises ajas nad elavad.