Eesti keel? See on ju lihtne!

Keelekümblus on kõige parem viis ukraina lastele eesti keele õpetamiseks ja õnneks on Eestis sellega head kogemused.

Näiteks Jõhvi Vene Põhikoolis ei ole enam klasse, kus õpitaks ainult vene keeles. Seal kasutatakse kas varajast või hilist keelekümblust, pool õppest toimub eesti keeles või õpitakse eesti keeles mingil muul moel. 

Jõhvi koolis katsetati juba 1990. aastatel eesti keeles õpetamist, 2005. aastal liituti ka ametliku keelekümblusprogrammiga. Praegu õpib selle kooli õpilasi paljudes eesti õppekeelega gümnaasiumides, sealhulgas nn eliitkoolides, ning mitmed omandavad ülikoolis eesti keeles magistrikraadi. Tegemist on kolmkeelsete noortega, kes valdavad nii eesti, vene kui ka inglise keelt. 

Kuidas Jõhvi Vene Põhikool nii heade tulemusteni on jõudnud, sellest räägivad kooli direktor Irina Šulgina,klassiõpetaja ja keelekümblusklasside ainekomisjoni esimeesDiana Astok, käsitöö-, kodunduse ja kunstiõpetaja Margit Pinna-Valge, geograafia-, bioloogia- ja loodusõpetuse õpetaja Natalia Lobosok, eesti keele ja muusikaõpetaja Oksana Meipalu ning keelekümblusprogrammi koordinaator Tatjana Gromova. 

Kümblemist katsetati juba 1990. aastatel

Margit Pinna-Valge: Meie kool liitus keelekümblusprogrammiga aastal 2005, kuid eesti keele õpetajad andsid juba 1990. aastatel kunsti, tööõpetust ja muusikat eesti keeles. Kui mina 2001. aastal siia kooli tulin, hakkasin õpetama algklassides kunsti- ja tööõpetust eesti keeles. Praeguseks on meil osa kümblusklasside noori juba eestikeelse magistrantuurigi lõpetanud ja paljud õpivad edukalt eesti õppekeelega nn eliitkoolides. Ka meie hilised keelekümblejad, kes hakkavad eesti keeles õppima alles 5. klassis, saavad eesti õppekeelega koolides hästi hakkama. Vene lapsed tulevadki meie kümblusklassidesse peamiselt sellepärast, et tahavad õppida pärast põhikooli eesti gümnaasiumis ja ülikoolis.

Meie koolis on omandanud edukalt eesti keele ka juba varasematel aastatel Ukrainast tulnud õpilased. Tavaliselt on nad alustanud vene õppekeelega klassis, kuid läinud ruttu üle varajase või hilise keelekümbluse klassi ja kooli lõpuks oskavad eesti keelt väga hästi. 

Irina Šulgina: Meie kool on mitmekultuuriline. Meil õpib venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi, armeenlasi, grusiine, leedulasi, moldovalasi ja kõik nad saavad eesti keele selgeks. 

Praegu õpib meie koolis neli Ukraina sõjapõgenike last. Ukraina pered soovisid, et nende lapsed hakkaksid kohe eesti keelt õppima, ja leidsime selleks võimaluse. Need neli last õpivad meil samades klassides mis Ukrainas, st 2. klassi õpilane õpib 2. klassis, 4. klassi õpilane 4. klassis ja 5. klassi õpilane 5. klassis. Ainult üks, kes õppis Ukrainas 9. klassis, õpib nüüd. 8. klassis. Andsime neile kõik vajalikud õppevahendid, riided jms. Nad saavad kooli sööklas kolm korda päevas tasuta toitu. Klassikaaslased juba tutvustasid neile meie koolimaja ning selgitasid, kuidas meil õpitakse. Meie lastevanemad tegid Ukraina lastevanematele omal algatusel linnas ekskursiooni. Ukraina lastevanemad ütlevad, et nende lapsed tunnevad ennast meie koolis turvaliselt, ning on heatahtliku vastuvõtu eest väga tänulikud.

Paar sõna kavarajasest ja hilisest keelekümblusest. Varajane keelekümblus toimub 1.–9. klassini ja see on kooli jaoks lihtsam, sest lapsi õpetab eesti keeles peamiselt üks ja sama õpetaja – nende klassiõpetaja. Hiline keelekümblus toimub 5.–9. klassini ja on palju keerulisem, sest iga õppeainet annab eri aineõpetaja ja nad kõik peavad oskama õpetada vene lapsi eesti keeles. Sellised õpetajad oleme endale siiski leidnud. Et hiline keelekümblus oleks tõhusam, rakendavad õpetajad 4.–9. klassini lõimingut. Neil on üks põhiaine (inimeseõpetus, ajalugu, bioloogia). Selle õpetaja otsustab, missugust sõnavara ja grammatikavorme ta harjutab, ning teised õpetajad teevad sedasama. Iga trimestri lõpus on koosolek, kus põhiainete õpetajad räägivad, mida ja kuidas nad järgmisel trimestril õpetavad ning missugust toetust aineõpetajatelt ootavad. Meil on loomingulised aineõpetajad, kes pakuvad kogu aeg uusi lõimimise võimalusi välja, nii et igas klassis toimub lausa mitmekordne lõiming. 

Diana Astok: Kolmandas klassis hakatakse õppima inglise keelt ja lapsed ei tea ühegi ingliskeelse sõna tähendust. Õpetaja siis tõlgib neile, kuid mitte vene, vaid eesti keelde, et kinnistada laste eesti sõnavara. See on üks lihtne lõimingu näide. Järgmistel aastatel räägib inglise keele õpetaja õpilastega ainult inglise keeles ja nii kümblevad vene lapsed ka inglise keeles. 

Margit Pinna-Valge: Lõimingut võib nimetada meie edulooks, sest Jõhvi kooli baasil on loodud Ida-Virumaale ka piirkondlik koolituskeskus, kus õpetame ainete lõimimist Ida-Virumaa teistele koolidele. 

Oksana Meipalu: Kuni 4. klassi lõpuni õpivad kümbluslapsed kõiki aineid eesti keeles ning vene keele tunnis vene keelt, kuid alates 5. klassist on neil matemaatika, füüsika ja keemia vene keeles ja neid aineid õpetavad vene emakeelega õpetajad. Vene õpetajad tõlgivad tähtsamad mõisted eesti keelde. Tõlkimise hõlbustamiseks valivad vene õpetajad endale eesti õpetajate hulgast partneri, kellelt saavad keelenõu küsida. Kui on vaja mõne matemaatikatermini eestikeelset vastet, siis eesti partner aitab. See mentorsüsteem on aidanud meil välja kujundada väga tugeva õpetajate meeskonna. 

Keelekümblusõpetaja õpib kogu aeg

Irina Šulgina: Meie õpetajad on selle 20 aasta vältel keelekümblust väga palju õppinud. Nad on osalenud pea kõigil koolitustel, mida keelekümbluse võrgustik on pakkunud. Tänu sellele oleme saanud ka keelekümbluse kvaliteediauhinna. 

Diana Astok: 2009. aastal ütles tollane direktor Mare Lihtsa mulle, et nüüd hakkan õpetama vene lapsi eesti keeles ja küll ma hakkama saan, sest keelekümblust saab õppida. Kõigepealt tegin läbi kursused „Keelekümbluse ABC“ ja „Õpetaja kolm kübarat“, kus kümblusmeetodeid tutvustasid kogenud kümblusõpetajad, nagu Anne Kloren ja Anu Parts. Väga huvitav oli ka draamakoolitus, mille korraldasid Tatjana Baum-Valgma ja Anna Sele. Sealt saadud oskusi kasutan kümblusklassides praeguseni. Üks õppimise koht oli keelekümblusõpetajate suvepäevad, kus toimusid praktilised töötoad ning sai jagada kolleegidega oma rõõme ja muresid. Meenuvad keelekümbluse iga-aastased konverentsid. Keelekümbluskeskus eesotsas Maire Kebbinauga aitas meie õpetajaid kogu aeg ja on meie suur toetaja ka praegu. 

Irina Šulgina: Kuna meie õpetajad on saanud tõelisteks keelekümbluse professionaalideks, siis on Ida-Virumaa vene perekondade suhtumine keelekümblusse muutunud väga heaks. Praegu tuleb kümblusklassi avaldusi nii palju, et kõik ei mahu klassi äragi. Seevastu 2005. aastal pidime lastevanemaid veenma, et keelekümblus on lastele jõukohane, et aineteadmised ei kannata, kui eesti keeles õppida, et vene keel ei lähe lapsel meelest ära jne. Algusaastatel korraldasime koolieelikute vanematele kümbluse teemadel pikki koosolekuid ja arutelusid. Seal küsiti, kas vanemad peavad eesti keelt oskama, kui oma lapse kümblusklassi panevad, kas lapsed tõesti saavad kõigest aru, kui mitte midagi vene keelde ei tõlgita, jms. Praeguseks ei ole meil juba kaks aastat järjest algklassides tavalisi vene õppekeelega klasse. A-klassides on keelekümblus ja B-klassides „+1“ projekt, kus õpitakse 50% õppeajast eesti keeles. Järgmisel õppeaastal ei ava me enam ühtki klassi, kus õpitaks ainult vene keeles. 

Oksana Meipalu: Järgime kõiki keelekümbluse häid tavasid. Näiteks hommikuringis vestleme algava päeva töödest ja tegemistest. Paljusid asju õpime tegevuse käigus, kasutades näiteks draamameetodit. Lapsed õpivad meil rühmades, sest nii harjuvad nad koostööd tegema. Loomulikult oleks lastel kergem teha seda kõike vene keeles, kuid mõne aja möödudes nad märkavad, et saavad ka eesti keeles väga hästi hakkama, ja neil ei ole midagi selle vastu, kui peab õppima eesti keeles.

Tatjana Gromova: Üks meie õpetajate õppimise koht on veel projekti „+1“ koolitused. Koolid ise otsustavad, mida õpetaja võiks seal õppida, ja meie noored aineõpetajad, kes oskavad väga hästi eesti keelt, kuid kel puudub õpetamise kogemus, õpivad praegu seal keelekümbluse ABC-d ja paaristööd. 

Keelekülblus on alguses raske, kuid edaspidi üha põnevam

Diana Astok: Kümblusklassiga alustada on väga raske. Võtame näiteks esimese klassi, kus tuleb õpetada 1. septembrist alates vene keelt oskavaid lapsi ainult eesti keeles. Tuleb suhelda žeste, miimikat ja kehakeelt kasutades, pilte ja asju näidates. Koolipäeva lõpuks on esimese klassi kümblusõpetajal sellest võimlemisest sõna otseses mõttes nahk märg. Õpetaja ei tohi õpilastele midagi tõlkida. Õpilastele peab jääma mulje, et õpetajaga saabki rääkida ainult eesti keeles. Nooremana olin ma kärsitum, tahtsin, et lapsed hakkaksid palju kiiremini eesti keeles rääkima. Nüüd ootan rahulikumalt, millal see aeg kätte jõuab. Hiljemalt neljanda klassi lõpuks saavad kõik vene lapsed eesti keelest hästi aru ega karda ka rääkida. Nad räägivad isegi julgemini kui vene lapsed vene õppekeelega klassis, sest keelekümbluses on palju aktiivõpet. Kui ma kümblusklassis midagi küsin, tõuseb kätemeri. Mida suuremaks kümblusklassi lapsed saavad, seda aktiivsemad nad on. Praegu ma lausa ootan, millal ma oma kaheksanda klassi tundi saan minna, sest saan sealt nii palju positiivset tagasisidet, et hing hakkab helisema.

Irina Šulgina: Diana Astok on väga populaarne õpetaja. Õpilased lausa matkivad tema ütlemisi ja hääldust, tahavad temaga sarnaneda. 

Margit Pinna-Valge: Osa tunde on meie õpilastel ka vene keeles ja ma pidin hakkama neid õpetama vene keeles, aga ei oska vene keelt just kõige paremini. Algul töötasin palju sõnaraamatuga ja küsisin vene kolleegidelt nõu, aga ühel hetkel otsustasin rääkida vene keelt, nagu oskan, st vigadega. Üllataval kombel tuli see asjale kasuks. Õpilased nägid, et julgen vene keelt purssida, ja nii julgesid nemad minu eestikeelsetes tundides ka eesti keeles vigu teha. Tänu sellele saime hakata omavahel aktiivselt suhtlema ja nii minu vene keel kui nende eesti keel muutusid järjest paremaks. Nägin selgelt, kuidas vigade arv hakkas vähenema. Nüüd ütlen ma oma vene õpilasele ikka, et rääkigu vigadega, ma saan neist aru ja parandan. Rääkigu ükskõik kuidas, peaasi et räägivad.  

Keelekümblus annab väga hea eesti keele oskuse

Natalia Lobosok: Kui ma Jõhvi Vene Põhikooli tööle tulin, siis hakkasin vene õpilastele õpetama geograafiat, bioloogiat ja loodusõpetust eesti keeles. Algul oli raske, kuid nüüd tulevad õpilased ja räägivad minuga rahulikult eesti keeles, mis näitab, et keelekümblus on väga hea meetod. Mind rõõmustab, et meie kooli vene lapsed osalevad eestikeelsetel olümpiaadidel ja teevad eksameid samuti eesti keeles ning tulemused on head. Meie kool osaleb juba viiendat aastat KIK-i projektides ja sealne rahvas päris imestab, et õpilased oskavad eesti keelt nii hästi. 

Meil on väga hea eesti keeles õpetavate aineõpetajate tuumik, mis teeb kogu aeg koostööd. Minu hea partner on Diana Astok, kes õpetab eesti keelt samades klassides milles mina loodusaineid. Ma annan Dianale sõnad, mida oma aines kasutan, ja Diana kasutab neid. Vahel tulevad  õpilased pärast Diana tundi minu juurde ja uurivad, kas ma leppisin jälle Dianaga kokku, et ta kasutaks eesti keele tunnis täpselt samu sõnu mis mina bioloogiatunnis.

Oksana Meipalu: Klassiõpetajad, nagu Diana ja Hiie jt, õpetavad meil oma õpilasi esimesest klassist üheksandani. Nad saavad oma õpilaste jaoks nagu teiseks emaks, kelle käest saab alati kõike küsida. Kui õpilased mõnes õppeaines millestki aru ei saa, siis saavad nad alati oma klassiõpetajalt nõu küsida. 

Irina Šulgina: Mida nooremalt vene laps eesti keeles õppima hakkab, seda kergemini see tal läheb. Ideaalis võiks vene lastel juba lasteaias eesti keele baassõnavara olemas olla. Esimesse klassi tulevad vene lapsed peavad loomulikuks, et koolis räägitakse nendega ainult eesti keeles. Hiline keelekümblus algab viiendast klassist ja seal on vene lastel natuke raskem sellega leppida, et ei saa kõike vene keeles õppida, ja eesti keel jääb selles vanuses juba ka natuke raskemini meelde. 

Tatjana Gromova: Hilise keelekümbluse puhul aitab see, et õpetajad õpetavad eesti keelt mängides ja see muudab õppimise põnevaks. Tänu sellele pole kümblusõpetajatel ka distsipliiniga probleeme, sest lapsed löövad kõigis keelemängudes innukalt kaasa. 

Eesti keeles suheldakse ka väljaspool klassitunde

Oksana Meipalu: Me tähistame ka tähtpäevi eesti keeles. Näiteks õpetajate päeval ning Eesti Vabariigi aastapäeval on meil väiksed kontserdid koos piduliku aktusega. Algklassides tähistame kadri- ja mardipäeva. Tähtsal kohal on esimese advendiküünla süütamine ja jõulukontsert. Mõnikord esinevad meie algkooli klassiõpetajad ka näidendiga ja õpilased on siis põnevil, et nende õpetajad on laval. Kõik lapsed laulavad Eesti tähtpäevadega seotud laule eesti keeles. Muusika meloodia ja rütm aitavad keerulisemaid keelemalle meelde jätta. Lapsed teevad ka laulusõnadele vastavaid liigutusi ja see aitab veelgi sõnu paremini meelde jätta. Vene vanematele väga meeldib, et nende lapsed omandavad eesti keelt ka lauldes. Me käime oma õpilastega muuseumides, kus on kümblusklassidele koostatud programmid, mis on tavalisest natuke lihtsamas eesti keeles. 

KÜSIMUS JA VASTUS

Kas keelekümbluskoolid on Ukraina laste õpetamiseks valmis?

Tatjana Kodas, Tartu Aleksander Puškini Kooli õppejuht, eesti keele õpetaja:

Oleme selleks valmis ja juba õpetamegi neid. Meie kooli on tulnud üle kolmekümne Ukraina sõjapõgeniku lapse ning iga päev tuleb neid juurde.

Pärast koolivaheaega oli meil teatrile pühendatud projektinädal ja see oli Ukraina lastele suurepärane võimalus meie kooliellu sujuvalt sisse elada. Ainetunde ei olnud, külas käisid näitlejad ja kirjanikud, tutvusime Vanemuise teatriga ja lapsed osalesid seal samuti töötubades. Igal klassil oli oma teema ja tegevuskava. Õpiti selgeks näidend, tehti kostüüme ja dekoratsioone ning reede oli lavastuste festivali päev. Ukraina lapsed lõid aktiivselt kaasa ja see võimaldas neil klassikaaslastega ruttu tuttavaks saada ja kooliellu sisse elada.

Siis algas õppimine. Oleme moodustanud Ukraina lastest kaks eesti keelekümbluse rühma, kummaski ca 15 õpilast, ning mina olen ühe rühma õpetaja. Keelekümblusklasside õpetajad räägivad Ukraina lastega ainult eesti keeles, vajadusel miimikat ja kehakeelt kasutades, pilte ja asju näidates, et Ukraina lapsed saaksid eesti sõnade tähendust ise ära arvata, mitte ei ootaks tõlget. Tõlkimine võib tekitada neis õpitud abituse. Ukraina lapsed saavad tundides lahendada ka piltristsõnu, sest pilt aitab mõista sõnade tähendust. Hästi palju kasutame eesti keele tundides lastelaule, näiteks loendamise laule – nii saavad Ukraina lapsed eesti tähestiku, numbrid, nädalapäevad selgeks. Teeme ka mitmesuguseid hääldamisharjutusi. Näiteks õ, ä, ö ja ü harjutamiseks laulame „Põdra maja“ ka „püdrül müjü mütsü süüs“ ja „pödröl möjö mötsö söös“ jne. Tähestikku ja numbreid aitavad kinnistada sotsiomeetrilised harjutused, näiteks õpilaste rivistumine eesnime tähe järgi. Lapsed võtavad oma kohad sisse ja iga laps ütleb, mis on tema nimi ja mitmendal kohal ta rivis on. Minu nimi on Maria ja olen number neli. 

Niisugust otsest eesti keeles kümblemist on Ukraina lastel neli tundi nädalas ja lisaks on neil neli eesti keele tundi klassis, kus nad vanuse järgi õpivad. Kokku seega kaheksa eesti keele tundi nädalas. 

Ukraina lastelt saadud tagasiside näitas, et neile meeldib kümmeldes eesti keelt õppida. Üks kuuenda klassi tüdruk ütles, et tema ema imestab, et kodumaal oli tütrel raske hommikuti tõusta ja kooli minna, aga Eestis ärkab ta rõõmuga ja tuleb ka kooli rõõmuga. Ka ütlesid Ukraina lapsed, et eesti keel ei ole üldse raske, kuigi esimeses tunnis imestasid, milleks meil on kolm o-tähte: o, õ, ö. Meid, õpetajaid, muidugi rõõmustab, et Ukraina lastel läheb hästi, kuid teame ka, et nad tunnevad koduigatsust ja neid kimbutavad muremõtted, sest kõigil neil on jäänud Ukrainasse sõpru, lähemaid ja kaugemaid sugulasi. Õpetajate ülesanne on märgata, rääkida ning vajadusel koolipsühholooge kaasata. Et keegi nendest lastest omaette ei jääks, on kaasatud vabatahtlikud mentorõpilased klassikaaslaste seast. 

Ukraina lapsed käivad meil ka ainetundides ja siin on oluline roll õpetajate koostööl ning lõimingul.

Meil on vedanud, et meie kooli õpetajad kirjutasid sügisel uussisserändajatest laste kiiremaks lõimumiseks projekti ja saame seda nüüd Ukraina lastega kasutada. See näeb igal neljapäeval ette mingi eestikeelse tegevuse, olgu see keelekohvik, muuseumikülastus vms. Eelmisel neljapäeval oli selle projekti raames fotojaht linnas, kuhu kaasasime ka Ukraina lapsi ja nende vanemaid. Oleme väga õnnelikud, et meil see projekt on. 

Kuna oleme kiusamisvaba kool, osalevad Ukraina lapsed meil ka KiVa-tundides ja mängivad seal koos klassikaaslastega kiusuolukordi läbi. Nagu öeldud, räägivad kümblusklassi õpetajad õpilastega ainult eesti keeles, kuid KiVa tunde viivad kümblusklassides läbi psühholoogid, kes räägivad vene keeles, et lapsed saaksid oma mõtteid, tundeid ja emotsioone väljendada keeles, mida oskavad.

Merike Kõrven, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õppealajuhataja:

Meie koolis on kõik ettevalmistused selleks tehtud. Arvestame paarikümne Ukraina õpilasega. Otsustasime, et ei jaga neid vanuse järgi klassidesse, vaid teeme kooli peegelsaali neile õppimise koha, jagades saali teisaldatavate vaheseinte abil nende koduklassideks. Seal saalis on nagid üleriiete jaoks, lauad ja toolid, iga Ukraina laps saab koolilt ka sülearvuti jms. Osa tunde on lastel ukraina keeles ja neid viib läbi Edumus. 

Koolipäev algab Ukraina lastel kell kaheksa hommikul eestikeelse hommikuringiga, kus harjutatakse elementaarseid väljendeid, alustades tervitamisest ja iseenda eesti keeles tutvustamisest ja viisakusväljenditest. Pool üheksa avatakse Ukraina veebikool Skola Nadi ja sealt saavad Ukraina lapsed kõigis Euroopa riikides teada, mida sellel päeval õpitakse. Meie koolis pakub Edumus võimalust õppida ukraina keeles pea kõiki aineid: matemaatikat, loodus- ja loovained jne. 

Iga päev on Ukraina lastel neli klassitundi ja pärast seda saavad nad kooli poolt tasuta lõunat ja õhtuoodet. Kella ühest neljani on huvitegevus, kus saab tegelda käsitöö, kodunduse, keraamika ja ka robootikaga. Pärastlõunal on ukrainlastel ka eesti keele kümblustund, kus kasutame keelekümblusõpikuid, mida on koolil piisavalt. Registreerime Ukraina lapsed meie kooli raamatukogu lugejateks. 

Lisaks saavad nad harjutada kergejõustikku ja palli mängida. Meie kehalise kasvatuse õpetaja ütleb, et Nõmme metsa suusaradadel on nii palju lund, et Ukraina lapsed võivad kasvõi maikuus suusatamist harjutada. Huvitegevuste ajal on nad koos oma vanusele vastava klassiga, et saada koolikaaslastega tuttavaks.

Igal nädalal on üks projektipäev, kus teeme ekskursioone vanalinna, loomaaeda, vabaõhumuuseumisse, käime kinos ja teatris jne. Sinna võtame muidugi ka Ukraina lapsed kaasa. 

Kõik küsivad, kust me selle kõige jaoks õpetajaid võtame. Meie kooli õpetajad võtsid endale selle lisakohustuse. Tegime suure koosoleku ja küsisime, kes tahavad vabatahtlikult Ukraina lapsi õpetada, ja täitsa palju õpetajaid tahtis õla alla panna. Ukraina laste huviringe juhendavad meil kindlad õpetajad, kuid ekskursioone ja muid ettevõtmisi viivad õpetajad läbi kordamööda ja graafiku alusel. 

Arvame, et Ukraina laste klassijuhatajad oleks otstarbekas leida Eestisse tulnud Ukraina õpetajate hulgast, et lapsed saaksid nendega ukraina või vene keeles suhelda. Ka muusika- ja liikumisõpetaja võiks olla Ukrainast, sest meie oma õpetajatel on praegu suur koormus.

Et meie õpetajate koormat kergendada, viivad ukrainlastega perevestlusi läbi kooli direktor ja kaks õppejuhti. Kaks õpetajat oskavad ukraina keelt ja nemad on juhtkonnale abiks. Meil on nende laste jaoks koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, logopeed ja eripedagoog. Oleme valmis vastu võtma ka hariduslike erivajadustega lapsi, sest seegi kogemus meie koolil on. 

Meie õpetajad on Ukraina laste õpetamiseks korralikult valmistunud. Oleme osalenud kõigil veebiseminaridel, kus on selgitatud, kuidas õpilasele sõjast rääkida ja Ukraina lapsi õpetada. Aga õpetajatel on ka varasem kogemus. Viimase kahe aasta jooksul on meie kooli tulnud seitse ukraina kodukeelega õpilast: esimesse, kuuendasse, seitsmendasse ja kaheksandasse klassi. Neid õpib nii varases kui ka hilises keelekümbluses. Kõik need lapsed on saanud eestikeelset õpiabi ja neil on eesti keeles individuaalne õppekava. Lisaks on meil kasahhi ja armeenia kodukeelega õpilasi ning nemadki on saanud eesti keelega hakkama. Meie kümblusõpetajate 20-aastane töökogemus on andnud neile julguse õpetada eesti keeles mistahes rahvusest lapsi. Kui kuulsin, et Ukraina lapsi tahetakse suunata ainult eesti õppekeelega koolidesse, tekkis mul küsimus, miks ei taheta kasutada vene koolide rikkalike kogemustega kümblusõpetajaid. Arvan, et lõpuks kaasatakse ikkagi ka vene koolid, sest eesti koolid ei tule nii suure hulga Ukraina lastega üksi toime.

Me oleme juba varasematel aastatel näinud, et Ukraina lapsed on väga motiveeritud eesti keeles õppima. Seda tuleb ära kasutada. Sellepärast ongi vaja, et Ukraina lapsed hakkaksid Eestis kohe aktiivselt õppima, et motivatsioon ei kaoks.

Kõige rohkem rõõmustab mind aga ikkagi see, et meie õpetajad tahavad Ukraina lapsi õpetada, ehkki nende koormus on niigi väga suur. Neil on missioonitunnet! Väga halb tunne oleks panna õpetajaid kohustuslikus korras seda tööd tegema. Praegusel raskel ajal ongi kõige tähtsam inimlikkus.