Eesti keel selgeks mängides!
Kuidas küll Ukraina lapsed eesti keele selgeks saavad? See pole keeruline, sest meil on piisavalt õppematerjali, mille toel saab õpetada neile eesti keelt mänguliselt.
5. aprillil toimus HARNO veebiseminar „Muukeelne laps Eesti haridusasutuses“, kus vaadati üle, missugused olemasolevad õppematerjalid sobiksid Ukraina laste eesti keeles õpetamiseks. Toonitati, et keelekümbluse ja lõimitud aine ja keeleõppe jaoks on välja töötatud suures mahus õppematerjale, mis sobivad väga hästi Ukraina laste eesti keeles õpetamiseks. Samas tõdeti, et nendes materjalides on mõnevõrra raske orienteeruda, mistõttu on vaja Ukraina lapsi õpetavatele õpetajatele pakkuda märksõnu, millest lähtudes kõige vajalikumat üles leida. Veebiseminaril tõid neid märksõnu välja Anne Roos HARNO-st, Lea Maiberg Tallinna Tähekese lasteaiast ja Ave Härsing Integratsiooni Sihtasutusest.
Mängulise õppe materjalid lasteaiale
Tallinna Tähekese lasteaia eesti keele õpetaja Lea Maiberg ütles sissejuhatuseks, et kui muukeelsed lapsed saavad õppida eesti keelt mängides, lauldes ja piltide toel, siis jõuavad nooremad lapsed rühmale järele poole aastaga ja koolieelikud umbes aastaga. Tähekese lasteaeda on tulnud Ukraina lapsi juba paari viimase aasta jooksul ja nad kõik on saanud selle ajaga eesti keelega hakkama.
Sobilike mänguliste õppematerjalide leidmiseks soovitab Lea Maiberg tippida otsingumootorisse fraasi „muu kodukeelega laps“, mis viib HARNO kodulehele. Sealt leiab juba lihtsamalt üles „Alushariduse materjalid“ ja „Ülevaate õppevarast“. Mõningaid materjale tutvustas Maiberg lähemalt.
„Rutiinse tegevuse kaardid keeleõppeks“. Nende kaartide esiküljel on pilt ja tagaküljel sõnad, mida seoses selle pildiga omandatakse. Näiteks käte pesemise pildi tagaküljel on sõnad „peseme“, „peske“, „pese“, „peseme käed puhtaks“, „läheme käsi pesema“. Kui õpetaja ütleb lastele, et nüüd peseme käed puhtaks, näitab ta samal ajal kaarti ja kõik saavad aru, millest on jutt. Selliseid piltidega kaarte on HARNO veebis üle 40, teemadeks lauda istumine, nõude äraviimine, riidesse panemine jne. Õpetaja saab kaarte välja printida. Õpetaja Maiberg soovitas kasutada pildikaarte näidates fraase, mitte üksikuid sõnu, sest fraasid jäävad lastele paremini meelde.
Lea Maiberg rõhutas, et muukeelne laps taipab eesti sõnade tähendust ruttu, sest teab oma emakeeles maailmast juba väga palju – laps pole puhas leht. Õpetaja peab lihtsalt aeglaselt ja selgelt rääkima ning kõike näitlikustama.
„Abiks lugemis- ja kirjutamisoskuse kujundamisel lasteaias“. Selles failis on samuti palju toredaid mängulisi harjutusi. Näiteks tähti õppides soovitatakse neid joonistada, voolida, voltida, kleepida, nöörist teha jne. Seal on ka fotosid sellest, kuidas lapsed moodustavad seistes või põrandal lebades oma kehadest eri tähti. Iga tähe juurde on antud hääldus- ja rütmiharjutused jms. Õpetaja Maiberg toonitas, et ei maksa muretseda, kui muukeelse lapse hääldus jätab algul soovida. Kõige tähtsam on, et laps oskaks öelda, mida ta mõtleb ja mida tal vaja on: „tahan juua“, „süüa“, „pissile“, „mul on külm“ jne.
„Joonista ja jutusta“. Selle faili ülesanded sobivad nii muukeelsetele kui ka eesti lastele, märkis õpetaja Maiberg. Näiteks joonistatakse inimese juuksed, seejärel silmad ning vaatajale jääb mulje, et tuleb tüdruku pilt. Siis joonistatakse figuurile habe ja kroon ning saadakse hoopis kuningas. Kõik õppematerjalid on nii lihtsad, et laps suudab neid ise joonistada, samal ajal jutustades, mida ta teeb.
Õpetaja Maiberg soovitas õpetajatel iga tegevuse ajal selge häälega rääkida, mida ta teeb: „võtan laualt pliiatsi“, „panen raamatu lauale“, „panen mütsi pähe“ jne.
„Rääkimine hõbe, kuulamine kuld“. Siin on audiofailid, mida saab lastega koos kuulata. Osa tekste loeb seal hästi selge häälega ette näitleja, kuid on ka tavaliste laste kõnet, et kuulajad õpiksid igapäevast eesti keelt mõistma. Mõnes helifailis on vimkad sees. Näiteks ütleb näitleja, et on sügis ja puudelt langeb triibulisi ja lillelisi lehti. Lapsed on väga õnnelikud, kui saavad aru, et lehed ei saa olla triibulised ega lillelised. Nii areneb kuulamisteravus
„Keeleõppe töölehed erinevatele vanuseastmetele“. Näiteks talve töölehe esiküljel on pildid suusatamisest, kelgutamisest, lumememmest, kukkumisest, lumesõjast. Teisel küljel on kirjas lühilaused. Kokku on töölehti 22, kõigi kohta on ka kasutamisjuhendid.
„Mängud keele erinevate osaoskuste arendamiseks“. Üks mäng on siin selline, et kõigil lastel on selja peal paberilehed ja lapsed kirjutavad vastastikku nendele lühikesi häid soove. Pärast loetakse soovid ette. Nii harjutatakse nii kirjutamist kui ka lugemist. Selliseid mänge leiab sellest failist palju.
Anne Roos soovitas lasteaiaõpetajatel külastada metoodikakeskusi, kust saab õppematerjale laenutada. Lasnamäel on selline Suurpae lasteaias, Mustamäel Delfiini, Põhja-Tallinnas Ojakese, Tartus Kellukese, Kohtla-Järvel Kirju-Mirju ning Narvas Päiksekese lasteaias.
Mängulised õppematerjalid koolidele
Ave Härsing soovitas tippida otsingumootorisse „muu kodukeelega laps“ ja minna kataloogi „Materjalid koolidele ja õpetajatele“. Ta tõi esile mitmeid faile, millega võiksid Ukraina lapsi õpetavad õpetajad alustada, näiteks „Samm-sammult – õppekeelest erineva emakeelega õpilase õppekorraldus“, „Õppekeelest erineva emakeelega õpilane koolis“. Põhjalikumalt soovitas Ave Härsing süveneda aga kataloogi „Ülevaade õppevarast“ja seal olevasse faili „Soovitusi muu kodukeelega lapse õpetamiseks“, sest seal on ära toodud kõik paremad õppematerjalid, mida saab kasutada muu kodukeelega lapse õpetamiseks.
AveHärsing soovitas ka faili„Eesti koolide ja lasteaedade kogemusi rändelastega tegelemisel“, kus on eri metoodikaid tutvustavad videodki juures. Sealt leiab ka artiklid õpetajate kogemustest muu kodukeelega laste õpetamisel. Veebis on ka materjalid lapsevanematele, näiteks „Tere tulemast Eesti kooli“ nii eesti kui ka vene keeles. Inglise keeles on lapsevanematele video.
* https://www.youtube.com/watch?v=8HgKzpWaaSY
** Järgmine veebiseminar „Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: traumateadlik sekkumine“ toimub 20. aprillil kl 15–16.30.