Heli Kuulmetsa kogemuslugu „Kuidas minust sai Kodutütarde ja Noorte Kotkaste rühmajuht“

Kuldre kooli õpetaja Heli Kuulmets rääkis, kuidas temast sai Kodutütarde ja Noorte Kotkaste rühmajuht.

Kuldre Kodutütarde ja Noorte Kotkaste rühma pealik ja Võrumaa Kodutütarde ringkonnavanem Heli Kuulmets annab kunstiõpetust 4.–9. klassidele, 5.‒6. klassidele ajalugu ja ühiskonnaõpetust, 5.–8. klassidele inimeseõpetust, 9. klassile karjääriõpetust ja õpetab 2. ja 8. klassile ettevõtlust. Koolis õpib praegu täpselt sada last. Kodutütarde ja Noorte Kotkaste Kuldre rühmas on 34 kodutütart ja 23 noorkotkast. Nendest 11 kodutütart ja neli noorkotkast õpivad väljaspool Kuldre kooli gümnaasiumites või kutsekoolides.

Kuidas jõudsid Kaitseliidu noorsootööni?

Mulle tehti ettepanek hakata Kuldre rühma juhendajaks 2015. aasta kevadel. Rühm oli olemas, kuid tol ajal puudus püsiv juhendaja ning tänu sellele oli noorterühma tegevus kaootiline.

Ma tundsin, et õpetajaamet hakkas minu jaoks ammenduma. Tahtsin uusi väljakutseid ja tegutsemist, kaalusin isegi elukutsevahetust. Tänu sellele, et hakkasin rühma juhendama, sain ka õpetajaametis uue hingamise. Ma küll jätkasin õpetamist, kuid sidusin selle suures osas Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsoonide õpetustega. Väga paljud teemad kattuvad ja teemade kandepind on muutunud palju laiemaks ja mitmetahulisemaks. Kui käia lastega väljas, siis on näha, et nad on teises keskkonnas hoopis teistsugused kui tunnis istudes. Nendega saab palju paremini kontakti, nad usaldavad mind, meil on tekkinud sõbrasuhe. Nad saavad aru, et tunnis olen ma siiski õpetaja, kuid teineteisemõistmine, ühised kogemused ja läbielamised seovad meid ja nende lastega on tunduvalt lihtsam ka muudest asjadest rääkida.

Teiseks olid mu enda lapsed kõik kodust linnakoolidesse lahkunud ja lihtsalt niisama õhtuti kodus istumine ei ole minu rida. Tahtsin teha midagi huvitavat ja põnevat.

Arvasin, et rühmavanem olemiseks pean ma kuuluma Naiskodukaitsesse või Kaitseliitu, sest varasemad rühmajuhid kuulusid sinna. Jah, see on huvitav ja põnev, kuid leidsin, et see pole minu jaoks. Kui selgus, et ma ei pea rühmajuhina Naiskodukaitsesse ega Kaitseliitu kuuluma, olin kohe nõus rühma juhendama. Mulle meeldib just lastega tegutseda.

Kas koolis õpetamine ja Kaitseliidu noorterühmade tegevus on kuidagi ühendatud?

Kool toetab meie tegevust igati. Kõiki õppekäike, väljasõite, laagreid ja võistlusi saab siduda õppeainetega. Õppimine väljaspool koolipinki on palju efektiivsem ja ka lastele huvitavam (õpetajale ka). Olen käinud matkadel koos loodusainete õpetajaga, muuseumides koos teise ajalooõpetajaga, mäesuuskadega sõitmist käisime õppimas koos kehalise kasvatuse õpetajaga, laagrites teeb koos lastega alati süüa meie kodunduseõpetaja jne. Õpetajatele väga meeldib meie tegevuses kaasa lüüa. Samas on juba mitmendat aastat valinud mõni 8. klassi õpilane, kes on ka noorkotkas või kodutütar, oma loovtööks laagri, matkamängu või mõne õppepäeva korraldamise. Nendesse kaasatakse mitteliikmetest õpilasi ja tutvustatakse ka nendele meie tegevusi. Sealtkaudu on nii mõnigi noor leidnud tee Kuldre rühma.

Kas see annab midagi ka koolile juurde?

Kindlasti annab. Meie rühm on väga aktiivne ja kajastame oma tegevust pidevalt ka kooli Facebooki lehel ja kooli kodulehel. Osaleme „Ettevõtliku kooli“ programmis ning kodutütarde ja noorte kotkaste tegemisi saab edukalt siduda ka selle nõuetega. Need noored, kes kuuluvad Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsiooni, on palju hakkajamad, enesekindlamad, märkavad rohkem enda ümber toimuvat ja oskavad sellele ka adekvaatselt reageerida. Õpetajad, ka võõrad, on öelnud, et need lapsed tunneb kohe ära. Nad on teistsugused, heas mõttes.

Noortel paluti kirjeldada, kuidas Kodutütarde ja Noorte Kotkaste tegemised igapäevategemistes rakenduvad

„Ma õpin selliseid asju, mida muidu koolis ei õpetata.“

„Ma oskan kaaslastega paremini arvestada, saan aru, et igaüks on isemoodi ja see, et me oleme erinevad, ongi väga hea.“

„Õpime hakkama saama. Õpetaja ütleb, et peame leidma lahenduse. „Kuidas saab siis, kui kuidagi ei saa?“ ‒ MÕTLE, ja me mõtlemegi. Enamasti mõtlemegi lahenduse välja. Ehk siis noored on õppinud mõtlema.“

„Ma saan loodusõpetuses paremini aru ka kaardist ka, sest me käime orienteerumas ja seal on samasugused kaardid.“

„Esmaabi andmisest on mulle kasu olnud, oskasin õigesti tegutseda, kui  vend rattaga üle pea lendas.“

„Ukrainas toimuva sõja taustal saan ma aru, kui väga on vaja, et oskaksime oma riiki kaitsta ja sellises raskes olukorras hakkama saada. Kõike seda, mida me õpime ellujäämislaagrites, saab sõjaolukorras kasutada, ja on hea, et meile seda õpetatakse.“

Kuidas saaks õpetaja, huvijuhi, noorsootöötaja või muu eriala esindajana Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tegevuses kaasa lüüa? Vastab Kaitseliidu noorteorganisatsioonide isamaalise hariduse programmijuht, AARE VEST.

Kui on tekkinud soov luua Kodutütarde või Noorte Kotkaste rühm kooli või noortekeskuse juurde, võib pöörduda kohaliku Kaitseliidu maleva noorteinstruktorite poole, kes toetavad kohalikul tasandil rühmade tegevust. Lisainfo saamiseks, nõu küsimiseks või kahtluste korral võib pöörduda minu poole telefonil 5385 9703 või e-kirja teel aare.vest@kaitseliit.ee.

Kodutütarde ja Noorte Kotkaste rühmad tegutsevad järgupõhise õppe baasil, pakkudes ulatuslikku kodanikuhariduse mudelit, mis käsitleb teemasid elementaarsest viisakusest kriisioskusteni. Kaitseliit toetab rühmade tegevust mitmesuguste meetmete väljaõppe, varustuse ning rahaga. Tegevuses osalemine muudab noored enesekindlamaks ja toetab seeläbi nende vaimset tervist, õpetades neile väga laia spektrit igapäevaelus ja ka kriisisituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi.