KAHEKÕNE (ruudus). Me ei sattunudki paralleeluniversumisse 

Üksteist koolijuhti olid aasta algusest praktikal tunnustatud ja edumeelsetes ettevõtetes, et saada uusi teadmisi-oskusi. Koolidesse naasnud juhid Henrik Salum (Gustav Adolfi Gümnaasium), Kairi Kolk (Kammeri Kool), Alina Braziulene (Tartu Aleksander Puškini Kool), Raini Jõks (Tartu Rakenduslik Kolledž) esitavad nüüd lugejaile väikse praktikaaruande. Seega toimus sel korral kahekõne². 

Milliste unistustega praktikale läksite?

Henrik Salum: Minu praktika möödus Coop Pangas. Mitte just üleliia kogenud juhina läksin praktikale eelkõige saama vastuseid küsimustele, mis on juhtimine ja kuidas juhi rolli teadvustada. Mida juht ei tohi delegeerida ja mis on tegevused, mida ta ei saa ega tohi enda peale võtta? Millised juhtimisstiilid on olemas ja kuidas need elus toimivad? 

Sain vastuseid rohkem, kui oskasin ette näha. Olen nüüd teadlikum juht ja sõltub minust, kas see teadlikkus kandub ka praktikasse, nii et minust saab parem ja enesekindlam koolijuht. Eeldused on tänu praktikale ja sellel kohatud inimestele olemas.

Raini Jõks: Mina olin praktikal Pipedrive’is. Tahtsin saada kogemusi tunnustatud ja edukast ettevõttest, et uusi teadmisi koolis rakendada. Unistus oli õppida, kuidas jälgida ja korraldada strateegiliste eesmärkide ja arenguplaanide täitmist. Samamoodi kommunikatsioon, inimeste kaasamine. Kuidas saavutada, et kogu meeskond jagaks ühiseid eesmärke. Sagedased tagasisidevestlused pakkusid samuti huvi. Muljet on avaldanud analüüsipõhine tegevus, millest tuleb ka endal järeldused teha. Kõige olulisem, mida olen märganud ja tajunud, on väärtuspõhine inimeste tööle valimine ja toimetamine ettevõtte igas lülis. 

Sain vastused ja mõtlen juba, kuidas kõike nähtut ja kogetut koolis rakendada.

Alina Braziulene: Minu praktikakoht oli Telia. Unistasin, et praktikal tunnen end uue meeskonna liikmena, kes aitab ühiseid eesmärke saavutada. Minu unistus täitus. Sattusin väga sõbralikku ja toetavasse keskkonda, kus tundsin end nagu kala vees. Oma panusena tegin uuringu Telia töötajate baaskursuse tõhususest. Ülesande täitmise ajal õppisin ise ning sain palju inspireerivaid mõtteid ja ideid, mida koolis ellu rakendada.

Kairi Kolk: Minu praktika möödus 2022. a unistuste tööandja tiitli võitnud Eesti Töötukassas. Tahtsin leida vastuse küsimusele, kuidas luua institutsiooni või silda, et kooli lõpetanud HEV-õpilased ei jääks elu hammasrataste vahele. Osa lapsi küll jätkab kutseharidussüsteemis, kuid liiga paljud neist jäävad koju võimetekohase rakenduseta. Minu eesmärk oli leida tingimused, mis aitaks HEV-õpilaste arengupotentsiaali rakendada ning nende õpi- ja töövõimalusi avardada. Töötukassa on unikaalne organisatsioon, kus töötavad oma ala parimad spetsialistid, kes teevad koostööd ühiskonna kui tervikuga. Pole eluvaldkonda, millega nad kokku ei puutuks. Tõeline kullavaramu! Leidsin koostöökohti, mida arendada, ning hindamisvahendi, mis tagab HEV-õpilasele võimaluse liikuda järgmisele arengutasemele: õppida kutsekoolis või teha oskustele ja võimetele vastavat tööd.

Mida kogetust kavatsete kohe kooli üle kanda? Mille rakendamiseks on aega vaja?

Alina Braziulene: Mina juba hakkasin tunnustussüsteemi värskendama ja uuendama. Telias tunnustatakse töötajaid organisatsiooni väärtuste kaudu ja meie proovime samuti teha. Arutasime koos õpetajatega, millised tegevused toetavad meie kooli väärtusi. Tunnustati meil ka varem, aga mitte süsteemselt, pigem juhuslikult. Telias teatakse, et töötajaid tunnustatakse iga kvartali lõpus, ja töötajad ootavad seda. Nad teavad, mille eest neid tunnustatakse. Tundub lihtne, aga ise ei osanud seda varem panna süsteemi.

Pikaajalistest plaanidest. Meil on tulekul suur muudatus: nelja aasta pärast peaks meie kooli õppekeel olema eesti keel. Tööd tuleb selleks teha eri tasanditel. Väga tähtis on nii sisemine kui väliskommunikatsioon: kuidas esitada uusi ideid nii, et need huvirühmadele meeldiksid. Kuidas seostada protsessi kooli ja inimeste väärtustega, kes õpivad ja töötavad meie koolis, ja mil moel tagada kvaliteet. Arvan, et sain selleks väga palju teadmisi. Neljasilmavestlused on tähtis osa tööst.

Kairi Kolk: Minul on palju kokkuleppeid töötukassa inimestega. Karjäärinõustajatega arutasime, kuidas HEV-õpilast paremini toetada. Läheme neile külla, et simulatsiooniga tegeleda. Töötukassa on teinud aastatel 2015–2017 katseprojekte, kuidas HEV-õpilasi kutsekoolist rehabiliteerida tööle. Põhikoolist kutsekooli minekuks kasutati hindamisvahendina testi, mille tahame ka ise kasutusele võtta. Paraku on uuringutest ja statistikast välja tulnud, et HEV-õpilased ei tea, mida nad kõige paremini oskavad. Tahame selle välja selgitada, et anda nad juhtumipõhise korraldusega, nii-öelda käest kätte, enda juurest edasi kutsekooli. 

See on pikaajaline protsess. Teadupärast saavad lihtsustatud õppekava läbinud jääda aastaks ja toimetulekuõppekava õpilased kolmeks aastaks lisaõppele. Tahame seda üleminekuplaani parimal võimalikul viisil täiustada.

Raini Jõks: Olin kuulnud, et edukates ettevõtetes on arenenud tagasisidekultuur. Rakendangi nüüd üks ühele vestlusi oma tiimiga. Mind pani mõtlema ka see, et kõige tähtsam on, kuidas klient ennast tunneb ja mida arvab. Tahan senisest rohkem uurida ja analüüsida, kuidas õpilasel läheb ja mida ta arvab. 

Kaugem eesmärk on jõuda selleni, et vaataksime juba värbamisel, kas inimene sobib meie väärtustega. Samamoodi tuleb edasi tegelda väärtuste kaudu tunnustamise teemaga.

Henrik Salum: Olen väikeste asjadega juba alustanud: pooletunnised iganädalased regulaarsed vestlused juhtkonna liikmetega. Hakkasin seda tegema poole praktika pealt, kui saatsin registreerimistabeli ja selgituse, mida plaanin teha. Olen seda juba kolm nädalat teinud ja tulemustega väga rahul. Juhtkond on üheteistliikmeline, nädalas on mul kümme pooletunnist kohtumist. Näen, kuidas see aitab minu ja juhtkonna liikmete aega planeerida, saame mitte liiga pakilised asjad sujuvalt üles märkida ja nendest rääkida. 

Järgmisel õppeaastal tahaks vaadata üle kooli põhiväärtused ja neid uuendada. Põhiväärtused on meil natuke laialivalguvad ja neid on liiga palju. 

Kui erinevad maailmad on eraettevõtlus ja kool?

Raini Jõks: Igal pool on inimesed, aga eraettevõte on orienteeritud kasumile, meie hariduse kvaliteedile. Küsimus on, mis on organisatsiooni põhieesmärk, missioon, ülesanne? Need on suhteliselt sarnased. Ka koolijuht on tippjuht, sellest peame aru saama.

Kairi Kolk: Leidsin hästi palju sarnasusi. Meie põhieesmärk on, et põhikoolilõpetanu leiaks elus oma tee. Töötukassal on ju sama eesmärk: et kõik inimesed saaksid võimetekohaselt tööd teha. Meie koolis on erineva potentsiaaliga õpilasi. Meie eesmärk on leida nende võimed üles. Töötukassal on samasugune eesmärk. 

Pole vist valdkonda, millega töötukassa ei tegeleks. Kui me õpilasega võrgustikutööd teeme, on meil samamoodi kaasatud paljud: kohalik omavalitsus, lastekaitse, lapsevanem, kooli tugimeeskond, rehabilitatsioonimeeskond, ettevõtjad. Hämmastavalt sarnane maailm. 

Inimestega tööd peab armastama, muidu ei ole võimalik koolis ega ka töötukassas töötada. Selliseid inimesi seal kohtasingi.

Alina Braziulene: Olen nõus, et inimesed vajavad head juhtimist, suunamist, nõustamist ja toetamist. Ja muidugi on nii õpetajate, õpilaste kui ka vanemate arvamus väga oluline. Seda tuleb rohkem uurida.

Henrik Salum: Minul oli esmakordne kogemus pangandussektoris toimetada ja arvasin, et sisenen paralleeluniversumisse, kus toimetavad hoopis teistsugused inimesed sootuks teistsuguste eesmärkidega, kes räägivad teistsugust keelt.

Kõige meeldivam üllatus oligi, kui sarnaselt juhitakse panka ja kooli ning kui ühtemoodi on organisatsioonikultuuri väärtused. Isegi organisatsiooni struktuuri tasandil oli sarnasusi oluliselt rohkem, kui oskasin oodata − oluliselt rohkem, kui oli erinevusi. Kui oleksin olnud paralleelmaailmas, olnuks väga vähe seda, mida saan oma töös rakendada. Sarnasusi töös oli niivõrd palju, et peaaegu igal sammul leidsin midagi kaasa võtta.

Kuidas koolis oma ideed maha müüa, et neid ka rakendada?

Henrik Salum: Iganädalasi väikseid kohtumisi juhtkonna liikmetega tahan järgmistel aastatel jätkata. Väike lootus on, et eeskuju innustab näiteks õppejuhte vestlema õppetoolijuhatajatega ja neid omakorda õpetajatega. Kõik on hallatav, sest meie koolis pole ülemäära palju inimesi, kes ühe või teise juhi alla kuuluvad. Meil ei ole lame juhtimisstruktuur, ka pangas oli see hästi sarnane. 

Kui midagi rakendad ja näed selles väärtust, siis sa loomulikult jätkad. Ja kui teised näevad selles väärtust, siis see kasvab. Kindlasti ei saa seda teha käskkirjade ja nõudmistega, pigem eeskuju kaudu. 

Minul on entusiasmi, vähemasti praegu, kuigi koolis on hullumeelsed ajad. Iga päev mõtlen sellele, mida praktikal omandasin.

Raini Jõks: Rakendamiseks on oluline ennekõike eeskuju ja selgitus. Võib-olla ongi mõistlik keskenduda paarile-kolmele kõige põhilisemale asjale, mis endale sümpaatne oli. Ma ei oska muud retsepti öelda, kui selgitada inimestele ja põhiasjades eeskujuks olla.

Kairi Kolk: Töötukassas on väga head strateegilised juhid. Nemad soovitasidki julgeda katsetada. Kui on ämber, siis ongi ämber, aga tuleb proovida. Mulle meeldis ka nõuanne, et enne uuenduste tegemist tuleb selgitada. Koolijuht on ikkagi visiooniga inimene, kes vaikselt tilgutab oma mõtteid ja küsib endalt iga päev, mida ta täna tegi selleks, et astuda sammuke lähemale nende täideviimisele. Kui sa ise enda tegemistesse ei usu, milleks siis üldse ametis olla.

Töötukassa on mulle hea partner, tunnen ka koolipidaja tuge. Võib-olla õpetajad tahaksid vähem muutusi ja võimalikult rahulikult edasi liikuda. Paraku on muutused igapäevaelu osa. Et see teadmine kooli tuua, on päris tükk tegemist, aga kõik on võimalik. Toetav tugivõrgustik on ka meie haridusjuhtide programmi grupp.

Alina Braziulene: Tähtis on juhi eeskuju ja tugi väljastpoolt. Ka juht ise vajab suunamist ja toetust. Kui kohtume programmis osalenud koolijuhtidega, saamegi neilt tuge. Loodan, et jätkub ka mu kontakt Telia inimestega. Kindlasti tahan neljasilmavestlust oma juhiga tihedamini kui kord aastas.

Kas teile meenub praktikaajast mõni tore, naljakas seik?

Henrik Salum: Esimesel juhtkonna koosolekul võttis küll alguses aega, et üldse aru saada, mis teemal jutt käib. Oli tunne, nagu kuulaks võõrkeelt. Aga üllatavalt kiiresti, paari nädalaga said mingid terminid nii tuttavaks, et peaaegu hakkasin ise neid kasutama.

Palju oli toredaid episoode ja seikasid. Viisin praktikal läbi kuusteist töötuba eri osakondades, seal sai ikka nalja. Võib-olla ümber jutustades ei ole need lood nii naljakad.

Kairi Kolk: See on meie kooli nali, mis teistele ei pruugi olla naljakas. Kui ma tagasi kooli tulin, jooksid õpilased minu juurde ja väljendasid oma suurt igatsust minu järele sellega, et näitasid, kuidas nad mind maha lasevad. Ütlesin, et mina ka igatsesin teie järele, aga seda saab teistmoodi väljendada. 

Ja veel üks seik. Kui ma vahepeal koolis käisin, ütles üks viienda klassi toimetulekuõppekava õpilane, kes ei räägi, mulle: „Maa-mee-mii-moo-muu.“ Mul jooksid külmajudinad üle keha ja tundsin, et hakkan kohe nutma. Ta oli koos logopeedi ja klassiõpetajaga vahepeal niisuguse arenguhüppe teinud. See oli väga ilus hetk ja selle nimel tasub koolist ära käia küll.

Raini Jõks: Minul on meenutada tore seik, kui juhendaja korraldas minuga vestluse, istudes ise Aafrika rannas kiiktoolis. Mida kõike küll arvutid võimaldavad!

Miks tasub koolijuhtidel praktikaprogrammi kandideerida?

Henrik Salum: Üks põhjus kandideerida on saada kogemus, aga ka võimalus heita endale ja oma tööle kõrvalpilk. Õppida uut. Vesteldes panga tippjuhtidega, sain kinnituse, et nad teevad asju samamoodi nagu mina. Kindlustunne oma tee õigsuses on väga väärtuslik. Boonus oli, kui põnev on oma organisatsiooni kaugelt jälgida, sekkumata selle toimimisse. 

Kairi Kolk: Mul on kümne aasta jagu materjali, mille peale mõelda! Vaatad endale kui juhile väga tõsiselt otsa, näed endas haavatavust ja hästi palju teisi tundeid. Hea on vaadata ka oma organisatsiooni kõrvalt. Oli näha, kuidas kasvasid inimesed, kes koolis juhtisid.

Igal juhul tasub minna ja esitada endale kui juhile väga tõsised küsimused. Valmisolek minna ja tagasi tulla on hetkes olemise kunst.

Raini Jõks: See on ainulaadne võimalus oma silmaringi laiendada. Me ei saaks töötada, kui meil ei oleks juba palju häid oskusi, aga programmis saab veel uusi kogemusi, oskusi. Tunnustatud ettevõtted võtavad sind avasüli vastu ja annavad endast parima ja koolipidaja annab praktikaks vaba aega. Suurepärane võimalus ennast täiendada ja pakkuda koolile paremat juhtimiskvaliteeti.

Alina Braziulene: Väga tähtis on muuta keskkonda, vaadata oma kooli väljastpoolt, aga teiselt poolt vaadata enda sisse ja analüüsida, kas oled õigel teel. Kui leiad kinnitust, et edukas ja tunnustatud organisatsioonis tehakse samu asju, siis sinu enesehinnang tõuseb. Mina muutusin enesekindlamaks ja isegi õnnelikumaks.

KOMMENTAAR

Kadri Väljaste, Heateo Sihtasutus, Heateo Haridusfondi portfellijuht:

Läbi on saamas haridusjuhtide praktikaprogrammi ettevõttepraktika osa. Kolm viimast kuud on 11 koolijuhti olnud praktikal tehnoloogiaettevõtetes, pankades, aga ka programmis kaasa löönud avaliku sektori asutuses, töötukassas. Tegu on juba kolmanda koolijuhtide lennuga. Eestis on nüüdseks 28 koolijuhti, kes on ainulaadsest arenguprogrammist osa saanud. Nende seas on nii suurte linna- ja riigikoolide kui ka haridusliku erivajadusega noorte ja keelekümbluskoolide juhte.

Haridusjuhtide praktikaprogrammi käivitasid 2019. aastal Heateo Haridusfond ja Tallinna Haridusamet koostöös talendijuhtimise ettevõttega Fontes. Unikaalne programm võimaldab koolijuhil minna kolmeks kuuks hea juhtimiskvaliteediga ettevõttesse praktikale, et hiljem sealt saadud teadmisi koolis rakendada. Programmi kandideerimisel analüüsib Fontes põhjalikult koolijuhi profiili, selgitab välja peamised väljakutsed ja arengueesmärgid. Selle põhjal valitakse ettevõte, kuhu koolijuht praktikale suunata, ning pannakse paika koolitusprogramm tema arengu toetamiseks.

Koolijuhtimise kvaliteet on üks Heateo Haridusfondi fookusteemasid. Fond on panustanud praktikaprogrammi ligi 70 000 eurot, sest oleme seda meelt, et juhil on võtmeroll koolikeskkonna loomisel. Koolis, kus on äge koolijuht, tahavad töötada õpetajad, on toetav sisekliima ning kasutatakse moodsaid õppemeetodeid. Praktikaprogramm võimaldab koolijuhtidel õppida Eesti parimatelt ettevõtetelt, kuidas tänapäevases ja hästi juhitud ettevõttes juhtimine käib, kuidas töötajatega tegeletakse, jagatakse informatsiooni, korraldatakse avalikke suhteid jne. Lisaks ettevõttepoolsele mentorile saab koolijuht endale coach’i Fontesest. Ettevõte aga saab praktikandiks inspireeriva koolijuhi, uusi teadmisi hariduse vallast ning võimaluse panustada ühiskonda. 

Kõik see ei saaks toimuda koolipidajate toetuseta, kes panustavad programmi nii raha kui tööd. Koolipidaja on koolijuhile toeks asenduste korraldamisel, tasub koolijuhi programmis osalemise tasu umbes 6000 euro väärtuses ning toetab koolijuhti haridusuuenduste elluviimisel. Vastutasuks saavad koolipidajad motiveeritud koolijuhid, kes seisavad Eesti koolielu uuenduste eesotsas. Haridusjuhtide praktikaprogrammiga on liitunud lisaks Tallinna haridusametile Tartu linnavalitsus, haridus- ja teadusministeerium riigikoolidega ning Viimsi vallavalitsus. Ootame programmiga liituma ka teisi koolipidajaid!