Katõ ilma veere pääl

Alates 1990-ndatest on Setomaa muutunud üha rohkem kõneainet pakkuvaks külastuskohaks – justkui on Eestimaa, aga päris ei ole ka. Siinsel väikesel soome-ugri rahvakillul on iseomane keel, riietus ja usutraditsioon. Taasiseseisvunud Eestis algas ärkamisaeg ka setode jaoks. Selgus, et palju endisest kultuuritraditsioonist hakkab hääbuma, kuid nii mõndagi jõuab veel päästa.

Setomaa Muuseumidel on siin oma kindel roll, olles ühtaegu nii säilitaja kui vaatleja ning luubi all on muidugi seto kultuur, mis vastavalt ajastule ja tõlgendajatele üha teiseneb. Kohalik kultuuriruum on läbi põimunud ajastu märkidest, arusaamadest, uskumustest ja kohandumisest. 

Me oleme harjunud inimesena piiride abil ümbritsevat maailma korrastama, nii teeme selle endale mõistetavaks. Setosid võib nimetada piirirahvaks ning piiri saab setode puhul pidada sama oluliseks identiteeti kujundavaks elemendiks nagu UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud seto leelot.

Piir meid hoiab, piir meid lahutab

2022. aasta maikuus avatakse Saatse muuseumis uus püsiekspositsioon „Igal asjal on piir(id) / Õgal aśal omma piiri“. Setodest kuuleme tihti räägitavat, et nad ei ole ei see ega too. Setode dilemma on jäänud ajas püsima, olgugi et kontekst, millest lähtutakse, muutub. Ka piiri mõiste teiseneb ajas ning kohandub käibel olevate arusaamadega. Mida tähendab kontrolljoon ning mis on selle erinevus riigipiirist, kas ja kui oluliseks peavad inimesed piiri ning kuidas see ajaloos muutunud on – sellele püüab Saatse muuseumi uus ekspositsioon vastuseid leida. 

Tegelikult saab juba Värska poolt Saatsesse tulles piire ületada, kuna sõit läheb läbi Saatse saapa – ainus legaalne võimalus ilma viisata Venemaal käia. Muuseumil on kohaliku kordoniga head suhted ja piirivalvurite abiga on muuseumi juurde loodud kilomeetrine loodusrada, kus jalutades võib näha, kuidas kulgeb ja on tähistatud Eesti-Vene piir. 

Uut ekspositsiooni hakkab toetama nutirakendusel toimiv seikluslik maastikumäng. Siinsed maastikud on ennegi pakkunud võimalust nii õppida kui end proovile panna. Saatsest vaid mõne kilomeetri kaugusele jäävad omaaegsed militaarõppebaasid Põhja- ja Lõunalaager.

Uhke ratsanik siin kord teenis

Setomaa kõige uuem ja kohalikust taluarhitektuurist hoopiski erinev muuseumimaja, Kindral Reegi maja, avati Värskas 2020. aasta suvel. Kindralleitnant Nikolai Reek oli Laidoneri kõrval üks olulisemaid Eesti sõjamehi. Nagu suurmehed ikka, oli ka tema vastuoluline tegelane, teenides välja veidi pilkava hüüdnime Eestimaa Napoleon, kuid tema teeneid Eesti Vabariigi ees ei saa kindlasti alahinnata. Just Reegi eestvedamisel alustati Värskasse Eesti kaitseväe Petseri Põhjalaagri ehk II diviisi staabi rajamist 1920-ndate teisel poolel. Siin käisid õppustel nii jalavägi, suurtükivägi kui ratsavägi. Maalilise Õrsava järve kaldal asuv imekena suveresidents oli küll aastaid üsna armetus seisus, kuid renoveerituna pajatab kõigile huvilistele sõdurpoiste elust esimese Eesti Vabariigi ajal, Põhjalaagri mõjust ümberkaudsetele setodele ning avab ka Värska kuurortpiirkonnaks saamise loo.

Setomaa Muuseumide alla kuulub neli omanäolist muuseumimaja Värskas, Saatses ja Obinitsas ning kohalikku toidukultuuri tutvustav söögikoht Seto Tsäimaja. Lisaks teekonnale läbi Setomaa, mis mõjub kui omamoodi ajarännak sajandi taha, saame pakkuda iga muuseumi juures väga mitmesuguseid õpitubasid ja eriprogramme. 

Setomaa Muuseumid – süämega Setomaalt!