Keeleoskus saab juureravi keele kodumaal 

Märtsi lõpus Hollandis peetud Euroopa eesti koolide emakeelepäevad olid pühendatud raamatukogudele, raamatutele ja lugemisele. Arutleti selle üle, kuidas saada lapsi lugema ja arendada kakskeelsust.  

Euroopa eri paigus toimuvad emakeelepäevad toimusid tänavu 12. korda. See sündmus toob kokku inimesi, kes õpetavad või juhendavad eesti koole, pühapäevakoole ja lasteringe ning kellest paljud on ka ise lapsevanemad. 

Seekordsetele päevadele andis raamid raamatuaasta. Ja nii astuski pärast president Alar Karise tervitust rahva ette kõnekunsti õpetaja Virkko Annus, kes jutustas lugusid ja korraldas näidiseks arendavaid ning keelt rikastavaid sõnamänge. Need olid inspireeritud Integratsiooni SA kodulehel kättesaadavatest võõrkeelsete laste õpetamise mängudest. Oma etteaste lõpetas Annus soovitusega: „Leidke üles mängud! Igast mängust saab õppida!!“

Kuidas saada lapsi lugema?

Kuidas aga saada lapsed nutiseadmetest lahti ja raamatuid lugema, see mure ühendab nii kodu- kui välismaal elavaid lapsevanemaid, nagu selgus niihästi Viljandimaal elava kolme lapse ema Merle Liivak Praksi kui ka väliseesti laste vanemate jutust. „Oleme harjunud, et lastel on kohustuslik kirjandus, aga kohustuslikud raamatud põhjustavad paksu pahandust,“ rääkis Viljandimaa pereema, kes kahtles, kas lastel on üldse võimalik keskenduda lugemisele, kui sellel tegevusel on palju takistusi nagu näiteks ekraanid. 

Kõneleja pakkus ka lahendusi: ekraanivaba päev nädalas või lausa nutivaba nädal, nagu on näiteks Tallinnas Püha Johannese koolis. Liivaku Praksi peres, kus lapsed on koduõppel, on päevakavas raamatulugemine hoopiski hommikusel ajal, kui lapse vaim on värske ja ergas. 

Kirjanik ja õpetaja Mikä Keränen oli seda meelt, et kohustus võtab ära lugemismotivatsiooni. Kavalam on lapsi raamatute juurde meelitada, tema on käinud õpilastega näiteks tihti raamatukogus. 

Kuidas arendada kakskeelset last? 

Kuidas kasvatada ja arendada kakskeelset last, selle üle arutleti elavalt. Välismaal kasvavate eesti laste keeleoskus on väga erinev ja erinevad on ka kodud. On lapsi, kes räägivad keelt vabalt, ja selle taga on vanemate töö. On vanemaid, kes räägivad lastega kohalikku keelt, et lapsel oleks lihtsam, ja on lapsi, kes saavadki eesti keelt rääkida vaid kord nädalas keeletunnis. 

Nagu kostis arutelust, innustab lapsi eriti eesti keelt õppima, see kui muukeelne isa samuti keelt õpib ja laps saab teda seejuures aidata. Kuid on ka isasid, keda võõras ja raske keel ei huvita. Muresid kuuldus mitmesuguseid ja neile pakuti ka lahendusi. Kakskeelses peres peab Keräneni sõnul olema vanematel aega lastega tegeleda. Aga see tegevus on ka premeeriv, rääkis raamatuid eesti keeles kirjutav Keränen, tema tütar sai hakkama nii Soome kui Eesti koolis.

„Kõige parem emakeelega tegeleda on külastada kodumaad ja veeta seal aega,“ pakkus Keränen, kelle sõnul saab emakeel sel viisil juureravi. Aga lapsel võib olla mitte kaks, vaid kolmgi keelt: ema-isa keel ja koolikeel, võib-olla vanematel omavahel veel neljaski. Kas lapsega keeltes selget vahet teha või olla paindlik – arvamusi oli nii- ja naasuguseid. Keränen juhtis mõtted ka lapse vaimsele tervisele, mida ei tohi meelest lasta. Võib juhtuda, et varajane simultaanne kakskeelsus osutub lapsele raskeks ja tal tekivad probleemid mõlema keelega, hoiatas Keränen. 

Õpetajatel on peamurdmist

Toodi toredaid näiteid, et välismaal elav laps saab hästi aru, miks ta peab eesti keelt oskama – et rääkida Eestis elava vanaema-vanaisa ja sugulastega. Kuuldus ka kurtmist, et last on raske eesti keele juurde meelitada. Vahel makstakse selle eest lausa taskuraha. Eesti keele õpetajate töö välismaal oleks lihtsam, kui nende laste kodukeelt väärtustataks ka kohalikus koolis – Prantsusmaal näiteks oli kooliõpetaja nõudnud lapselt, et too räägiks emaga prantsuse keeles: kusagil soovitas õpetaja, et kodus räägitaks lastega pühapäeviti riigikeelt. Hollandis liigutakse selles suunas, et ühtki keelt ei tohi koolis lapsele keelata. Arutelu võiks kokku võtta tõdemusega, et keelt õppida pole lihtne, kõik pole andekad ning kerge pole last, eriti teismelist, motiveerida eesti keelt õppima.      

Kõlama jäi soov, et välismaal elavad lapsed pääseksid Eesti koolidesse õppima ajal, kui neil on koolivaheaeg, sest vaheajad ei kattu. Ja et noored, kes tahavad tulla Eestisse edasi õppima, saaksid tõhusamat keeleõpet.   

Kui erisuguse keeleoskusega lapsed on ühes tunnis koos, on õpetajal paras pähkel teha tund kõigile jõukohaseks ja huvitavaks. Seda enam, et välismaal tegutsevad õpetajad pole kaugeltki kõik pedagoogiharidusega, vaid toimetavad suurest entusiasmist. 

Eesti Instituudilt kui emakeelepäevade ja välismaal eesti keele õpetamise suurimalt toetajalt soovivad eesti keele õpetajad välismaal keele värskendamiseks kursusi, kus võetaks läbi keeleuuendusi ja -muutusi.  

Heidy Eskor-Kiviloo Eesti Instituudist andis põhjalikku ülevaate, kuidas kavatseb instituut jagada välismaal eesti keele õpetamiseks järgmiseks aastaks planeeritud raha, mida on rohkem, kui on tänavu. See kulub õppevarale, mida on, nagu selgus, ohtralt – 25 erinevat aabitsat, töövihikud jm. Jätkuvalt on populaarsed ja vajalikud nii emakeelepäevad kui õpetajate suvekoolid Eestis, mida rahastab samuti Eesti Instituut. Suvekooli on soovijaid rohkem, kui osalema pääseb, kohtade arvu piiravad majutusvõimalused.  

Välisriikides tegutseb 70 eesti kooli Euroopas, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias. Lisaks koolidele korraldavad eesti keele õpet projektide, ringide jm kaudu umbes 80 organisatsiooni. Koroona-aastatel lisandus 25 uut eesti keele õpetamise kohta. Välismaal elab 200 000 eesti juurtega inimest.   

Eesti kool Hollandis 

Eesti kool Hollandis tegutseb seitsme eesti õpetaja juhendamisel kord kuus pühapäevakoolina. Kuni 4-aastastele on laulu- ja mänguring, 4–7-aastaste rühmas on päevakavas eesti keel, liikumine, laulmine ja meisterdamine. 7–10-aastased „päris eesti kooli“ lapsed õpivad eesti keelele lisaks muusikat ja liikumist ning loovust. Üle 10-aastaste noorte rühmal on õpe projektipõhine. 

ÜLEILMAKOOL 2021/2022

Aastast 2013 tegutsevas välismaal elavate laste üleilmakoolis on sel õppeaastal 29 kursust, kus õpib 250 õppurit 33 riigist. 110 õpilast on valinud põhitegevusele lisaks individuaalsed Skype’i tunnid kaks korda kuus. 

Üleilmset eestlust koordineerib välisministeerium  

Sel sajandil läinute ja varem välismaale suundunute vahel on side nõrk, seda on tõdenud pärast sõda välismaal sündinud eestlased ja mainis Amsterdamis ka üleilmse eestluse eriesindaja Marin Mõttus välisministeeriumist. Üleilmset eestlust koordineerib alates möödunud kevadest välisministeerium. Tänavu kevadest tegutseb ministeeriumis selleks kolmest töötajast koosnev üksus, kelle eesmärk on saada ülevaade, kuhu jagada toetust. Seejuures pannakse rõhku põlvkondade sünergiale, ütles Mõttus. 

Kampaaniaga koju ei kutsuta  

2010. aastal algatas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda projekti „Talendid koju!“, millega püüti viia välismaale õppima või tööle läinud noored kokku siinsete tööandjatega, et välismaa kogemusega noored tuleksid tagasi Eestisse ja ajude väljavool riigist pidurduks.

Projekti raames korraldati uuring, mille andmeil soovis 2010. aastal 89% pikemat aega välismaal elavaist või töötavaist noortest Eestisse tagasi tulla, kui saaks siin head elatustaset võimaldava töötasu ja sobiliku töökeskkonna. Vaid 11% teatas, et ei kavatse Eestisse tagasi tulla. Kodumaale meelitavate asjaolude seas nimetasid küsitletud noored head elatustaset võimaldavat töötasu, väljakutset, töökeskkonda, ametikoha rahvusvahelist mõõdet ning sõprade ja pere lähedust, ka karjääri algust kõrgemal tasemel kui välismaal. 

„Talendid koju“ projekt, mille patroon oli president Toomas Hendrik Ilves, lõppes 2012. a sügisel. Seda rahastas 120 000 euroga Euroopa Sotsiaalfond. Nagu selgus Eesti ajakirjanike uurimuslugudest, ei läinud see programm väliseestlastele kuigivõrd korda. Ekspertide hinnangul ei vastanud programm noorte ootustele, kuigi oma CV pani üles 743 inimest. Kriitika teenisid ka talentidele mõeldud liiga tavalised tööpakkumised. 

Enne projekti käivitamist tehti võõrsil elavate eestlaste hulgas ka veebipõhine küsitlus, millele saadi 400 vastust 33 riigist. Püsivalt kavatses välisriiki jääda 11% vastanuist, 65% oli nõus hea palga ja atraktiivsete pakkumiste korral kaaluma koju tagasipöördumist. 

Kampaania lõpetamisel rääkis president Ilves sellest, kui tähtis on segaabieludest lastele eesti keelt õpetada: „Need lapsed, kes võõrsil ei õpi eesti keelt, ei tule tõenäoliselt siia tagasi. Keel on väga suur osa kultuuriruumist. Tuleb mõelda, mida me saame teha, et välismaale läinud Eesti inimeste lapsed saaksid eesti keelt õppida.“

Projekti algatajad ja läbiviijad lubasid tagasi kodumaale tuua vähemalt 25 inimest ja teavitada tuhandeid. Väidetavalt need ülesanded täideti, Eestisse naasis 27 inimest. Üleilmse eestluse eriesindaja Marin Mõttuse sõnul sellist kampaaniat enam ei korraldata.