Kes vastutab õpetaja vaimse tervise eest?

29. apr. 2022 Triinu Tints Viljandi Kutseõppekeskuse õpetaja - 2 Kommentaari
Triinu Tints.

Inimese füüsiline ja vaimne tervis on oluline kogu eluteel ning keskkond, milles me oleme, elame ja töötame, avaldab mõju nii meie füüsilisele kui vaimsele tervisele. Suure osa ärkvelolekuajast veedab täiskasvanu tööd tehes ja tema tervist mõjutab ka töökeskkond. 

Et inimene tuleks toime nii emotsionaalsel, tunnetuslikul kui sotsiaalsel tasandil, on vaja head vaimset tervist. Maailma Terviseorganisatsioon defineerib head vaimset tervist kui heaolu seisundit, kus inimene saavutab oma potentsiaali, on võimeline tulema toime elu tavapäraste stressoritega, suudab töötada produktiivselt ja tulemuslikult ning on võimeline panustama kogukonda.

Stress ehk pingulolek on kehaline ja psüühiline reaktsioon välisele ja sisemisele ärritusele, mis ületab normaalse piirid ning mida tajutakse kas meeldiva või koormavana. Inimeste reaktsioonid stressile erinevad ning sõltuvad inimese psühholoogilisest vastupanuvõimest, toimetulekustrateegiatest ja välise abi võimalustest. 

Stressi üks liike on tööstress. Peaasi.ee lehel on selgitatud selle olemust: tööstress tekib siis, kui tööalased väljakutsed on suuremad inimese toimetulekuvõimalustest. Teatud piirini võib tööpinge olla motiveeriv, kuid olukord läheb ohtlikumaks, kui pinge on tajutavalt väga tugev, pikaajaline ning ressursse toimetulekuks vähe. Pingeseisundiga kaasnevad nii füüsilised kui vaimsed probleemid. Kuna tööstress võib eelneda teistele tõsistele vaimse tervise probleemidele, on selle vähendamine tähtis tervise, sealhulgas vaimse tervise edendamisele ja ennetustegevusele. 

Tervis on rikkusest kallim

Õpetajatöö on tänuväärne ja pakub ridamisi arenguvõimalusi, aga see on ka vastutusrikas ja stressirohke. Maailmas tehtud uuringud näitavad, et õpetajad kuuluvad riskigruppi, kus on suur tõenäosus kogeda vaimse tervise probleeme, sealhulgas läbipõlemist. 2021. aastal Eestis tehtud uuring näitas, et 28% õpetajatest seisab silmitsi pideva või sagedase stressiga.

Palju on räägitud õpetajatöö väärilisest tasustamisest ning õpetaja ühiskondliku staatuse tõstmisest. Konkurentsivõimeline töötasu on heaolu tagamisel oluline aspekt, kuid sellele lisaks on vaja hoolt kanda õpetajate psühholoogilise heaolu ja toimetuleku eest. Õpetaja vaimne tervis on oluline nii õpetaja enda kui ka laste ja noorte pärast, kellega ta koolis kokku puutub. 

2021. aasta lõpus leidis aset 11. rahvusvaheline õpetajaameti tippkohtumine. Haridusminister Liina Kersna sõnas seal ministrite ja ametiühingute juhtide ümarlaual, et õpetajate hea vaimne tervis ja nende kaasamine otsustusprotsessidesse aitavad kaasa õpetajate heaolule ja õpetajaameti jätkusuutlikkusele ning riigi, õpetajate esindusorganisatsioonide ja kooli juhtkonna ülesanne on ühises koostöös selleks eeldused luua.  

2020. aastal koostati sotsiaalministeeriumi juhtimisel kaks ekspertarvamust koroonakriisi psühhosotsiaalsetest mõjudest, kus on toodud soovitusi, mida psühhosotsiaalselt toetava töökeskkonna loomiseks silmas pidada. Keskkond, kus inimesed veedavad suure osa oma päevast, tuleb kujundada nende vaimset tervist toetavaks. Näiteks tehakse dokumendis ettepanek luua vaimse tervise eneseabi materjalid, mida oleks võimalik töötajatele jagada, ja miks mitte kompenseerida töötajatele psühholoogi teenuseid. Samuti võiksid tööandjad luua võimalusi töötajate omavaheliste kontaktideks. 

Abiks oleks mehhanism, mis aitab tööandjal abivajajat märgata. Kooli hädaolukorra plaani tuleks kirjutada, millist abi pakutakse õpetajale kriisiolukorra järel.

Muidugi saab iga inimene ka ise ennast aidata. Kui stressitase tõuseb, on oluline ennast hoida, tuleb olla aktiivne ja tegutseda enda heaolu ja õnnelikkuse kaitsmiseks. John Ray on öelnud, et tervis on rikkusest kallim. Eelkõige on vaja hoolt kanda iseenda eest, et oleks võimekust panustada ja jõudu olla olemas ka teiste jaoks.

Suhted töökeskkonnas

Üks vaimse tervise kirjaoskuse tõstmise võimalus on osaleda vaimse tervise esmaabioskuste koolitusel. Tartu linn ja HARNO on olnud selles hea eeskuju. Tartu linn pakkus koostöös MTÜ-ga Peaasjad 2021. aasta kevadel haridustöötajatele võimalust osaleda vaimse tervise esmaabi veebikoolitusel, et väärtustada vaimset tervist ning muuta haridustöötajaid selles vallas teadlikumaks ja julgemaks. Sama teed on läinud HARNO, kes pakub nimetatud koolitust õpetajatele.

2021. aastal avasid HTM ja Koolipsühholoogide Ühing koolipsühholoogide tasuta nõuandeliini, kuhu on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lastevanemad, õppijad ning lapsed ise. Nõuandeliini eesmärk on aidata keerulistes olukordades tasakaalu hoida ja lahendusi leida.

Tööinspektsiooni hallatav Tööelu portaal on pannud kokku vaimse tervise esmaabikapi, mis sisaldab praktilisi vahendeid nii iseenda, meeskonna kui ka laiemalt kogu oma organisatsiooni vaimse tervise hoidmiseks. Ka Peaasi.ee lehelt leiab infot vaimse tervise kohta.

Koolis on aktuaalsed küsimused, kust läheb piir, mida tööandja saab teha ja peab tegema õpetaja vaimse tervise hoidmiseks, kas tööandja saab võtta vastutuse õpetaja tervisekäitumise eest ning millist abi saab ta pakkuda.

Mõnes töökeskkonnas on vaimse tervise esmaabi andjad, kelle poole on küsimuste või murede tekkimisel võimalik pöörduda. Miks mitte koostada hea vaimse tervise tava või viia töökohas sisse iganädalased minutid, kus keskendutakse vaimse tervise hoidmisele ning jagatakse toimetulekunippe? Miks mitte pakkuda töötajatele vaimse tervise koolitusi, liituda tervete eluviiside ja heaolu ning liikumis- ja spordiprogrammidega ning astuda samme töö ja eraelu tasakaalu leidmiseks?

Head suhted töökeskkonnas aitavad hakkama saada stressirohkete tööolukordadega, tekitavad õnnetunnet, tõstavad motivatsiooni ja muudavad produktiivsemaks. Kollektiivi meie-tunne toetab, mistõttu on mõistlik soodustada ühistegevusi ning koosviibimisi. Lisaks tasub mõelda supervisioonidele ja kovisioonidele, mis võivad aidata keerulisi küsimusi või teemasid lahti harutada.

Töötajaid toetades on võimalik vähendada vaimse tervise probleemide ja tööstressi kestust ning tõsidust, kiirendada tervenemist ning toetada hea töövõime taastamist.

Õpetajate kogemus

Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklassiõpetaja Maria Toom ütleb, et vaimsele tervisele peab iga kool tähelepanu pöörama ja selle oma südameasjaks võtma. Ta tunnetab, et õpetajate vaimse tervisega seotu on Eestis veel üsna lapsekingades, kuid muutunud järjest aktuaalsemaks. Nii on see ka tema koolis. Teema olulisusest ollakse teadlik ning tasapisi sellega ka tegeletakse. Maria arvab, et kuna tegemist on üsna isikliku valdkonnaga, ei räägi paljud sellest avalikult.

Praegusel ajal on kõige tähtsam vaimse tervise olulisust teadvustada ning sellega tegeleda. Maria sõnab, et on tunda, kuidas viimastel aastatel toimunud sündmused on meid mõjutanud. Palju räägitakse õpilaste vaimsest tervisest, kuid tihtipeale unustatakse õpetaja ära.

Maria kooli õpetajad on osalenud vaikuseminutite koolitusel ning liitunud „Heaolu loova kooli“ programmiga. Õpetajatele korraldatakse järjest süsteemsemalt coaching’u ning mentorkoolituste metoodika koolitusi. Üks GAG-i koolipsühholoogidest pakub õpetajatele supervisioone. 

Maria arvab, et teistmoodi või paremini tegemiseks on kõigepealt vaja olukorrast selge pilt luua. Selleks tuleb õpetajaid kuulata ning märgata, missugust abi nad vajavad. Aitab, kui juhtkonna ja õpetajate vahel on usaldus.

Teda on aidanud see, kui ta saab mõne hea sõbraga end tühjaks rääkida. Õpetajatöö probleemide korral on see sõber tavaliselt ka kolleeg. Hästi mõjub jalutamine, raamatu lugemine. Kõige paremini aitab teadmine, et on võimalik kellegi poole pöörduda.

Räpina Aianduskooli kutseõpetaja Liisi Kont räägib, et tema koolis saadetakse meili teel edasi juhiseid, mis tulevad näiteks haridus- ja teadusministeeriumilt. Samuti levitatakse koolituspakkumisi. Kaks aastat tagasi pakkus kool õpetajatele võimalust pöörduda hingehoidja poole.

Liisile meeldib mõelda, et õpetaja vaimset tervist saavad toetada ka kolleegid. Kooli kohviruumis toimuvate jutuajamiste käiguski saab pingeid maandada. Mõnikord võib ootamatult head nõu kuulda ning märgata, et ka teistel on samad tunded või probleemid, mis endal.

Liisi leiab, et vaimse tervise eest hoolitsemise tahe peab tulema õpetajast endast. Kool võib korraldada koolitusi, saata infomaterjale jne, aga kui õpetaja ei tule kohale või ei võta infot vastu, on teda raske aidata.

Ta ütleb, et on õnnelik, sest saab öelda, et tal ei ole suuremaid vaimse tervise kriise olnud, ta teab, millal on vaja aega maha võtta. On oluline teada nõkse, mis enda puhul töötavad, olla kehaliselt aktiivne, aga ka puhkust ei tohi unustada. Piisab paarist tunnist, mille jooksul teed ainult enda jaoks olulisi asju. Teinekord piisab soojast vannist või tükist koogist ja sõbrannaga jutustamisest. Eriti tähtis on aga ära tunda, millal mainitud nippidest enam kasu ei ole ja vaja on pöörduda spetsialisti poole. Oluline on julgeda abi otsida. 

Herbert Masingu Kooli muusikaõpetaja Ave Tamra sõnul pööratakse tema koolis õpetajate vaimsele tervisele tähelepanu. Koolis korraldatakse regulaarselt kovisioone, kus soovijad saavad enda jaoks olulistel teemadel arutleda ja leida tuge. Võimalik on kohtuda superviisoriga. 

Kui ühiskonnas või koolis on kriis, korraldatakse kooli töötajatele kokkusaamine, kus spetsialist annab soovitusi, kuidas käituda, mida ja kui palju õpilastega rääkida ja kuidas ennast hoida. Regulaarselt toimuvatel klassiaruteludel arutavad õpetajad, tugipersonal ja juhtkond läbi klassis toimuva, nii mured kui ka rõõmud. 

Tema kooli juhtkonna töötajate ja tugipersonali uksed on alati avatud, nii et kui olukord vajab kiiret lahendust või hinge pealt ära rääkimist, on see päeva jooksul alati võimalik. Ave tunnetab, et kooli juhtkond kaasab õpetajaid piisavalt koolielu puudutavatesse otsustesse.

Koolil on õpetajate motivatsioonipakett, kuhu kuulub võimalus kasutada teatud päevadel kooli ujulat ja sauna, osaleda mõnes treeningus, huviringis, on õpetajate bänd, kultuuriklubi, matkaklubi, oma vegankogukond. Üks õpetaja koos huvijuhiga korraldab regulaarselt teatri ühiskülastusi. 

Ave jaoks on vaimse tervise hoidmise võlusõna aja planeerimine. Üldiselt ta tööasju koju kaasa ei võta. Ave teeb trenni, tegeleb hobidega, veedab aega pere ja sõpradega, reisib ning panustab ka vabatahtlikuna.

Õpetaja on ka inimene 

Viljandi Gümnaasiumi direktor Juhan-Mart Salumäe püüab olla kursis oma töötajate eluga: kas inimesel on elus keeruline aeg või ta jagab oma aega näiteks töö ja õpingute vahel. Kooli juhtkonnal on hea suhe õpetajate usaldusisikuga, kes saab samuti märku anda, kui õpetajatel on pingeline periood. 

Koolivaheaegadel toimuvad väljasõidud või planeeritakse koolitustegevus nädala esimesse poolde, et teine pool oleks vabam. Õpetajaid julgustatakse kasutama tervisepäevi, lisaks planeeritakse majavälise psühholoogilise nõustamisteenuse kasutamist, sest selle järele tundub vajadus kasvanud olevat. Viljandi Gümnaasiumis on igale õpetajale aastas ette nähtud 100 eurot tervise edendamise kulude hüvitamist, mida kasutatakse näiteks massaažis käimiseks või spordivõistlustel osalemiseks.

Rohkem võiks tähelepanu pöörata majasisesele klubitegevusele. Juhan-Mart arvab, et sotsialiseerumisvõimalusi on vaja majasiseselt soodustada, et taolised kooskäimised saaksid tekkida. Koolis on ka mitmeid ühistegevusi, sest inimestele mõjub hästi, kui nad saavad kollektiivis ka muudel teemadel peale töö suhelda.

Õpetajad jagavad metoodiliste uuenduste huvikohtumistel nippe, kuidas nad midagi teevad: sellised kohtumised on toimunud hindamise, konsultatsioonide läbiviimise teemal. Kõik, kellel on aega ja huvi, tulevad kohale. 

Kooli hädaolukorra lahendamise plaanis on teatud teemade puhul ka õpetaja toetamise temaatika, kuid suurem rõhk on pandud sellele, kuidas õpetaja klassiga teemat käsitleb, mida teeb ta õpilaste toetamiseks ja aitamiseks. Õpetaja toetamisest on selles kontekstis räägitud põgusalt, pigem on seda peetud juhi ülesandeks: juht peab vajadusel tagama nõustamisteenuse töötajatele. Juhan-Mart arvab, et olukorda saab parandada. Õpetaja on ka inimene, mitte ainult õpetaja.


2 arvamust teemale “Kes vastutab õpetaja vaimse tervise eest?”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Mis on sellise pika-lohiseva loo EESMÄRK ?
    Asjatundja (hm!) ütleb – TOOGE (teaduspõhine) PEDAGOOGIKA KOOLI TAGASI !

    P.S. Kui lugesin selle loo kohta KOMMENTAARE Õp.Lehe FB-s, siis tuli peale
    lausa masendus … Või tänahommikune teade Vikerraadios – ettevõtjad
    hakkavad 200 TUHANDE euroga “õpetama” (trikitamisega!) koolides isegi
    füüsikat…

  2. valdar parve ütleb:

    “… kust läheb piir, mida tööandja saab teha ja peab tegema õpetaja vaimse tervise hoidmiseks, kas tööandja saab võtta vastutuse õpetaja tervisekäitumise eest …”
    Selles on filosoofi huvitavaks, KES on õpetaja tööandja. On riigikoolid ja vallakoolid ja erakoolid. Riigikool? Kas tööandjaks on peaminister või haridusminister või kooli direktor või on seda õpilased või nende vanemad?
    (Mulle meeldib mõelda, et õpetajale annavad tööd ta õpilased. Õpetaja ise tajub tõenäolisemalt, et talle annab töö isik, kes koostab selle kooli tunnijaotusplaani!)
    Kui õpetaja hingeeluga läheb miski nihu, siis mis osa on töökoormusel, mis talle kinnistatud õpilaste valikul, mis lapsevanemail ja kolleegidel. (Kelle poolt on antud õpetajale tööks lapsed, kes õpetaja närvid läbi närivad? Kes annab õpetajat frustreeriva tunnijaotuse? Kes paneb õpetajad omavahel konkureerima? On selleks tööandja?)
    Kes on see tööandja, kellele on adresseeritud: “mida tööandja saab teha ja peab tegema õpetaja vaimse tervise hoidmiseks”?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!