KOOLIVÕRK. Koostöökeskuse plussid – kõik lapsed saavad tuge ja spetsialistid erialast tööd

29. apr. 2022 Heiki Raudla peatoimetaja - Kommenteeri artiklit

Praegu on valla haridusasutuste teenistuses kolm eripedagoogi, üks logopeed, üks psühholoog ja kaks sotsiaalpedagoogi. Kõik töötajad liiguvad eri õppeasutuste vahel ja saavad teha erialast tööd.

Rõuge valla koolidele ja lasteaedadele on tagatud tugiteenused, koolide õppekeskkonda aitavad erivajadustega lastele sobilikuks kujundada spetsiaalse ettevalmistuse saanud õpetajad, abiõpetajad ja tugiisikud. 

Et tõsta haridust toetavate tugiteenuste kvaliteeti ja muuta need kättesaadavamaks, koondati 2019. aastal Rõuge valla hallatavate haridusasutuste tugispetsialistid ühtse juhtimise alla. Keskuse loomise tingis ennekõike olukord, kus ei suudetud leida väikekoolide ja lasteaedade juurde osakoormusega tugispetsialiste. 

2021. aastal ametisse asunud uuel vallavalitsusel seisab ees valla haridusvõrgu arengustrateegia väljatöötamine. 

Rõuge Koostöökeskuse juhataja ja eripedagoog Maie Oppar, millisena teie valla arengukavad kohalike tugiteenuste tulevikku näevad? 

Rõuge valla haridusvaldkonna arengukavad olid seotud 2017. aasta haldusreformi ühinemislepinguga, milles lepiti kokku, et valimisperioodil 2017.–2021. a jääb ühinenud valla haridusvõrk endiseks. Selle tulemusena töötab vallas viis kooli, ühes neist pole enam ühtegi õpilast ning kool suletakse tänavu 31. augustil.  

2021. aastal ametisse asunud uus vallavalitsus peab töötama välja valla haridusvõrgu arengustrateegia. 

Oluline on lähtuda lastest ja nende vajadustest, mitte raha olemasolust. Pean mõistlikuks vaadelda sarnaste erivajadustega ja ühevanuseid õpilasi valla koolides ühtselt – see ei tähenda muidugi, et hakkame lapsi ühest koolist teise tõstma.  

Sügisel hakkab kehtima uus alushariduse seadus, mis muudab erivajadustega laste töökorralduse põhimõtteid ja kohustab looma ka lasteaedade juurde HEV-koordineerija ametikoha.

Milliseid samme on teie vallas astutud kaasava hariduse edendamisel õppekeskkonna nüüdisajastamisel? 

Õpiabi, tugiisikud, väikeklassid, üks ühele õpe, tasemerühmad, osaajaga õpe väiksemas rühmas, individuaalne õpe, lastevanemate ja kogukonna kaasamine.  

Valla koolid ja lasteaiad on kaetud psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, logopeedi ja eripedagoogi tugiteenustega. Õppekeskkonda aitavad HEV-lapsele sobilikuks kujundada spetsiaalse ettevalmistuse saanud õpetajad, abiõpetajad ja tugiisikud.

Klassiruumid on kohandatud vastavalt HEV-laste vajadustele. Näiteks ruumipuudusel tehti ühes koolis direktori kabinetist väikeklass, klassides on üksi olemise kohad, vahetundides on kasutusel abivahendid energia maandamiseks: keksukastid, võimlemispallid, tasakaaluvahendid … Tundides on kasutusel müraseinad, summutavad kõrvaklapid, tasakaalupadjad, mitmesugused õpet toetavad vahendid. 

Rõuge valla koolid täiendasid 2019. aastal Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti „HEV-õpilaste integreerimine tavakoolidesse“ toel HEV-õpilaste kaasamiseks klassiruumide sisustust, hangiti erivajadustega õpilastele mõeldud digivahendeid ja muusikainstrumente.  

Rõuge Koostöökeskus korraldab teistele haridusasutustele koolitusi ning nõustab koole ja lasteaedu vajalike muudatuste ellurakendamisel. 

Mis muutus vallas pärast koostöökeskuse rajamist?

2019. aastal koondati Rõuge valla hallatavate haridusasutuste tugispetsialistid ühtse juhtimise alla, et parandada haridust toetavate tugiteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust Rõuge valla lastele ja noortele. Ühinesid viis valda, valda jäi tegutsema viis kooli ja üks lasteaed, nelja kooli juures tegutseb ka 1–2 lasteaiarühma. Kokku paiknevad valla haridusasutused kümnes majas. Ühinenud Rõuge vallas on u 375 kooliõpilast ja 162 lasteaialast.   

Enne koostöökeskuse asutamist töötas Rõuge valla koolides neli tugispetsialisti: üks sotsiaalpedagoog, kaks eripedagoogi ja üks logopeed. Tugispetsialistideta oli kaks kooli ja kolm lasteaeda.  

Kolmes lasteaias asus tänu koostöökeskuse loomisele esmakordselt tööle eripedagoog või logopeed. Keskuse loomise tingiski olukord, kus väikekoolide ja lasteaedade juurde ei olnud suudetud leida osakoormusega tugispetsialiste. Praegu on valla haridusasutuste teenistuses kolm eripedagoogi, üks logopeed, üks psühholoog ja kaks sotsiaalpedagoogi. Kõik töötajad liiguvad eri õppeasutuste vahel, kuid saavad teha oma erialast tööd. 

Me ei pea mõistlikuks olukorda, kus niigi kättesaamatud tugispetsialistid töötavad koolis osakoormusega, tehes lisaks pikapäevarühma õpetaja, abiõpetaja, asendusõpetaja vms tööd, sest muidu ei saa nad koormust täis. Ei kujuta näiteks ette olukorda, kus kõigis meie koolides oleks 0,2 või 0,4 koormusega tööl psühholoog.  

Ühtses meeskonnas töötades on eeliseks kolleegide tugi, võimalus spetsialiste vahetada, säilitada tugispetsialisti töövõimekus näiteks supervisiooni ja kovisiooni abil, osaleda koolitustel. Samuti toetab ühtne tugisüsteem haridusasutuste ning lasteaia ja kooli koostööd.  

Varasema olukorraga võrreldes on paranenud varajane märkamine – laste erilisi vajadusi märgatakse ja uuritakse juba lasteaias ning seal saavad nad ka esmase toe. Samuti on paljud koolilapsed, kel varem oli õppimine lihtsalt raske, saanud individuaalsed õppekavad ja neile lähenetakse individuaalselt. 

Rõuge Koostöökeskus osutab teist aastat ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust puuetega lastele ja omavalitsuse lastekaitse suunamisel abivajavale lapsele. See on suurepärane võimalus vähendada perede koormust, pakkudes vajalikke teenuseid kompleksselt elukohale võimalikult lähedal. 

Milline on olnud koostöö naaberomavalitsustega hariduslike tugiteenuste osutamisel? Kas kõne all on olnud ka maakondadevahelise tugiteenuste võrgu või keskuse rajamine? 

Võru maakonnas on hästi toimiv Rajaleidja keskus, mis koordineerib mingil määral ka tugispetsialistide ühist tegevust – nende meeskond toetab vastavate aineühenduste tööd. Sarnast keskust on omavalitsusse tarvis, kui omavalitsuse haridusvõrgustik ei ole ühetaoline – kui seal on väga väikeseid koole ja lasteaedu ning nende kõrval ka suuremaid – ning haridusasutused paiknevad üksteisest väga kaugel. Võru linn, kus on neli suurt lasteaeda, kaks kooli ja üks erikool, ei vaja sarnast lähenemist, sest kõik koolid suudavad palgata ise vajalikud spetsialistid ning täiendavat kompetentsust jagab erivajadustega lastele mõeldud Võru Järve Kool. 

Kuna tugiteenused on haridusega koostoimes, toimub rahastamine samuti omavalitsusepõhiselt vastavalt kooli ja lasteaia õpilaste arvule, sh HEV-õpilaste arvule, seetõttu on keeruline luua sarnast hästi toimivat omavalitsusi ühendavat keskust. 

Koostöö toimib kõigi Võrumaa omavalitsustega peamiselt Rajaleidja ja ainesektsioonide kaudu. Meie tugispetsialistid teevad head võrgustikutööd ning suhtlevad vajadusel väljastpoolt Rõuge valda meie koolides käivate lastega seotud teemadel naaberomavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatega. 

Millistest tugispetsialistidest on suurim puudus? 

Ikka psühholoogidest ja logopeedidest. Praegu on meil ühe logopeedi ametikoht täitmata. Meil vedas, sest esimese uue töötajana saime just psühholoogi, kes on kohalik ja kellele meeldib töötada oma kodukandis. 

Meie vald on hajaasustusega, seetõttu on lisaks kvalifitseeritud spetsialistide puudusele probleemiks ka pikad vahemaad. Tugispetsialistil kulub päris palju aega sõitmisele, Rõuge Koostöökeskuse tugispetsialist peab kindlasti oskama sõita Lõuna-Eesti kuppelmaastikul ja omama isiklikku autot. 

Kas olemasolevatele spetsialistidele on täiskohaga rakendust? 

Jah ja ei. Meil on praegu seitse täiskohaga ja neli osakoormusega spetsialisti, kes lisaks tugispetsialisti tööle on samas koolis õpetajad või töötavad põhikoormusega mõnes teises asutuses. 

Kõik täiskoormusega spetsialistid jagavad end valla koolide ja lasteaedade vahel. 

Kuigi üks logopeedi ametikoht on täitmata, ei ole me lapsi päris toeta jätnud: pakume logopeedi asemel siis eripedagoogi teenust. 


Tuge vajavate õpilaste osakaal Rõuge vallas

201933,3%
202035,6%
202136,3%


Rõuge abivallavanem hariduse, kultuuri ja sotsiaalalal Tõnu Niilo: osa õppekeskkonnast on õpetajad ise

Edaspidi peavad tugiteenused olema rohkem ennetavat laadi, see tähendab varajast märkamist, lastevanemate teadlikkuse tõstmist ja kaasamist, noorte ettevalmistamist lapsevanemaks saamiseks, ettevõtjate ettevalmistamist peresõbralikkuse teemal jpm. 

Terve kasvukeskkond vormib tervemad lapsed ja kasvukeskkond pole mitte ainult haridusasutuste, vaid ka noorsootöö ja perekonna ülesanne. 4–5 aasta jooksul peame tagama tugiteenuste hea kvaliteedi ja hakkama panustama mõjudesse, mida saame ehk näha alles kümne aasta pärast. Sellega seoses võib tulevikus vaja minna ka ennetustöö spetsialisti.

Tõstatama peab ka teema, et üks osa õppekeskkonnast on õpetajad ise. Nende süsteemne teadlikkuse kasv ja alternatiivsete töömeetodite kasutuselevõtt on suuresti koolijuhtide ülesanne. Püüdleme selles suunas, et HEV-õpilaste integreerimine ei muudaks õpetajate praegust koormust veel suuremaks ega tekitaks samas ebamugavusi tuge vajavatele õpilastele.

Peab olema selge, milliseid teenuseid koostöökeskus pakub ja milliseid mitte. Ei ole tõenäoline, et keskus hakkab ise teadustööd tegema, kuid üliõpilaste kaasamine Rõuge valla tugiteenuste arengusse võiks olla üks eesmärk. Väga hea teenuse ja väga heade tulemuste juures tuleb siiski vaadata otsa tõsiasjale, et demograafilistel põhjustel võib saabuda olukord, kus lihtsalt ei jagu enam inimesi, et teenuse kvaliteeti ka edaspidi kõrgel hoida.

Läbi tuleb mõelda, kuidas lahendada transpordiküsimused. Konkurentsivõimeline tööandja peab suutma tagada mõistliku töötasu selliselt, et enamik palgast ei kuluks tööle ja koju sõitmisele. Hajaasustuse puhul ei ole see tugiteenuste valdkonna spetsiifiline teema, kogu haridus- ja sotsiaalvõrgustik seisab sarnaste muredega silmitsi. 

Muudel juhtudel on alternatiiv ehk kaugtöö, kuid tugiteenuste puhul on vaja personaalset lähenemist ja igal juhul on mõistlik, kui abivajaja ja abistaja vahetult kokku saavad. Kuigi ka Eesti edutech-ettevõtted loovad nn elektroonilisi sõpru, on selles vallas vaja pisut rohkem tõenduspõhisust. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!