Kutsekoolid on Ukraina noortele avatud 

22. apr. 2022 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit
Pildil on koos Kopli Ametikooli õpilased ja Ukrainast saabunud õppurid. Fotod: Kopli AK

Kutsekoolid on kohandanud oma tegevust, et võimaldada Ukrainast saabunud noortel õpinguid jätkata. Abi saavad ka need, kes esialgu soovivad vaid kooliaasta distantsilt lõpetada. 

Ukrainast Eestisse saabunud teismelised, kelle õpingud keskkoolis, kutsekoolis või kolledžis kodumaal katkesid, püüavad kodust kaugel oma kooliaasta lõpetada või leida siin õpingute jätkamiseks sobiva kooli. Kutsekoolid on neile avatud ja mitmel pool on noored ukrainlased juba õppesse kaasatud. Esialgu on õppetöö peamine eesmärk aidata tulijatel kohaneda ja saada aru, millisesse riiki nad sattunud on. Mitmes koolis on nad hakanud ka eesti keelt õppima. 

Osa Ukraina noori aga alles otsib, kus ja kuidas oma haridusteed jätkata. Puudust tuntakse ülevaatlikust kutsevaliku infost ja nõuandeist. Lihtsam on neil, kes juba teavad, mida õppida tahavad – tuleb vaid õige kool leida ja sellega ühendust võtta. Seejärel hakkab kool nendega tegelema. Kutseõppeasutused on korraldanud oma töö nii, et on valmis tulijaid vastu võtma ja neile paindlikult võimalusi pakkuma.  

VOCO liitis tulijad eestikeelse rühmaga  

Tartu rakenduslikus kolledžis VOCO on alanud põgenikest noortel õppetöö kuus kuud kestvas kevadises kutseõppegrupis. „Esmalt vestlesime meile tulnud noortega, mingeid sisseastumisteste ei teinud,“ tutvustas vastuvõttu kommunikatsioonispetsialist Riinu Räim. Kutsevalikukursusel, kuhu Ukraina noored esmalt õppima asuvad, saavad nad erialasid proovida. 

Üheksa noort, poisid ja tüdrukud, valdavalt kiievlased vanuses 16–18 aastat, liideti veebruaris alustanud eestikeelse grupiga. „Vajadusel osalevad nad õppetöös eraldi graafikuga, näiteks eesti keele tundides või kui neil on vaja osaleda oma distantsõppes,“ tutvustas Räim olukorda koolis, „kuid lähenemine igale õppijale ja tema vajadustele on individuaalne.“ 

Eelkõige peetakse silmas, et noored saaksid oma kooliaasta lõpetada, rõhutas Räim. Mõnel on pooleli kutseõpe Ukrainas ja nad jätkavad VOCO programmiga samal ajal distantsõpet kodukoolis. Osa õpib vaid VOCO-s. Noored on venekeelsed, eesti keele tund on neil igal koolipäeval. Osas tundides ollakse koos eestikeelse kutsevalikugrupiga, praktilistes tundides ollakse ühes eestikeelsete õppijatega. Nad saavad infot õppimisvõimaluste kohta VOCO-s ja pääsevad ka paari-kolme eriala praktikale. 

Õppetöö käigus selguvad täpsemalt Ukraina õppijate vajadused ja võimed ning esmase kohanemise järel on võimalik välja selgitada, milline erialaõpe neile sobib, rääkis Räim. Õppijaid toetab vene ja inglise keelt kõnelev tugiisik, kes on töötanud eestikeelsetel kutsevalikukursustel õppijatega. Räime sõnul tegeleb ukrainlastega mingil viisil kogu tugikeskuse personal ning moodustatud on nimekiri kooli töötajatest, kes on vabatahtlikuna valmis toetama, näiteks olema tugiisikuks ja sõbraks, et aidata sisustada pakku tulnute vaba aega, abistada asjaajamisel ja pakkuda keelepraktikat. Augustikuus on Ukraina noortele plaanis keelelaager.

Ukraina õppurid saavad elada kooli õpilaskodus ja mõni kasutabki seda võimalust. Soodustuste seas on neile ka huvitegevus. Räime sõnul on mõned leidnud juba tee kooli joogatreeningutele. 

Praeguse plaani kohaselt algab sügisel aastane kutsevalikugruppide kohanemisprogramm ning pärast seda on ukrainlastel loodetavasti võimalik liituda tasemeõppega. Kui praegu pole õppijate ülemist vanusepiiri määratletud ega nõuta ka põhiharidust, siis sügisest alustavad eraldi grupid põhi- ja keskhariduse baasil õppijatega. Kuigi VOCO-s käib kogu õppetöö eesti keeles, on kool valmis kõigile erialadele vastu võtma ka Ukraina noori. „Kahtlemata tähendab see eeskätt lõimitud keele- ja kutseõpinguid. Eesmärk on pigem integreerida, mitte eraldi õppegruppe avada,“ rääkis Räim.

VOCO on jaganud infot Tartu linna ja kooli kanalite kaudu, hiljuti valmisid kolmes keeles infovoldikud. „Kuna olukord on uus ja küsimusi palju, käib iga päev arutelu ja mõttetöö, kuidas Ukrainast tulnute õppetööd planeerida ning millist õpet neile pakkuda,“ rääkis Räim. Veel on probleeme asjaajamisega, et noored saaksid dokumendid, pangakonto jne.

Teeninduskoolil on Ukrainaga ammused suhted  

Tallinna Teeninduskoolis oli aprillis tutvumispäev Ukraina õpihuvilistele. Uudistama tuli noori koos vanematega, kokku üle 70 inimese. Kuna paljud jätkavad õpinguid distantsilt Ukrainas, pakub kool neile oma majas arvuti kasutamise võimalust. Üks õppija saabus Ukrainast enne põgenikelainet ning õpib venekeelses rühmas abipagariks. „Esialgu Ukrainast tulnuid rohkem nimekirjas polegi, sest kool on tutvumispäeva järel ootel, mida huvilised otsustavad,“ lausus direktor Meeli Kaldma. Õppida soovijate nimistus oli eelmisel nädalal 24 inimest. Nendega algab peagi õppetöö ja selleks on ametisse võetud ukrainlannast koka abiõpetaja, kes on Ukrainas kokaõpikugi kirjutanud. Kutsevalikuaasta programmis hakkab ta tugiisikuks. 

Integreerumine saab olema mitmesugune, oletas direktor Kaldma, sest õpihimulised, kes tutvumispäevale tulid, olid erinevate huvide ja soovidega. „Oli sportlasi, kellele soovitasime Audentese kooli; neile, kes ütlesid end IT-s tugev olevat, soovitasime polütehnikumi,“ tõi Kaldma näiteid kooli kui teavitaja rollist. Direktori sõnul oli huviliste seas ka kahtlejaid ja võimaluste edasi otsijaid. „Me ei kutsunudki inimesi kohale selleks, et kõik peaksid meile tulema,“ sõnas Kaldma. „Tutvustasime oma süsteemi, et sügisel oleks lihtsam sisse astuda.“ 

Kui 24 nimekirjas olevat õppurit kohale tulevad, hakkab nendega tegelema üks Ukraina õpetaja ja poole kohaga n-ö omainimene. Nimed kantakse registrisse siis, kui noored on õppimisotsuse teinud.

Tallinna Teeninduskoolil on varasemast pikaajaline kogemus enam kui poolesaja õppijaga Ukrainast, kes on siin omandanud keskkooli järel koka ja kondiitri eriala täiskasvanuõppes. Tänu neile suhetele oli kool osa ukrainlaste seas teada ja inimesed oskasid tulla otsima elamispaika õpilaskodusse, kuhu praegu on majutatud pereti umbes 30 inimest. Ka mõned õppimisvõimalusi uurinud on avaldanud soovi õpilaskodus elada. Kool on loonud ukrainlastele selleks tingimused, hangitud on potte-panne jm köögis tarvilikku. Kaldma kiitis oma kooli tublit kogukonda, kes on ukrainlasi ka riietega varustanud. 

Õpetajal on keeleõppeks eriprogramm 

Tallinna Polütehnikumis õppis möödunud nädalal vaid üks Ukrainast saabunud alaealine noormees, kellel on tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel. „Ta õppis Ukrainas meie tarkvaraarendaja õppekavaga väga sarnasel õppekaval teisel kursusel ning valdab vabalt lisaks oma emakeelele, ukraina keelele ka inglise ja vene keelt,“ avaldas õppealadirektor Helen Pärk. Noormees käib koolis koos esimese kursuse õpperühmaga, kus õpivad eesti keelest erineva emakeelega õpilased, kelle õppetöö on eesti ja vene keeles jaotatud 60/40 põhimõttel. Eesti keele kui teise keele tundides käib nooruk koos õpperühmaga, mille õpetajal on pikaajaline välismaalastele eesti keele õpetamise kogemus. Pärk lisas, et õpetaja on täiendavalt välja mõelnud eriprogrammi, et Ukraina õpilane eesti keele kiiremini omandaks. Lisaks toetavad tema õppimist rühmajuhataja ning kaasõpilased, kelle seas on ka Ukraina kodakondsusega Eestis pikemat aega elanud noori. Õpilane elab peremajutuses, tal on võimalik nagu ka teistel õpingukaaslastel saada tasuta koolilõunat ning taotleda eritoetust. 

Pärk rääkis, et Tallinna Polütehnikumi poole pöördutakse õppimishuviga mõned korrad nädalas. „Püüame aru saada, mis on õpilase haridustaust ning kuidas me teda aidata saame. Jagame kontakte, suuname sobivamasse haridusliiki ja -tasemesse või anname infot peagi algava vastuvõtu kohta,“ sõnas Pärk.

Ka Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis on ainult paar sõjapõgenikust õppijat ning nõustatakse soovijaid. Sel nädalal oli koolis ukrainlastele avatud uste päev, mille järel võib õppijaid lisanduda. 

Ukraina õpilased tutvumisretkel Koplis.

Suur huvi Kopli Ametikooli vastu 

Kopli Ametikooli tulid esimesed õpilased Ukrainast 18. märtsil. Õppimisvõimalusi on seal käinud uurimas üle saja huvilise, selle nädala seisuga õpib koolis 63 noort Ukrainast. „Nad on õpilaste nimekirjas ja õpivad kõiki aineid, mida meil õpetatakse,“ rääkis direktor Kaspar Kaugija. Kui algul liideti tulijad n-ö oma õpilastega, siis nüüd, kui algavad praktikad, on ukrainlased eraldi gruppides. Nad tutvuvad kõigi õpetatavate erialadega, tunniplaanis on osa erialatunde tüdrukutel-poistel eraldi, ühised on ajaloo-, keemia-, eesti keele ja mitmesugused Eestit tutvustavad tunnid. Õppetöö, mis kestab kl 9–16.30, hõlmab Eesti ja Ukraina koostöövõimalusi, programmis on ka psühholoogiline nõustamine ja üldine kohanemine. 

Ukrainlastel on kolm korda nädalas poolteist tundi eesti keele õpet ja kaks korda nädalas on nad oma tunniplaani järgi pärastlõunal noortekeskuses. Tunniplaanis on ka jõusaal. Suheldakse ja õpitakse vene keeles. Kõik ukrainlased, kel on võimalik jätkata õpinguid veebis, saavad kasutada kooli arvutiklassi ning vajadusel isegi kaht. 

„Nad osalevad oma koolide õppetöös ja kui Ukrainas antakse õhuhäire, siis panevad arvutid lukku ja osalevad meie õppetöös,“ kirjeldas direktor kaugõppijate koolitööd. „Nad on hästi hakkama saanud,“ sõnas Kaugija.  

Ukrainast tulnud õpilaste arv üksi ei näita seda, kui palju on koolielu muutunud. Kaugija tõi näiteks, et iga perega suhtlemiseks kulub umbes pool tundi ja suheldud on umbes saja perega. Suheldakse meilitsi, telefoni teel ja koolis kohtudes. „Selgitustöö on vajalik, et luua arusaam kooli võimalustest,“ rääkis direktor. Ehkki tööd on lisandunud väga palju, on koolis seni oma jõududega hakkama saadud, töölepinguid on üle vaadatud ja kellele võimalik, sellele töökohustusi lisatud. Näiteks suurenes töökoormus ukrainlannast inglise keele õpetajal. 

Kool ei anna praegu toimuva õppetöö kohta ukrainlastele tunnistust ega tõendit, kuid nad saavad osaleda õppeprotsessis, et kohaneda ja saada koolist ettekujutuse. Ukraina noortel on võimalik koolis käia kuni kooliaasta lõpuni, s.o 17. juunini. 

Õppida tahetakse ka kauneid kunste  

G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis õpib neli 16–18-aastast noort Ukrainast interpreedi õppekaval viiulit ja klaverit. Esialgu nad eesti keelt ei õpi, kuna pole teada, kas nad on koolis ainult mõne kuu või jätkavad sügisel, teavitas õppejuht Heli Tohver. Õppurid on Eestis koos pereliikmetega ega vaja õpilaskodu. Praegu võtab Otsa-kool põgenikke veel vastu juhul, kui nad vastavad eriala nõuetele. Kõigile, kes soovivad sügisel õppima asuda, on vastuvõtukatsed 28.–30. aprillini. 

Tallinna Balletikoolis oli möödunud nädalal seitse õpilast Ukrainast vanuses 14–17. Üks õpib viiendat aastat, kolm asus õppima sügisel ja kolm on tulnud pärast 24. veebruari. „Meie kooli kohta küsijaid ja soovijaid on veelgi,“ sõnas asedirektor Liina-Liis Liiv-Toome. 

Balletikoolis on kaheksa-aastane õpe alates põhikooli 5. klassist. Ukrainast pärit õpilased õpivad 6., 10. ja 12. klassis. Balletikoolis õpivad kõik eesti keelt. Pärast sõja algust saabunutele on loodud eraldi grupp, kus õppekavas on eesti keel ja kultuurilugu, nagu tähtpäevad, muuseumid, sündmused, kunstnikud, heliloojad jms. 

„Keeleõpe on lõimitud iga päeva kõikidesse õppeainetesse. Muud õppeained omandatakse individuaalse plaani järgi: osa aineid õpivad ukrainlased distantsilt oma koolis e-õppena, osa meie koolis,“ kirjeldas asedirektor ukrainlaste õppetegevust. Kui märtsis võeti uued tulijad kohe vastu, siis nüüd on erialaeksamite aeg ja seetõttu tundi lihtsalt n-ö sisse astuda ei saa. 

Mitu huvilist on ootel õppegruppidesse, kus praegu kohti pole. „Kuna õppeaasta on lõppemas, oleme soovitanud pöörduda treenimiseks balletistuudiotesse ning kandideerida uueks õppeaastaks meie kooli,“ rääkis Liiv-Toome. Balletikool saab sügisel avarad treeningsaalid uues koolihoones, kuhu mahuvad tema sõnul kõik andekad professionaalsel baasil õppinud balletiõpilased.

Pealinnast kaugemal on Ukraina õppijaid vähem  

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses on selle nädala seisuga kolm inimest Ukrainast kutsevalikugruppides – kaks Jõhvis ja üks Narvas. „Huvi on suur, ukrainlased käivad tihti uurimas, milliseid võimalusi pakumee,“ tutvustas kooli arendus- ja PR-juht Karen Sukiasyan hetkeseisu. Ta oletas, et maikuus, kui algab suvine vastuvõtt, lisandub ukrainlasi rohkem.

Rakvere Ametikoolis õppis möödunud nädala seisuga kaks Ukraina õpilast, üks kutsevaliku õppekaval ja teine IT-süsteemide spetsialisti erialal. 17-aastane kutsevaliku õpilane oli varem õppinud mehaanikat ning Rakveres õpib ta individuaalprogrammi alusel. Õpetajad, kes temaga tegelevad, valdavad vene keelt ja õpilasel on ka mentor-tugiisik, kellega ta iga päev suhtleb.

Kuus kuud kestvas kutsevalikuõppes on noormehel igal nädalal uus eriala tutvustav praktiline töö, milles ta osaleb koos eesti õpilastega. Õpetaja juhendab teda ka individuaalselt, tutvustas olukorda õppedirektor Raili Sirgmets. Vaid kolm nädalat Rakvere AK-s õppinud noormees eesti keelt veel ei õpi, kuid tundides koos eesti õpilastega harjub keelekeskkonnaga. „Poiss on väga kohusetundlik ja tunneb rõõmu meil õppimisest,“ lausus Sirgmets. Toetustest saab ta koolipäevadel lõunat ning praegu on käsil eritoetuse taotlemine.

18-aastane IT-süsteemide nooremspetsialistiks õppiv noormees jätkab õpinguid e-õppes oma koolis, mille plaanib sel aastal lõpetada, õppides tarkvaraarendust. Rakvere koolis on tal IT-õpetajast mentor. Koolist sai ta õppetööks arvuti ning praktikajuhendaja otsib talle praktikakohta. „Lähiajal toimub vestlus õppekava rühmajuhi juures ja siis pannakse õppetöö graafik täpsemalt paika,“ täpsustas õppedirektor. Koolis on ka ukraina emakeelega õpetaja. „Ukraina õpilasi oleme valmis võtma vastu alati, kui meil on sobivat õpet pakkuda,“ sõnas Sirgmets. 

Haapsalu Kutsehariduskeskuses asusid 30. märtsil õppima kaks noort Ukrainast, mõlemad 15-aastased ja põhiharidusega. Üks õpib kutsevaliku õpperühmas, teine kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitust kutsekeskhariduse õpperühmas. „Õppeaasta lõpus vaatame nende omandatud oskused, sh eesti keele oskuse üle ja teeme koos õppijatega plaani õpingutega jätkamiseks,“ teavitas õppedirektor Ülle Ojamäe. Noormeestel on täiendava keeleõppe projekti raames kolm korda nädalas suhtluspõhine eesti keele õpe 1,5 tundi korraga, kus kasutatakse näitlikke õppematerjale, mängu- jms elemente. Kool saab ukrainlasi majutada õpilaskodus, kuid praegu seda võimalust ei kasutata, sest aprilli lõpuni elavad õppijate pered Haapsalu hotellides.

„Oleme valmis võtma õppijaid vastu igal ajal, et toetada Ukraina sisserändajate kohanemist Eestis,“ lisas Ojamäe. Nende kahe õppuri avaldused jõudsid kooli Haapsalu linnavalitsuse haridusspetsialisti kaudu.

Pärnumaa Kutsehariduskeskus hakkas ukrainlasi vastu võtma märtsi alguses. Koolis on üheksa Ukrainast saabunud õppurit vanuses 15–18, nende seas nii noormehi kui neide, nii üldharidus- kui kutsekooliõpilasi. Vastuvõtul vesteldakse ukrainlastega põhiliselt vene keeles, sest inglise keelt on osanud vaid üksikud, sõnas õppenõustaja Annika Kohv. „Läheneme igale juhtumile individuaalselt, kõik Ukraina noored, kes on soovinud meie kooli õppima asuda, oleme vastu võtnud ja esialgu jätkame samamoodi,“ tutvustas hetkeseisu Kohv. Õpe toimub iga päev vastavalt tunniplaanile. Õpilaskodus elab praegu vaid üks Ukraina õpilane.

Tulijad õpivad eesti keelt kevadel väga intensiivselt, tunnid toimuvad iga päev ja päevas võib olla neli kuni isegi kaheksa tundi keeleõpet. „Aga see ei ole pelgalt auditoorne, õpilased liiguvad ringi, lahendavad mitmesuguseid ülesandeid,“ kirjeldas Kohv. Lisaks eesti keele õppimisele on põhirõhk Eesti ühiskonnaga kohanemisel. Kõiki nõustatakse karjääri- ja õppimisvõimalustest, et selgitada välja noorte huvid. „Kui õpilane on motiveeritud ja valmis pingutama, siis usun, et saame talle ka järgmisel aastal õppimisvõimalust pakkuda, isegi kui ta pole veel eesti keelt omandanud,“ avaldas Kohv. 

Haridusminister Liina Kersna rääkis 13. aprillil Riigikogu infotunnis, et Ukraina on palunud kaasata oma haridustöötajaid meie haridussüsteemi ning et Eesti pakuks Ukraina lastele psühholoogilist tuge ja võimaldaks neile osaleda õppetöös Ukraina riigi loodud distantsõppeplatvormil. Selle platvormiga on liitunud 10 500 Ukraina kooli. 


18. aprilli seisuga on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud kokku 3206 Ukrainast Eestisse jõudnud last ja noort, nädal varem oli see arv 2780. Alushariduses on 718 last, põhihariduses 2254, gümnaasiumis 145 ja kutsehariduses 89 õpilast.

HTM-i 08.04 küsitluse andmetel on Ukraina põgenikke tööle võtnud 64 kooli. Kokku töötab koolides 80 Ukraina põgenikku.


Partnerkooli mure: kust saada traktorikütust 

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis ei õpi praegu ühtki Ukrainast pärit noori. Koolil on aga ammused tihedad sidemed Ukraina partnerkooliga ning üks projektki pooleli. 

„Suhtlen nendega paar-kolm korda nädalas,“ rääkis Olustvere TMK projekti- ja arendusjuht Marika Šadeiko. „Kuna nad on Lääne-Ukrainas, siis seal otseselt sõjategevust ei ole, kuid nad asuvad Valgevene piiri lähedal ning on seetõttu ikka hirmul.“

Ukraina kool on distantsõppel. Piirkonnas on palju põgenikke, kes on majutatud ka kooli õpilaskoju ja teistesse ruumidesse. Toitlustuse õpetajad toitlustavad põgenikke ja neile pakutakse ka muud tuge. 

„Koolil on 90 hektarit haritavat maad ning direktori sõnul on praegu igal hommikul kõige raskem küsimus, kust saada kütust, et traktorid saaksid põllule minna, et maa ei jääks harimata,“ rääkis Šadeiko. 


Üllatuskuklid Ukraina lastele  

Kaunistatud pühadekuklid. Foto: PKHK 

Pärnu kesklinnas hiljuti avatud Ukraina sõjapõgenike lastehoiu eestvedaja Agnes Sirg pöördus Pärnumaa KHK poole küsimusega, kuidas saaks kool lastehoidu aidata. Seepeale meisterdasid kooli pagari-kondiitri esmakursuslased lihavõttepühade eel sada sellist lihavõtteleiba ehk paskat, nagu tehakse Ukrainas. Õpetajad, kes paska meisterdamisel osalesid, viisid need pühade algul ise kohale. 

Kuna koolis pole varem lihavõtteleiba küpsetatud, tehti enne kolm prooviküpsetamist, kus retsepti täiustati, lisades veel võid ja suhkrut. Materjal saadi kingitusena kooli toorainetarnijalt Balt-Hellinilt. 

Et ukrainlaste lihavõttepühad on eestlaste pühadest hiljem, plaanib Pärnumaa KHK ettevõtmist suuremalt korrata ning teha kukleid nii palju, et jätkuks saata ka Tallinna ja Tartusse. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!