Maailma kõige raskem keel
Keelekümbluse abil saavad mistahes rahvusest lapsed eesti keele suhteliselt väikese vaevaga selgeks. Meie kooli keelekümblusklassides on olnud vene, valgevene, ukraina, soome, aseri jt päritolu lapsi ja nad kõik on saanud eesti keeles õppimisega hakkama. Keelekümblus sobib eesti keele õppimiseks ka ukraina sõjapõgenike lastele. Praegugi õpib minu esimeses klassis kaks ukraina ja üks valgevene päritolu laps ning nad on omandanud esimese seitsme kuuga eesti keelt sama palju kui nende klassikaaslased. Nad saavad õpetajast aru ja suudavad lühikeste lausungitega öelda, mis nad mõtlevad, mida neil vaja on jms.
Päris võrdselt edukad kõik lapsed eesti keeles muidugi ei ole, sest meil pole valitud õpilastega kool, võtame vastu kõik soovijad. Palju oleneb ka õpilase sisemisest motivatsioonist ja üldisest kognitiivsest võimekusest. Mõju avaldab seegi, kui huvitatud on lapse õppimisest tema vanemad. Ukraina ja valgevene lapsed on aga enamasti motiveeritud. Nad oskavad ka vene keelt ja saavad oma vene klassikaaslastelt abi küsida, kui neile eesti keeles midagi arusaamatuks jääb. Õpetajana tõlgin ma midagi vene keelde ainult hädavajadusel.
Et lastel oleks eesti sõnade tähendust kergem ära arvata, kasutan ma mängulist õpet, miimikat, pantomiimi jms. Kõige kergem on muu kodukeelega lastel matemaatikaga, sest seal piisab numbrite ja tehete eesti keeles teadmisest ja saadki ülesandeid lahendama hakata.
Sõnavara täiendamiseks lahendame ristsõnu, kasutame liikumist soodustavaid aktiivõppemeetodeid ning paaris- ja rühmatööd. Muuseas, väga hea tugi on spetsiaalselt keelekümbluse jaoks loodud „Tere …“ sarja õpikud ja töövihikud. Kui lastel ei tule mõned eesti sõnad meelde, saavad nad neid klassi seintelt vaadata, sest tunni kõige olulisemad mõisted on tavaliselt nähtaval klassi seintel või digitaalsel tahvlil. Lastele meeldivad ka pantomiimiharjutused, kus üks näitab midagi kehakeeles ette ja teised arvavad ära, missugust eesti sõna ta mõtleb. Tekstidega teeme esialgu hästi lihtsaid ülesandeid, kus tuleb näiteks lipikutel olevad lühikesed laused loogilisse järjekorda panna, nii et saaks väikse jutu. Niimoodi õppides ei ole eesti keel muukeelsete õpilaste jaoks üldsegi „maailma kõige raskem keel“.
Lasteaias eesti keelt õppinud laps on aga kogu algkooli vältel eesti keeles ja ka õppeainetes edukam. Ukraina sõjapõgenike väiksemad lapsed, keda on nüüd Eestis väga palju, võiksid juba lasteaias eesti keelt õppida, sest siis läheb neil koolis kõik paremini.