Neli kuud õpetajaks Taanis 

Tartu rakendusliku kolledži Voco kutseõpetaja Triinu Sirol veetis sel õppeaastal oma vaba semestri aja Taanis, stažeerides sealses kutsekoolis. 

Oma kogemustest kuningriigis pidas Triinu Sirol põnevat blogi. Tartus tagasi, oli kaubanduse eriala kutseõpetaja tulvil ideid, mida hakata ellu rakendama. Need tähelepanekud, mis blogi lugejas huvi võisid äratada ja omakorda küsimusi tekitada, on nüüd leheloos esitatud. 

Taani kutsekoolis olid tundidesse kaasatud ka abiõpetajad ning seda rolli sai Triinugi täita kohe kooliellu sisse elades. Koolimajas, kus Eesti stažöör tegutses, oli kaks abiõpetajat ja nemad käisid HEV-õpilastega tunnis vajaduse korral. „Kui neiul oli probleeme inglise keelega, siis abiõpetaja liitus ja tegi ainult temaga ülesandeid,“ tõi meie õpetaja näite. „Seega ei ole abiõpetaja tugi seal kutsekoolis tavaline ja ega minagi väga abiõpetaja rollis olnud, pigem olin kaasõpetaja,“ täpsustab Sirol. „Arutasime õpetajaga teema läbi ja panime paika, kes räägib millise osa. Aga kuna seal on enamasti kasutusel ümberpööratud klassiruumi või aktiivõppe meetod, on õpetajal suunav ja toetav roll. Jagasime ülesanded ja liikusime rühmade vahel, uurisime, kuidas edeneb, kuidas saame aidata ja suunata.“ 

Stažeerimisaeg, kokku neli kuud, oli jagatud temaatiliselt kaheks: esimesel perioodil oli rõhk õpetamisel ja kaasõpetamisel ning Taani koolisüsteemi ja -korraldusega tutvumisel. „Olin usin ja tegin valmis 100% e-õppe kursuse, mille nimeks „Klienditeeninduse alused“,“ tutvustab meie õpetaja oma tegevust. 

Kahe kooli ühine valikkursus 

Teise perioodi põhitegevuseks kujunes veel ühe uue rakenduskava loomine. Selle järgi hakkavad õppima nii Taani kui Eesti õpilased ning nende tunnid hakkavad toimuma koos. Mahuka töö kõrvalt andis Sirol jätkuvalt tunde ja oli kaasõpetaja.

Uus valikkursus koostöös Taaniga saab teoks järgmisel õppeaastal ja eeldab õpilaste head inglise keele oskust. „Kursus algab oktoobris ja lõpeb järgmise aasta märtsis,“ täpsustab õpetaja. „Kursusega liitumise eeldus on õpilase inglise keele oskus A2-tasemel, kuid me ei nõua seda, sest eesmärk on arendada ka inglise keele oskust.“ Keeleoskuse arengut jälgib Taani inglise keele õpetaja. „Idee on lihtne – Moodle’i toega kursus, kus veebisillas toimuvad kontakttunnid iga kahe nädala tagant, vahepeal toimetavad õpilased iseseivalt, sooritavad e-õppe ja iseseisva töö ülesandeid. Meie õpetajatena seletame eesmärgid ja ülesanded ning paneme nad kontakttunnis tiimides, – kaks eestlast ja kaks taanlast – tööle.“ 

Kursusesse mahub ka võimalus vastastikku külla sõita. Eesti noored lähevad sügisel kolmeks päevaks Taani ja taanlased tulevad Eestisse kevadel. Eesmärk ei ole siis õppetööst osa võtta, vaid üksteisega päriselt kohtuda, tutvuda kooli ja õppetingimustega, külastada mõnda praktikaettevõtet ja näha kohalikke kultuurirajatisi. 

Kõik Taanimaal saadud kogemused on kutseõpetaja Triinu Sirol nüüd oma koolis töösse võtnud. Igale rühmale on ta loonud Moodle’i kursuse, kuhu pannud materjalid, ja viinud aktiivselt läbi tunde ümberpööratud klassiruumi põhimõttel. „Õpilastele meeldib, tagasiside on positiivne,“ räägib Sirol. „Tuuakse välja, et aeg läheb kiiremini, huvitav on ise otsida ja avastada – nii jääb paremini meelde.“ Ka uued ingliskeelsed materjalid on kutseõpetaja oma tundides kasutusele võtnud. 

Stažeerimise ajal tekkis Triinu Sirolil, kes ise samal ajal õppis ja õpib Tartu Ülikoolis kutseõpetaja erialal, mõte, et iga õpetajaks õppija peaks ka välismaal stažeerima. Ülikoolis pole ta seda ideed veel välja käinud, kuid oma kaasõpilasi on küll julgustanud sellist võimalust kasutama. „Aga ma ei räägi siin ainult kutseõpetajatest,“ ütleb ta, „vaid kõik õpetaja eriala tudengid peaksid minema 3-6 nädalaks välismaale, seal tunde andma, ringi vaatama. See on silmi avav kogemus ja tänapäeval pole probleem pere kaasa võtta jms.“ 

Kogemusi ja soovitusi kolleegidele 

Küsimusele, kuidas leida stažeerimiseks koht välismaal, vastab Triinu Sirol, et koha leidmine sõltub keeleoskusest ja ka sellest, kui pikaks ajaks soovitakse minna. Kohta leida on lihtne, ütleb ta, kõik koolid on valmis võõrustama, aga tähtis on, et tulija kohapealsete inimestega sama keelt räägiks ja nendega sobiks. „Minul oli lausa proovinädal,“ ütleb ta. „Nad tahtsid näha, kuidas ma nende meeskonda sobin, sest neli kuud on pikk aeg kohal olla.“

Taani valis Triinu Sirol välja enda sõnul südame järgi. Ülikoolis oli ta uurinud Taani koolisüsteemi ja kui koordinaator pakkus välja eri keelte valikuga Taani, Inglismaa ja Hispaania, oli ta kindel, et kui minna arenema, siis kohta, kus on selleks võimalus ja kust on palju õppida. Ja see riik on Taani. „Kui vaadata Eestis eri valdkondi, siis igal pool võetakse snitti Taanist. „Osoon“ pühendas sellele maale lausa saatesarja,“ lisab ta argumente.

Räägime ka võõrsil elamise kuludest, mis võib stažeerimisvõimaluste puhul mõndagi inimest kõhklema panna. „Erasmus+ annab piisavalt raha, et sihtriigis elada, ja sellega tuled kenasti toime. Kui majandad kavalalt, siis jääb ülegi,“ ütleb Triinu Sirol. Ja lisab, et kellel on Eestis selliseid kohustusi, nagu telefoniarve, elekter, üür jms, võib hätta jääda, eriti kui stažeerimise aja eest põhipalka ei maksta. „Minul vedas,“ ütleb ta, „sest meie kooli vaba semestri mõte ongi see, et palk säilib ja ma ei pea raha pärast muretsema.“ Ilmselt ainult Erasmus+ projekti rahastusega arvestades saab ka hakkama, arvab ta, kui eelnevalt pisut säästa ja targalt majandada. 

Ei saa jätta uurimata, kuidas pereinimesele mõjub mitu kuud kodust eemal olla. „Perest oleneb palju,“ vastab Triinu, „minu elukaaslane on väga toetav ja mõistev, oli valmis isegi Taani külla tulema. Tänu tema toele oli mul kergem ka kodust eemal olla. Kui oli raske, võisin talle helistada, nutta ja kurta – ta kuulas ja lohutas.“ 

Samas rõhutab stažeerinu, et koduigatsus oli viimane asi, mille peale võõrsil mõelda, sest Tallinna ja Taani vahelised lennupiletid olid odavamad kui sõit rongiga Tallinnast Valka! Tuleb lihtsalt soodsaid pileteid otsida. „Ja neli kuud ei olnud ka nii pikk aeg, et koduigatus tekkida jõuaks. Aeg läks isegi liiga kiiresti, oli tunne, et silmapilk ja oligi läbi!“ 

Kes saab kasu?

Mõeldes sellele, mida uut sai kool oma õpetaja pikast stažeerimisest välismaal, ütleb Triinu Sirol, et kool saab laiema silmaringiga õpetajad, kes kasutavad edaspidi julgemalt uusi meetodeid ja õppeks mõeldud veebiplatvorme. „Mina igal juhul teen seda ja näen, et õpilased on tänulikud selle eest, et ma tundides Taani näiteid toon. Nad naljatavad, et olen nagu taanlane, sest mu laused algavad sõnadega: „Meil Taanis oli ….“ muigab ta.
Oma kogemused võtab ta kokku ühe lausega: „Igati väärt kogemus mulle kui Triinule, kui õpetajale, kui õpetajakoolituse tudengile, sest sain näha, kuidas teises kultuuriruumis õpetatakse ja mis tunne on teises kultuuriruumis õpetada – minu pedagoogilised pädevused arenesid jõudsalt.“ 

KATKENDID BLOGIST

Õhtul oli ühikas, kus ma elan, halloween’i party, kuhu ma otsustasin ka minna, et äkki leian sealt mõne uue sõbra. Ma pean ütlema, et olin pisut šokeeritud sellest peost. Tegu on kooliruumidega, kuid siin on baar ja õpilastel on lubatud neljapäeva õhtuti seal alkoholi tarbimas käia, loomulikult ainult lahjat (siidrid ja õlu). Baaridaamideks on meie mõistes ühika kasvatajad, kes ka pidutsevad koos noortega. Kuna mul kostüümi polnud, siis riietasin end Pipi Pikksukaks ehk tegin lihtsalt patsid pähe. Kuid kuidas minna peole, kus sa kedagi ei tunne? Minu nipp oli vana hea klassika, ma võtsin kaasa Eesti šokolaadi ja kohe olin korraks peo kõige popim tüdruk.

Kas taanlasi on raskem õpetada kui eestlasi?

Ma arvan, et vahet pole, kas õpilane on eestlane või mõnest muust rahvusest, õpetamine on ühtmoodi põnev väljakutse. Ikka tuleb arvestada õppijate eripäradega ja anda endast maksimum, et nad vajalikud teadmised omandaksid, ja leida õppijale sobiv õppemeetod. Loomulikult on keerulisem Taanis keelebarjääri tõttu, sest pean kogu aeg mõtlema, et kasutaksin lihtsaid ingliskeelseid sõnu ja väljendaksin end neile arusaadavalt. Minu meelest on see just kõige väsitavam, et kogu aeg võõras keeles mõtlen ja räägin, aju töötab suurel võimsusel ja õhtuks olen ikka täitsa väsinud.

Kel tekkis huvi rohkem teada saada, leiab blogi https://triinusiroltaanis21.blogspot.com/.