Noorsootöö tuleb koolidele appi
Kui koolid paneksid õpilastele hindeid ka selle eest, mida nad on omandanud noortekeskustes ning huvikoolides ja -ringides, oleks õpetajal vähem tööd ja õpilastel rohkem aega.
Et kool vajab muutusi ja saab nendega hakkama, seda nägime viirusepandeemia ajal. Pidasime distantsõpet algul keeruliseks, kuid peagi harjusime ära. Tänu sellele üleminekule on meil tohutus koguses digitaalset õppematerjali, mida saavad kasutada nii meie enda kui ka Ukraina sõjapõgenike lapsed.
Sõjapõgenike lapsed aga osutavad meie haridussüsteemi uuele väljakutsele – on vaja suurendada meie noortekeskuste, huvikoolide ja -ringide konkreetset panust õpilaste haridusse. See toimub spontaanselt – noortekeskused ja huvikoolid on võtnud oma hoole alla palju Ukraina lapsi ja õpetavad neid. Tänu sellele on üldhariduskoolide õpetajatel mõnevõrra kergem. Eesti koolidesse on ennast registreerinud juba mitu tuhat Ukraina õpilast ja noorsootöö asutuste toest on koolidele märkimisväärne abi.
Nagu koroonapandeemia õpetas meid lapsi distantsilt õpetama, nii õpetavad Ukraina sõjapõgenike lapsed meid koolis toimuvat õpet (formaalõpet) noorsootöös toimuva õppega (mitteformaalõpe) lõimima.
Huvikoolidel on formaalharidusega palju sarnast, sest nad õpetavad noortele enamasti neidsamu asju, mida õpitakse koolis, lihtsalt mõnevõrra põhjalikumalt ja kitsama nurga alt. Näiteks pea kõik tehnilised huviringid tegelevad matemaatika, füüsika või keemiaga. Tantsu-, muusika- ja kunstiringid aga teemadega, mille eest kooliski hindeid pannakse. Sport kõlab kokku kehalise kasvatuse tundidega ja noortevolikogus osalemine ühiskonnaõpetusega.
Lõimimine on peamine suundumus
Praegu vaatame noorsootöö poole seoses kriisiga Ukrainas. Kuid miks ei võiks noortekeskused ja huvikoolid kergendada koolide koormat ka siis, kui kriise ei olegi? Tihti käib noor iga päev trennis, kuid kehalise kasvatuse tunnis peab ikkagi samuti käima – et hinnet saada. Miks ei võiks omandatud pädevusi õppekava täitmisse üle kanda? Paljud lapsed käivad laulukoorides, laulavad noodist ja võidavad konkursse – miks nad ei võiks saada selle eest kooli muusikaõpetuse hinnet või arvestust? Miks ei võiks füüsika- ja keemiaõpetajad võtta oma õpilase hindamisel arvesse ka seda, kui head saavutused on tal tehnika- või teadusringis? Lõimine on Eesti hariduses praegu kõige populaarsem sõna üldse ja seega oleks meil aeg lõimida ka kooliharidust ja noorsootööd ehk formaalset ja mitteformaalset õpet.
Kriitiliselt mõtlev õpetaja küsib muidugi, kas huviring, kus mu õpilane käib, on ikka piisavalt heal tasemel. Tõsi, tase on erinev. Praegu saab mugavamalt arvestada huvikoolides toimuvat õpet, sest see on õppekavapõhine. Kuid ka muudes noorsootöö tegevustes on pädevused üldjuhul hõlpsasti kirjeldatavad. Tuleb lihtsalt huviringi juhendajaga sellest rääkida. Ennastjuhtiv õppija ei saa tekkida, kui teda ümbritsevad täiskasvanud omavahel koostööd ei tee. Kokkulepitud ja ülekantavad pädevused kergendavad nii kooliõpetajate töökoormat kui hoiavad kokku õpilaste aega.
Protsess on juba alanud
Et kooli ja noorsootöö lõimimine on täiesti loomulik, näitab mitme kooli kogemus, kes on omal algatusel õppe lõimimise teed läinud. Praegu saab kool arvestada (hinnata) noorsootöös omandatud oskusi eelkõige neljas kategoorias: loovtöö tegemine väljaspool kooli, valikaine väljaspool kooli, välise õpikeskkonna kasutamine formaalõppes (nt füüsikatund hästivarustatud huvikoolis või kehaline kasvatus noortekeskuse rulapargis) ning kooli dokumentatsioonis väljenduv välise õpikogemuse arvestamine (hindamisjuhendite kohandamine ja kokkulepped õpiväljundites partnerasutustega).
Meil on juba üsna tuntud VÕTA põhimõte – varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine. Nüüd võiks saada niisama tuntuks ka PÕTA – paralleelse õpi- ja töökogemuse arvestamine. Et PÕTA saaks toimuda, on vaja nii KOV-i kui kooli juhtkonna ning kõigi noori ümbritsevate inimeste igakülgset koostööd.
See tähendab, et kui mõni teadlikum noor või lapsevanem tuleb küsima koolitunnist vabastust, kuna tema laps on spordiklubis noorsportlane või õpib muusikakoolis süvendatult klaverit, on koolil pakkuda kriteeriumid, mille alusel saab koolis mõnevõrragi väljaspool kooli õpitut arvesse võtta ja hinnata.
Läbi mõeldud koostöö hoiab hiljem aega ja närve kokku kõigil asjaosalistel.
Head näited lõimitud õpikeskkondade loomisest on Pärnu „Pärnu linn kui õpikeskkond“ (PÕK) ja Tartu linna programm „Õppida saab kõikjal“. Väiksemamahulisi projekte ja lõimumiskatsetusi saab lugeda veebikogumikust „Nopik“, kus hariduse ja noorsootöö koostöö võimalustest ning nende kasutamisest räägivad lõimijad ise, jagades kogemusi, alates idee planeerimisest ja läbirääkimistest kuni tulemusteni välja.
Haridusvaldkonna arengukavas 2035 rõhutab läbivalt, et koolis tuleb arvesse võtta ka seda, mida õpilased omandavad huvihariduses ja ka päris iseseisvalt. Haridus- ja noorteprogrammis 2022‒2025 on samuti välja toodud, et koolis õpitav tuleb lõimida noorsootöös õpitavaga. Pikem eesmärk on toetada nüüdisaegset õpikäsitust ning noorsootöö on selle orgaaniline osa.
Omavalitsuse rolli noorsootöö ja hariduse lõimimisel ei saa alahinnata, kuna see korraldab mõlemat valdkonda ja tema võimuses on seada prioriteedid, eraldada raha ning toetada igakülgselt kooli- ja noorsootöö juhtide motivatsiooni jõuda ühisele kokkuleppele, kuidas ühtelõimitud õpikeskkonda kujundada.
Nüüdisaegne õpikäsitus
Noorsootöö ehk mitteformaalõpe on äärmiselt mitmekesine. See hõlmab nii huvitegevust, huviharidust, töömalevaid, laagreid, avatud noorsootööd, osaluskogudes osalemist, rahvusvahelisi projekte kui ka noorte omaalgatust ehk ettevõtlikkusega seotud tegevusi.
Noorsootöö oma mitmekesisusega ei ole pelgalt meelelahutus ega pärast koolitunde toimuv lastehoid, vaid eesmärgistatud mitteformaalne õpe, mis toimub küll noore huvi ja vabatahtlikkuse põhjal, kuid mille käigus omandatakse koolis omandatavaga sarnaseid oskusi ja pädevusi.
Noorsootöö on koht, kus noor saab liikuda endale sobivas tempos ja teha valikuid. Noorsootöö tegevused lähtuvad juba praegu noorte huvist, kooliharidus aga alles liigub selles suunas. Noorsootöös õpilane juba on ennastjuhtiv.