Erivajadusega noorel on pärast kohustuslikku kooliaega tööalaseks hõivatuseks erinevaid võimalusi, mis sõltuvad inimese erivajadusest, selle ulatusest ning mõjust töötamisele.

On noori, kes erivajadusest hoolimata ei vaja jätkuõpinguteks, tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks täiendavat tuge. On neid, kes vajavad erivajadusest tingituna küll tuge, kuid saavad avatud tööturul hakkama. Samuti on inimesi, kes vajavad spetsiifilisi tööturumeetmeid, et tööle minna ja seal püsida ning kelle toevajaduse spekter on lai. On ka neid, kelle erivajadus muudab neil tavapärastel alustel avatud tööturule jõudmise võimatuks ning kes vajavad töiseks eneseteostuseks rahulikku ja turvalist keskkonda, koolitatud juhendajaid ja meistreid. Nende inimeste puhul on päevakorral näiteks kaitstud töötamise teenus. 

Mure pikaajalise kaitstud töö teenuse pärast, mis puudutab kõige rohkem just psüühilise erivajadusega inimesi, on jõudnud ka Eesti Puuetega Inimeste Kojani. Mures on nii kliendid ja nende pered kui ka teenuseosutajad. Kaitstud töötamise teenus on kulukas, see on mõistetav. Juhul kui see katseperioodide headest tulemustest hoolimata rentaabliks ei osutu, tuleb pidada arutelusid, rääkida alternatiividest, hinnata olemasolevate sekkumiste muutmise ja kohandamise võimalusi jne. 

Töine ja mõtestatud tegevus on oluline osa inimese eneseteostusest ning vajalik ka inimestele, kes avatud tööturule ei jõua või jõuavad sinna tavalisest pikema aja järel ning suurema toe abil. Ka keeruliste erivajadustega inimeste jaoks on oluline, et nende päevadel oleks sisu ning hommikuse ja õhtuse hambapesu vahele jääks tegevusi, mis tegutsemistahet ja rahulolutunnet pakuksid. Ka need inimesed, kes oma puude või erivajaduse tõttu ei saa töötada avatud tööturul ega ka kaitstud töötamise tingimustes, vajavad sisukat ja mõtestatud päevast tegevust, et ennetada vaimse ja füüsilise tervise halvenemist, käitumisprobleemide teket või süvenemist.

Olen ka varasemalt öelnud, et investeerides teenustesse, hoiame me kokku mujalt, näiteks meditsiinisüsteemis. Seda mitte ainult erivajadusega inimese, vaid ka tema hoolduskoormusega pereliikmete arvelt. Pakkudes erivajadusega inimesele teenuseid, võimaldatakse hoolduskoormusega pereliikmel tööturul osaleda ja seega riigi toimimisse maksumaksjana panustada, hooldamisest taastumiseks vaba aega leida ning oma tervise eest hoolt kanda. Sellest võidavad kõik.