Õmbleme rätsepaülikonda
Ukraina õpilaste vastuvõtuks olime valmis nagu iga teinegi kool Eestis ehk siis teadmatust oli alguses palju. Milline on nende ettevalmistus, keeleoskus, st kui palju oskavad nad inglise ja vene keelt või suhtlevad ainult ukraina keeles? Millised on nende perede ootused meile? Kas neil on sõja eest põgenemisest vaimseid traumasid? Jne. Kogu nende õppetöösse rakendamine on võrreldav rätsepaülikonna tegemisega, mille proovid ei ole veel lõppenud ja kus meie õppejuht Kristi Eelmäe iga päev oma rätsepmeistri oskused proovile paneb.
Nagu uute Eesti õpilastegi puhul, on ukrainlastegi seas väga erineva taustaga õpilasi ning kõige sellega toimetulek on paras väljakutse. Otsustasime, et püüame lapsi kohe võimalikult palju meie klassidesse integreerida. Soovisime, et nad leiaksid eestlasest sõpru, mille abil areneks keeleoskus ja tekiks turvatunne ‒ olen siin klassis ja selles koolis oodatud, mul on siin sõbrad ja hea olla. Iga õpilase jaoks leidsime kohe klassikaaslasest sõbra-tugiisiku.
Nooremad õpilased leidsid ühise keele sageli juba esimesel päeval, vanematega läheb veidi kauem aega. Väiksemad teevad juba üheskoos koolijütsidele omaseid koerustükkegi, mis näitab, et nad tunnevad ennast vabalt ja turvaliselt. Mõistagi lisab turvatunnet ja enesekindlust uute Ukraina õpilaste lisandumine. Omas keeles omavanustega suhtlemise vajadus on loomulik. Samas püüame ära hoida olukorda, kus hakataksegi ainult omavahel suhtlema.
Praegu õpivad 5.‒9. klassi Ukraina lapsed koos oma klassidega kõikides oskusainetes, samuti draamaõppes. Väiksemad lapsed on aga sisuliselt kogu koolipäeva koos oma klassiga. Küll on siingi rätsepaülikonnale omaseid lõikeid. Näiteks üks neljanda klassi poiss teeb tundides aeg-ajalt Ukraina e-kooli ülesandeid, mida ta kõrvaklappidest kuulab.
Lisaks on väiksematel õpilastel viis ja suurematel kuus lisatundi, kus nad õpivad süvendatult eesti keelt. Meil on koolis geograafiaõpetaja ja infotehnoloog Urmas Vessin, kes oskab ukraina keelt. Oleme kasutanud teda kõikide meile tulnud õpilaste tugiisikuna. Temast on olnud väga suur abi. Masingu kooli ajalooõpetaja Lauri Kann, kes oskab samuti ukraina keelt, käib meie 5.‒9. klassi ukrainlastele aga kaks tundi nädalas Eesti ja Ukraina ajalugu ning nende seoseid õpetamas.
Dnepropetrovski oblastist sõja eest põgenenud ukraina keele ja kirjanduse õpetaja Viktoria Polõnko annab algklassidele kaks tundi ja suurematele õpilastele viis tundi nädalas ukraina keelt. Viimaste puhul lisandub ukraina ja väliskirjandus. Just nende ridade kirjutamise päeval tuli meile tööle matemaatikaõpetaja Maryna Shanhina, kes hakkab kõikidele Ukraina lastele andma viis tundi nädalas matemaatikat.
Kokku õpib meil juba 21 Ukrainast pärit õpilast, ja seda kõikides klassiastmetes esimesest üheksandani klassini. Kõik väga erinevate taustade ja oma lugudega. Linnast pärit lapsed oskavad nii inglise kui vene keelt palju paremini kui maakoolidest tulnud, kes räägivad enamasti ainult ukraina keelt. Silma on jäänud käeline osavus. Näiteks esmaabikoolitusel andsid nad meie lastele selgelt silmad ette.
Rõõm on sellest, et meie õpilased ja õpetajad on ukrainlased kõik väga hästi vastu võtnud. Selle tõestus on ka 18. märtsil kooli õuel õpilaste initsiatiivil ja korraldusel toimunud heategevuslik boršilõuna, kus pakuti lisaks vareenikuid ja kartulipannkooke. Selle käigus koguti sõjas olevate ukrainlaste abistamiseks kahe tunniga kokku ligi 1600 eurot.