Õpilasteaduse koorekiht kohtus taas ERM-is
Kahekümne esimest korda toimunud õpilaste teadustööde konkursile esitati 174 tööd 60 koolist, neist 30 põhikooli- ja 144 gümnaasiumiastmes. 83 parimat, kes pääsesid konkursi teise vooru, esitlesid oma uurimistöid Eesti Rahva Muuseumis toimunud kahepäevasel teadusfestivalil.
Komisjoni esimehe, Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektori Pille Runneli sõnul tõusid seekord esile uurimused, mille autorid on olnud vabad leidma probleeme ja küsimusi, mis neid ennast kõnetavad. Kasvanud oli ka eri uurimisvaldkondi ühendavate tööde arv.
„Tänapäeval seisame tavaelus tihti vastamisi keerukate probleemidega, millele ei anna ükski eluvaldkond eraldi head, vettpidavat lahendust, ning eri valdkondade ühendamise oskus tuleb seega väga kasuks,“ märkis Runnel.
Õpilased olid leidnud uurimisteemasid ka oma koolist. Näiteks uuris Merlin Mandel Järveküla Kooli õpilaste ja õpetajate toimetulekut ärevusega; Maarja-Liis Engel psüühikahäireid ja koolipsühholoogide rolli Tallinna Reaalkooli, Viljandi ja Noarootsi gümnaasiumi näitel; Eliisa Lembinen klassikalise muusika populaarsust Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste seas; Annabel Maksimov Jõgevamaa Gümnaasiumi õpilaste liikumisaktiivsust ning une- ja ekraaniaega; Robert Pappel hindas aga Tallinna Reaalkooli söökla biojäätmete biogaasi tootlikkust.
Mitmed õpilased olid leidnud uurimisteema ja -objektid oma kodust.
Põhikooliastmes III preemia saanud Parksepa Keskkooli õpilane Karolin Niido loovtöö käsitles oma pere kanapidamisega alustamise lugu. Koduses farmis on 17 kana kolmest tõust. Loovtöö üks osa õpetab kanadele eluaset ehitama.
ERM-i eriauhinna pälvinud Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturient Jonathan Darvish-Kojori kirjeldas ja analüüsis Eesti maakana ajalugu ja nüüdisaegset olukorda ning valmis ka väike dokumentaalfilm. Jonathan on ise kaks aastat maakanu kasvatanud. Oma ülevaateartikliga soovib ta maakana populariseerida ning panna aluse selle tõuks tunnistamisele.
Narva Pähklimäe Gümnaasiumi 7. klassi õpilase Mihhail Smirnovi loovtöö sai tõuke metsast leitud kahest oravapojast, kelle eest poisi pere hoolitses. Mihhail vaatles loomade käitumist ja välisilmet, tegi mõõtmisi ja andis soovitusi, kuidas tegelda loodusest leitud orvuks jäänud loomadega.
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Ott Maidre rõõmustas, et paljud õpetajad olid teadusfestivalile toonud parimate töödega tutvuma oma õpilased.
„Kui õpilased selgitavad oma töö sisu õpilastele, siis tuleb osata lihtsas keeles rääkida keerulistest asjadest ja vastata ootamatutele küsimustele. Põhikooliõpilased saavad ka näha, millised koolid on tugevad,“ lausus Maidre.
Kiviõli 1. Keskkooli õpetaja Mariliis Randmer täheldas, et kontrastiks keerukamatele loodusteaduslikele uurimustele on palju töid nn pehmetel teemadel. Noortele pakub huvi eesti keel ja uuritakse keelekasutust sotsiaalmeedias, televisioonis.
Randmer oli festivalil esimest korda ja teda üllatas, kui kõrgel professionaalsel tasemel on õpilaste postrid, samuti valmisolek suhelda nii žürii kui pealtvaatajatega.
„Siin näed, et su õpilane on juba ülikooliküps,“ sõnas Randmer. „Suuremates koolides on juhendajateks kutsutud ka ülikoolide teadlasi. See paneb mõtlema, et meiegi võiks ühendust võtta ülikoolide või ettevõtetega. Järgmisel aastal tellime bussi ja toome siia ka meie põhikooliõpilased, et neil uurimistöö ees pinget maha võtta ja nad näeksid, et sellel tööl on ka reaalne väljund.“
Välja anti 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ning valiti välja kolm noort, kes esindavad Eestit EL-i noorteadlaste konkursil.
Auhinnati ka I preemia pälvinud tööde juhendajaid. Auhinnad said Dagmar Hallmägi (Gustav Adolfi Gümnaasium), Signe Miglai (Pärnu Koidula Gümnaasium), Elle Roosaluste (Tartu Ülikool), Ruth Nilgo (Tallinna Kivimäe Põhikool) ja Heidi Kukk (Parksepa Keskkool).
Tulemused koos eripreemiatega leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Uurimistööde kokkuvõtteid saab lugeda konkursi kogumikust.
Õpilaste teadustööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga. Festivali vormis esitletakse parimaid töid alates 2015. aastast. Tõsi küll, üle-eelmisel aastal jäi näost näkku kohtumine pandeemia tõttu ära ja eelmisel aastal toimus teadusfestival turvalisuse kaalutlustel digitaalselt.