Õppereisid on õpetajale vajalik enesetäiendus
Õpetajal on võimalik projektide toel ennast täiendada. Õppereis välismaale lisab õpetajatööle uusi võimalusi.
Maardu Gümnaasiumi õppejuhil Kaider Vardjal on õpetajate enesetäiendamise võimalustest välismaal hea ettekujutus. Tal on paarikümne aasta pikkune Euroopa riikide haridussüsteemi kogemus, mis saadud tutvumistest kohapeal. Vardja on külastanud välismaa kolleege algul Comeniuse programmi ja hiljem Erasmus+ projektide raames. Koolis on ta enda peale võtnud õpetajatele täienduskoolituste võimaluste loomise.
„2002. aastal oli minu esimene Comeniuse projekti töökohtumine Saksamaal Kaiserslauternis, kuhu tolleaegne projekti koordinaator mind kaasa kutsus,“ rääkis Kaider Vardja. „Nähes seda tööd, tekkis huvi ja vajadus üleeuroopaliste õppekavaarenduse projektidega jätkata. Kahekümne aasta jooksul on olnud võimalus osaleda eri eesmärkidega projektides. Olen alati pidanud tähtsaks koostööd usaldusväärsete inimestega, näiteks Saksamaa koordinaatoriga tegutseme koos praegugi. Itaalia koolide koordinaatoreid tean juba 18 aastat. Inimesed annavad projektidele kindluse ja turvatunde, mis mängib edaspidises töös olulist rolli.“
Miks õppereis vajalik on?
Küsimusele, mis on õpetajate enesetäiendus- või õppereiside eesmärk, vastas Kaider Vardja: „Oleme lähtuvalt Maardu Gümnaasiumi arengukavast ja õpikogukondade töö tulemustest koostanud koolituskava, kus oleme välja toonud kolme aasta põhilised eesmärgid ja tegevused töötajate, sh juhtkonnaliikmete kvalifikatsiooni täiendamisel ja kooli arendamisel. Oleme täienduskoolitustel keskendunud mitmetele teemadele, näiteks õppeainete lõiming, innovatiivsed õppemeetodid, keskkonnahoiu väärtustamine, valikkursuste arendamine, loovuse arendamine, tutvumine Euroopa institutsioonidega, s.o õppereis Brüsselisse, töövarjutamine, mentorlus, vaimse tervise hoidmine. Kõigi valitud koolituste sisu toetab kooli arengukava eesmärke.“
Küsimusele, mida annab õpetajale õppereis välismaale, vastas Vardja: „Meie kooli kõikidel õpetajatel on võimalus oma teadmisi ja oskusi täiendada. Üldjuhul ei oma tähtsust, kus koolitus toimub, vaid olulised on teema, sisu ja kooli seatud eesmärgid. Täienduskoolitusi leiab tuhandete pakkumiste seast mitmes keeles, vaja on julgust ja ettevõtlikkust. Võimalus koolitada ennast Euroopa paljudes riikides loob lisaks enesetäiendamisele hulga muid võimalusi, näiteks uued tutvused ja neist välja kasvavad võimalikud koostööprojektid. Õpetaja analüüsib koolitusel omandatud pädevusi ja nende kasutamise võimalusi oma aine õpetamisel. Samuti annab ta koolitusel omandatust ülevaate kolleegidele. Sellega toob ta kooli palju uut oskusteavet. Õppereis välismaale on täienduskoolitus, mitte huvireis, nagu vahel ühiskonnas arvatud on. Meil on ootamatult populaarseks kujunemas töövarjutamine mõnes teises koolis. Kindlasti on populaarsuse kasvule kaasa aidanud töövarjutamiselt saabunud kolleegid oma suurepäraste kogemustega.“
Vardja jätkas: „Õppereis, olgu see siis koolitustel või töövarjutamistel osalemine, annab õpetajatele ja tugispetsialistidele nii kogemusi ja kindlust oma töös kui ka vaheldust. Oleme oma Erasmus+ projektidesse kaasanud ka tugispetsialistid, kes toetavad oma tööga nii õpilasi kui ka õpetajaid.“
Kogemusi Itaaliast ja mujaltki
Maardu Gümnaasiumi õppejuhil Natalja Mironoval on esimene kogemus aastast 2010, kui ta Sakala erakoolis töötades osales kolme 8. klassi õpilase ja kahe kolleegiga Erasmus+ rahvusvahelises programmis, mille teema oli mängud. „Meie lapsed suhtlesid välismaal inglise keeles ja elasid peredes, kus oli inglise keele oskajaid,“ meenutas ta.
Tänavu veebruaris käis kaheksa Maardu Gümnaasiumi õpetajat Põhja-Itaalia iidses linnas Piacenzas. Õpetajad võtsid osa tundidest, tegid ise meistriklassi ja pärastlõunasel ajal tutvusid piirkonnaga, mis on rikas ajalooliste vaatamisväärsuste poolest.
„Itaalia lastel on väga ilusad kunstiõpikud,“ ütles Mironova küsimuse peale, mis esimese muljena meenub. Väga huvitavad olid muusikatunnid, rääkis ta ja kirjeldas, kuidas õpetaja tegutses klassi ees nagu dirigent. Õpilased aga plaksutasid või kopsisid jalgadega rütmi vastavalt sellele, millist muusikat kuulati. Või siis olid lastel käes rütmiinstrumendid, nagu tamburiinid, trianglid, kuljused jm, millega kõik muusikat tehes tunnis kaasa lõid. „Õhkkond oli väga vaba, õpetajad ja lapsed tundsid ennast hästi,“ jagas õppejuht oma muljet.
Kuna Natalja Mironova on ka Maardu gümnaasiumi HEV-koordinaator, siis pööras ta Itaalias tähelepanu sellelegi. „HEV-õpilasel on kõrval tema õpetaja. Nad istuvad tunnis vaikselt viimases pingis ja õpetaja on õpilasele toeks.“
Eesti keele, loodus- ja inimeseõpetuse õpetaja Jüri Saealle on Itaalias käinud rohkem kui korra. Viimati, nädala kestnud õppereisil külastas ta viit kooli. Saealle muljed Itaaliast olid väga head: õpilased on julged ja avatud, õhkkond koolis vaba, jutustas ta. Õpikud aga palju paksemad kui meil, hästi värvikirevad, teksti vähe, pilte palju ja õpilane kasutab üht õpikut mitu kooliaastat.
Itaallased on väga loovad kunsti- ja muusikatundides, rääkis Saealle reisist, mille teemaks oli innovatsioon ja loovus. Laste käekirigi on väga ilus. Kuid matemaatikas jäävad nad meist maha, arvas ta. Õpetaja täheldas, et telefon tuleb Itaalia koolis kasutusele alles 5.–6. klassis. Sealsed õpilased aga olid üllatunud, kuuldes, et meie koolides on õppekavas robootika ja kasutusel arvutid. Ka imestasid nad selle üle, et meil on koolilõuna tasuta.
„Meie õpilased on kinnisemad, Itaalia lapsed avatud ja julged,“ tõi Saealle võrdluseks. Teine tähelepanek puudutas pedagooge – Itaalias on nad enamasti üle keskea ja eakamad, seetõttu äratas itaallastes imestust meie kooli noor direktor.
Eesti õpetajad panid tähele suurt turvalisust – koole ümbritsevad kõrged aiad, vanemad ootavad õpilasi koolipäeva lõpul väravas. Koolid on itaaliakeelsed, kuid õpilased on pärit väga mitmetest maadest ja ka segaperedest.
Erasmus+ projektid on Saealle sõnul väga head, hõlmatud on kõik Euroopa Liidu riigid. „Kes on huvitatud ja aktiivne, sel on võimalik sõita,“ rääkis Saealle. Üks vajalik eeldus on võõrkeeleoskus. Nooremad õpetajad, kes on huvitatud reisimisest ja enesetäiendamisest välismaal, üldiselt ka keelt oskavad. Aga õpetajate reisivõimalused ei piirdu lääneriikidega, huvitav on näha ka Läti ja Soome koole, tõi Saealle näiteks. Täiendusreisid kolleegide juurde annavad võimaluse õppida Euroopat paremini tundma, arvas õpetaja.
Kaider Vardja lisas, et koolil on väga tihe koostöö Itaalia koolidega. Eestis õpitakse itaalia keelt vähestes koolides. Maardu Gümnaasium on üks neist, kus gümnaasiumiastme õpilastel on võimalik seda valikkursusena õppida. Õpetaja Maura Paglino on Eestis praegu ainuke itaallanna, kes itaalia keelt üldhariduskoolis õpetab. Mai lõpus toimub Maardu Gümnaasiumis Itaalia nädal, mida organiseeribki itaalia keele õpetaja ja kus tehakse koostööd ka Itaalia suursaatkonnaga.
Õpetajad õppereisil Brüsselis
Aprillis sai teoks Maardu Gümnaasiumi õpetajate õppereis Brüsselisse, mida oli kaua planeeritud ja oodatud ning mis koroonaviiruse tõttu kaks aastat edasi lükkus. Kolm päeva koos edasi-tagasi sõiduga polnud pikk aeg, kuid see-eest tihedalt sisustatud. Reisi peaeesmärk oli tutvuda Euroopa Parlamendi tööga, millest andis kohapeal põhjaliku ülevaate Marion Loonela. Õppereisi toetas Euroopa Parlament.
„Väga hariv reis oli,“ jagas oma muljeid loodusõpetuse, bioloogia- ja geograafiaõpetaja Annely Pruel. „Kuna endal on ajalootundidest palju aega möödas, siis oli huvitav Euroopa ja Euroopa Liidu ajalooga uuesti tutvuda,“ rääkis ta. Kuuldu-nähtu kinnitas teadmist, et Euroopa tugevus on ühenduses ja koostöös. Suurepärasest kunstimuuseumist, kus kogu ekspositsiooni läbi käia polnud võimalik – selleks oleks kulunud vähemalt terve päev või rohkemgi –, jäi Pruelile eriti meelde Madalmaade kunst. Väga huvitav ja inforikas oli kõigile Euroopa Parlamendi külastuskeskus Parlamentarium.
Annely Pruel töötab esimest aastat Maardu Gümnaasiumis ning õpib TÜ-s gümnaasiumi ja loodusteaduste õpetaja magistriõppes. Brüsseli reisi hindas ta kõrgelt ka võimaluse tõttu oma kolleegidega rohkem tuttavaks saada. Koos olla koolimajast väljaspool on vahelduseks väga vajalik, arvasid ka tema kolleegid tagasiteel.
„Aineõpetajad lõimivad koolituselt saadud teadmised näiteks kodanikualgatuse ja kultuurilise identiteedi läbivate teemade, samuti sotsiaalse ja kodanikupädevuse, kultuuri- ja väärtuspädevuse kaudu oma õppeainega ning kasutavad neid ainetundides või edastavad need klassijuhatajatundides ja klassiüritustel,“ vastas õppejuht Kaider Vardja küsimusele, kuidas saaks õppereisil kogetut kasutada.
Samal ajal, kui Maardu Gümnaasiumi õpetajad siirdusid õppereisile Brüsselisse tutvuma Euroopa Parlamendi töö ja argipäevaga, saabusid Itaaliast tagasi kooli 5.–7. klassi õpilased koos kahe õpetajaga. Koos Prantsusmaa lastega külastasid meie õpilased Itaalia koole, kus olid planeeritud kolme kooli ühistegevused. Mai alguses tulevad itaallased ja prantslased Maardusse vastukülaskäigule.
KOMMENTAAR: Välisprojektidest
Julia Rozova, Maardu Gümnaasiumi direktor:
Välisprojektid avardavad õpetajate silmaringi, annavad võimaluse tutvuda kolleegidega teistest riikidest ja õppida vabas ning avatud õhkkonnas midagi uut. Uute teadmistega õpirändest tulnud õpetaja jagab oma kogemust kolleegidega ning on rohkem valmis kaasama rahvusvahelistesse projektidesse ka õpilasi. Välisprojektidest osavõtu tulemusena tekivad koolil kui organisatsioonil, sh õpilastel, õpetajatel ja juhtkonnal, rahvusvahelised kontaktid, mis mõjutavad positiivselt kooli arengut. Mina kui koolijuht toetan igati koolipere liikmete osalemist rahvusvahelistes projektides.