Setokeeline välähopmisõrühm rikastab lapsepõlve

Möödunud sügisel avati Värska Lasteaias lastevanemate initsiatiivil setokeelne õuesõpperühm, mis on Eesti ainus täielikult murdekeelne lasteaiarühm, kus lapsed omandavad kodukoha keelt ja kultuuri loomulikus elulises keskkonnas.

Kust tuli setokeelse õuesõpperühma loomise idee? 

2020. aasta novembris saime kokku viie Setomaa perega, kelle kõigi lapsed käisid Värska Lasteaias. Meid ühendab lisaks elukohale kirg nüüdisaegse hariduse ning seto keele ja kultuuri vastu. Vestluse käigus hakkas tasapisi kujunema ühine unistus lasteaiarühmast, mis ühendaks endas tänapäevase ja pärimusliku ning annaks lastele võimaluse avastada oma kodukoha rikkalikku keele- ja kultuuripärandit nüüdisaegsete õpimeetodite abil. Kuigi oleme ise Setomaa või Lõuna-Eesti juurtega, ei ole keegi meist Setomaal kasvanud ega räägi piisavalt hästi seto keelt. Seetõttu tulimegi mõttele, et setokeelse keskkonna võiks luua just lasteaeda, kus lapsed niikuinii suure osa oma päevast veedavad. On ju mitmed teadusuuringudki tõestanud, et just lasteaiaeas omandavad lapsed keele kõige kergemini ja kiiremini. 

Kuna olime kõik teinud teadliku valiku kolida linnast maale ja väärtustame loodust, soovisime ka lastele anda võimaluse veeta palju aega õues – rühma kontseptsiooni teiseks alussambaks saigi seetõttu õuesõpe. Haridusentusiastidena innustusime ka lapsest lähtuvast nüüdisaegsest õpikäsitusest ning unistasime lasteaiarühmas näha paindlikku päevakava ning lõimitud muusika- ja liikumistunde, mis jätaks rohkem ruumi projektõppeks ja vabaks mänguks, samuti retkedeks lasteaiahoovist välja oma kodukohta avastama. Oleme idee algatajatena veendunud, et lasteaed, kus õpitakse loomulikus elulises keskkonnas tundma oma kodukoha rikkusi (loodust, keelt ja kultuuri), annab lapsele tugevad juured ja identiteedi, mis on eeliseks ja toeks üleilmastuvas maailmas. Kui lapsel tekib oma kodukoha ja kogukonnaga juba väikesest peale tugev side, on suur tõenäosus, et ta pärast õpinguid kodukohta naaseb või muul moel kogukonda panustab. See aitab kaasa seto kultuuri hoidmisele ja säilitamisele ning Eesti riigi kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilitamisele.

Kuidas rühm loodi? 

Värska Lasteaia kõik kolm rühma olid 2020. aasta sügisel maksimaalselt täis, mistõttu oli hea võimalus setokeelse õuesõpperühma loomise idee nii lasteaia kui kohaliku omavalitsuse juhtidele välja pakkuda. Eelmisel kevadel osalesime koos lasteaia direktori ja Võru Instituudi teadlastega Võru maakonna loometalgutel „Vunki mano“, kus ideega „Uma kiil latsiaiah“ võitsime nii peaauhinna kui keskkonnasõbralikkuse eriauhinna. Žürii hindas väljatöötatud lahenduse pikaajalist mõju, koosloomelist lähenemist ja rohujuure tasandi algatust, mis kasvas välja meie perede vajadusest. Väga heas ja järjepidevas koostöös Värska Lasteaia, Setomaa valla, Setomaa Liidu, Võru Instituudi ning haridus- ja teadusministeeriumiga sai uue rühma idee pea aastaga teoks: 2021. aasta augusti lõpus avatigi praegu Eesti ainuke 100% murdekeelne lasteaiarühm, kus latsiga kõnõldas’ kõik aig seto keeleh. Märgiline on ka tõsiasi, et selle rühma avamisega on esimest korda ajaloos Setomaal võimalus omandada haridust seto keeles. 

Mitu last on rühmas ja kuidas sobivad õpetajad leiti?

Setokeelses õuesõpperühmas on kaks õpetajat ja üks õpetaja abi. Oli üsna keeruline leida rühma inimesed, kes kõnelevad seto keelt, on pedagoogilise hariduse ja kogemusega ning valmis ka õuesõpperühma tööd vedama. Ometi leidusid julged ja hakkajad Setomaa inimesed – Teervalti Janika, Nutovi Ritta ja Päka Marju –, kes olid valmis proovima ning tänu kellele rühm tööle sai hakata. Igal nädalal käivad rühmas lastega aega veetmas ka seto kogukonna eestvedajad: Setomaa Liidu kultuurinõunik ja kaitseliitlane, kahe lasteaiaealise poisi vanaisa Hõrna Aare ning setokeelsete uudiste reporter ja pärimusmuusik Leima Evelin. Lapsi on liitrühmas artikli ilmumise ajal kokku 15 (kõige noorem kahe ja poole aastane ning kõige vanem koolieelik), kuid kohe-kohe ühinevad vanemate õdede-vendadega ka seni veel kodus olnud nooremad lapsed. Sügisel rühmaga liitumise vastu on huvi veel mitmel uuel perel ja juba on omavalitsuses suure nõudluse tõttu arutlusel teisegi setokeelse rühma loomine. 

Kuidas näeb välja rühma igapäevaelu? 

Rühmaõpetaja Janika: „Lapsed võetakse hommikul vastu õues, kus veedetakse terve hommikupoolik. Tehakse seda, mida lapsed tahavad: väga sageli käime Värska allika juures („täämbä läämi lätte mano!“) või kokkame mudaköögis, asjatame Seto talumuuseumis, Värska sadamas ja mujalgi. Talvel toitsime usinalt linnukesi ja pidasime lumepiknikke, kevadel võtsime kasemahla ja valmistasime pesakaste, oleme käinud kohalike talunike juures koduloomadega tutvumas, õppinud metsas lõket tegema ja toitu küpsetama ning jõulupeogi pidasime ära hoopis männimetsas. Muidugi kõneleme sealjuures ainult seto keeles – päris huvitav on olnud näiteks käpapatrulli seto keeles mängida!“

Kas ja kuidas on laste keeleoskus arenenud? 

Nii peredel kui õpetajatel on olnud väga põnev jälgida laste keele arengut esimese poole aasta jooksul setokeelses rühmas. Kuna lastega räägitaksegi ainult seto keeles, on nende igapäevasesse juttu isegi oodatust kiiremini sugenenud sageli korduvaid setokeelseid väljendeid: „Ma taha kässi mõskõ!“, „Mul saava’ jala’ likkest!“, „Jakku leeväle“. Enne sööma hakkamist loevad lapsed üheskoos setokeelse söögisalmi: „Taivaesä lupa meid, tühjä kõttü täutä, õt õs lõpõs’ lavvalt leib, umma häädüst näutä!“. Ka on seto keel jõudnud vaid poole aastaga juba laste mängudesse ja kodudesse. Näiteks meenutab üks lapsevanem vaatepilti, kus laps mängib üksinda peegli ees ja kõneleb: „Ma olõ illos latsõkõnõ!“ Teine toob näite, kus laps setokeelsete numbrite loendamisel vanema hääldust parandab: „Seto keeles ei öelda kolm, vaid kol.“ Senine kogemus kinnitab, et laste hääldus on iga päev heade keelekõnelejatega koos viibides oluliselt parem kui lastevanematel, kes keelekursusel seto keelt õpivad. Lapsed omandavad ka keele peenemad nüansid, hääle üles-alla liikumise ja õiged rõhud.

Kui alguses oli ehk väike mure, kas lapsed üksnes setokeelses keskkonnas õpetajatest ikka aru saavad, siis aeg on näidanud, et saavad küll. Nii nagu väikelapsed kodudes emakeelt rääkima õpivad, omandavad ka setokeelse rühma lapsed seto keelt just loomulikus keelekeskkonnas viibides. Lastel on vajadus õpetajatega suhelda ja kui õpetaja räägib nendega seto keeles, tekitabki see lastel motivatsiooni keelt omandada, püüda sellest aru saada. Siinkohal on oluline järjepidevus: lapsed, kes pikalt rühmast eemal on olnud, võivad naastes mõningates olukordades hätta jääda. Aga õnneks on rühmakaaslased alati valmis aitama ja vajadusel õpetaja juttu tõlkima. Kuna mitu rühma last on kakskeelsest perest, kõlab päeva jooksul aeg-ajalt ka inglise ja saksa keel. Toredad on need hetked, kui kaks last mängivad omavahel inglise keeles, kolmas laps küsib õpetajalt, millest nad räägivad, õpetaja küsib lastelt seto keeles, „minkast ti kõnõlõt?“, ja lapsed tõlgivad oma mängu teiste jaoks eesti keelde. Kõik keeled on koos, nii nagu see praeguses maailmas ongi loomulik, kõik õpivad üksteiselt ja arenevad koos.

Seto keele ja murdekeelse alushariduse olukorrast Eestis

Seto keele kõnelejate arvu täpselt hinnata on võimatu – on vaid kaudsed uuringud, arvamused ja 2011. aasta rahvaloenduse andmed, kus seto keele oskajana on end ära märkinud ca 12 000 inimest. Samas on raske hinnata, kas vastanud saavad üksnes keelest aru või ka kasutavad seda aktiivselt oma igapäevaelus. Euroopa Komisjoni rahvusvahelise uurimisprojekti ELDIA tulemustest selgus ehmatav tõsiasi, et vaid umbes neljandik seto keele kõnelejatest püüab seto keelt ka mingil viisil järeltulevatele põlvedele edasi anda ning seto keele elujõulisus ja kestlikkus on tõsiselt ohustatud. Ainus seto keele kestmise võimalus on anda seda edasi lastele, nendega seto keeles rääkida. Ja kui seda kodudes ei tehta, tuleb selleks tingimused luua haridussüsteemis. Just lasteaiaiga on parim aeg keele loomulikuks ja lihtsaks omandamiseks. Kogukonnas on praegu veel väga häid seto keele kõnelejaid, kellel on rikas sõnavara, hea hääldus ning tahe oma keelt ja kultuuri lastele edasi anda. Seega tuleb otsustavaid samme seto keele ja teiste murdekeelte alalhoidmiseks teha just nüüd.

Värska Lasteaia setokeelne rühm on praegu ainus täielikult murdekeeles tegutsev rühm Eestis. Võromaal, Mulgimaal ja teistes Setomaa lasteaiarühmades on keelepesapäevad, mil lastega ühel päeval nädalas kohalikus keeles kõneldakse, ja/või pärimustunnid. Kihnus räägitakse lastega paralleelselt kihnu ja kirjakeelt. Keeleseaduse alusel peab riik toetama eesti keele piirkondlike erikujude (murdekeelte) kaitset, kasutust ja arendamist, mistõttu on ka setokeelse rühma algatajad koostöös Võru Instituudi ja Setomaa Liiduga toonud murdekeelsete lasteaedade toetamise teema haridus- ja teadusministeeriumi lauale. Rõõm on tõdeda, et ministeeriumis ollakse sama meelt ning toetatakse igati omakeelsete lasteaiarühmade loomist üle Eesti. Murdekeelsete rühmade toetusmeetme väljatöötamine on samuti ministeeriumiga kokku lepitud, mis annab lootust Eesti murdekeelte edasikandumiseks ka järgmistele põlvkondadele.