Tallinnas alustas tegevust ukraina kool

Esmaspäeval alustas Tallinnas õppetööd Ukraina sõjapõgenike laste kool, mis toimib Lilleküla gümnaasiumi filiaalina. 

Õpilasi vanuses 6–16 aastat on selles koolis praegu 60 ringis ja nende käsutuses on TLÜ Räägu tänava õppehoone kolmandal korrusel ühe koridori klassid, lisaks söökla ja võimla. Koolis õpitakse nii eesti kui ukraina keeles. Ukraina keeles õpetavad lapsi sõja eest koos lastega Eestisse tulnud õpetajad. Enamik neist on sissejuhatavad vestlused koolijuhi Anu Luure ja projektijuhi Natalja Mjalitsinaga juba ära pidanud ning kooli põhimõtetega tutvunud. Nad teavad, et Eestis pöörduvad õpilased õpetaja poole enamasti eesnimega, kolleege sinatatakse, lapsed kannavad koolis vahetusjalatseid, parkimine kooli ees on tasuta jms. Neli Ukraina õpetajat on esmaspäevast alates vormistatud sellesse kooli tööle täiskohaga abiõpetajatena. 

Esmaspäev algas kooli aulas, kuhu lapsed tulid koos oma vanematega. Räägiti, kuidas Eesti kool toimib, missugused on kooli põhimõtted ja eesmärgid. Seejärel tutvustati lastevanematele klassiruume. Kõik Ukraina lapsed said kingituseks suure paberkoti, kus oli ilus ukrainakeelne eesti lasteluuletuste raamat „Siilid ja pingviinid“ kirjastuselt Kiri-Mari, lisaks kirjutus- ja joonistusvahendid, paber ja muu koolitööks vajalik – kõik Apollo kirjastuse toetus Ukraina sõjapõgenike lastele.

Hommikul kella üheksast lõunani on õppetegevused, nii eesti kui ukraina keeles, pärastlõunal ei lähe lapsed koju, vaid neile on huviringid, digitegevus, sport, ekskursioonid, eesti keele tunnid jms. Kuni juunikuuni õpitakse neid asju, mis aitavad lastel oma Ukrainas alustatud kooliaasta sealsete eeskirjade järgi ära lõpetada. Sügisest hakkavad needsamad lapsed õppima juba Eesti riikliku õppekava järgi. Sügisest võivad lapsed Räägu tänava majast ka kuhugi mujale õppima minna. 

Kooli projektijuhi Natalja Mjalitsina sõnul on klassid sisustatud nii, et Ukraina lapsed tunneksid ennast võimalikult turvaliselt ja mugavalt. Näiteks oodatakse klassidesse põrandavaipu, et oleks mugavam omaette rühmana tegutseda ja lapsed ei peaks kogu aeg koolipingis istuma. Kooli käsutusse on antud 50 arvutit ja tänu sellele saavad Ukraina lapsed kasutada oma kodumaa digiõppematerjali. Mjalitsina rõhutab, et Ukraina lapsi õpetatakse võimalikult lapsepäraselt ja mänguliselt. Ei jäeta ka lihavõttemune värvimata ja nendega õpperuume kaunistamata.

Missugused õpetajad Ukrainast siia saabusid?

Eelmisel reedel Räägu tänavale kogunenud Ukraina õpetajad olid kõik sõbralikud ja täis tegutsemisindu. Kui oli vaja komplekteerida õppevahendeid, hakkasid kõik kohe aktiivselt tegutsema nagu kogenud õpetajad ikka. Kui tekkis mingi uus ülesanne, tõstsid kõik kohe käe, et nemad teevad. Õpetajad tundsid ka huvi, millal ja kuidas nad eesti keelt saavad õppida.

Enamik Ukraina õpetajatest elas varem Harkivis, mida on palju pommitatud. Nad tulid koos oma väikeste lastega pommide eest Eestisse oma siin elavate sugulaste ja tuttavate juurde. Abikaasad ja täiskasvanud sugulased jäid Ukrainasse, osa Harkivisse, osa kolis Ukraina lääneossa, kus on rahulikum. Nende sugulased osalevad Ukrainas territoriaalkaitses ja tegutsevad vabatahtlikena.

Olga Ufimtseva on olnud kaks viimast aastat põhikooli vanemate klasside matemaatikaõpetaja. Enne seda õpetas ta 25 aastat Dnepri ehitusakadeemias majandust. On tehnikateaduste kandidaat. Matemaatikat õpetades on ta vältinud Nõukogude aja distsipliinile ja sunnile keskenduvat õppeviisi. Ka oma üliõpilasi ta ennekõike innustas õppima, mitte ei sundinud. Eestisse tuli koos 13-aastase pojaga. Tema üliõpilasi on praegu ka Ukrainas rindel.

Nadežda Obertõnska on lõpetanud Krõvõi Rihi muusikakooli ja seejärel sama linna pedagoogikaülikoolis rahvamuusika eriala. On olnud kümme aastat muusikakooli õpetaja, õpetas peamiselt akordioni, kuid juhatas ka rahvamuusika ansambleid ja orkestrit. Oskab mängida ka klaverit, domrat ja bajaani. Tavalises üldhariduskoolis on ta õpetanud muusikat asendusõpetajana. Üks tema endine õpilane astus just enne sõja algust armeeteenistusse.    

Margarita Vinnitšenko oli Harkivis algklassiõpetaja ja kunstiringi juhendaja. Töö kõrvalt õppides omandas Harkivi ülikoolis ka sotsiaalpedagoogi eriala. Ta sündis, kasvas üles, õppis ja töötas Harkivis ja oli seal kuni sõja puhkemiseni õnnelik. Vahepeal müüs kütteseadmeid, kuid pöördus siis kooli tagasi. Koolimaja, kus ta Harkivis õpetas, on saanud kaks raketitabamust. Koolimajale eelmisel aastal pandud uued aknad on kõik katki. Kunagi õppis ka ise selles koolis. Ukrainas on tema mees ja ema vennaga. Nad on lahkunud Harkivist läände, kus tulistatakse vähe. Eestisse võttis Margarita kaasa oma 8-aastase tütre.

Rimma Boitšenko on kooli- ja lasteaiapsühholoog. Algul õppis Harkivi ülikoolis psühholoogiat ja seejärel lõpetas ka pedagoogikaülikooli. Tööd alustas 2012. aastal: tegeles diagnostika, korrektsiooni, lapse arengu toetamisega. Tuli Eestisse viieaastane lapsega, kes käib lasteaias Täheke. Mees ja perekond jäid Harkivi oblastisse ja loodavad, et sõda lõpeb peagi.

Viktoria Košel on lõpetanud Zaporižžja kolledži algklassiõpetaja eriala. 19-aastaselt asus õpetajana tööle väikses maakoolis, kus klassis oli 20 õpilast. Kool asub venekeelsel alal, kuid õpiti seal ukraina keeles. Osa piirkonnast on praegu Vene vägede poolt okupeeritud, kuid kõik lapsed pole lahkunud. Okupatsioonivõimud nõuavad, et see kool läheks üle Venemaa õppekavale ja hakkaks õpetama vene keeles, kuid õpetajad ei taha seda teha. Pärast maakooli õpetas Viktoria Košel Dnepri linnas, kus pommide ja rakettide plahvatused kogu aeg selgelt kuulda olid. Dnepris õppis ta õpetajatöö kõrvalt ülikoolis informaatikat ja andis seda 1.‒4. klassile. Sõja tõttu tuli oma 3-aastase tütrega Eestisse tädi juurde.

Alina Vesselova on Ukrainast Poltavast Eestisse tulnud vanemate laps. Ta on sündinud Eestis ja läbinud TLÜ bakalaureuseõppes Lähis-Ida uuringute eriala, õppides araabia keelt, kirjandust ja kultuuri, lisaks türgi keelt ja kirjandust. Magistrantuuris õppis ta slaavi keeli ja kultuuri ning lisaerialana vene filoloogiat. Praegu õpib Eterna koolituskeskuses eripedagoogikat, kuid annab ka araabia ja türgi keele eratunde ning siin elavatele türklastele eesti keele tunde. Poltava kandis on tal palju sugulasi, kes loodavad, et sõda läheb neist mööda. Alina õpetab ukraina lastele eesti keelt.

Ene Kont on lasteaiaõpetaja haridusega, kuid õppinud ka inglise filoloogiat ning olnud kolm aastat inglise keele õpetaja. Praegu on ta ratsutamisterapeut, kes on läbinud Tartu Ülikoolis vastava kaheaastase kursuse. Aitab autistlikke, Downi sündroomiga ja hariduslike erivajadustega lapsi. Kaks päeva nädalas on tal vabad ja need pühendab ta Ukraina lastele – õpetades neile eesti keelt.