Tallinnas arutleti Baltikumi ja Soome romade tuleviku üle

Tallinnas toimus märtsi algul seminar roma keele ja kultuuri uurimisest ja säilitamisest ning haridusest Baltikumis. 

Seminari korraldasid Helsingi Ülikool ja Tallinna Ülikool, osalesid roma keele ja kultuuri uurijad, muuseumide ja arhiivide töötajad ning roma aktivistid Baltikumist ja Soomest. Kuigi Baltikumis räägitavad roma keele murded ja kultuur erinevad oluliselt Soome romade ehk kaalede keelest ja kultuurist, on Soome kogukonna ja eriti Eesti ja Läti romade koostöö olnud tihe alates Balti riikide taasiseseisvumisest. Viimase kümnendi jooksul on aina tihedam olnud ka teadusalane koostöö, mistõttu on roma keele ja kultuuri uurijad ning aktivistid võtnud suuna tugevdada koostööd ja parandada selle kaudu oma kogukonna heaolu.

Helsingi Ülikool – peamine uurimiskeskus 

Seminari esimene päev pühendati roma keele uurimisele Läänemere piirkonnas ning praeguste ressursside juures murrete kaardistamisele ja keele varieeruvuse uurimise arendamisele. Helsingi Ülikool on olnud peamine uurimiskeskus, kus viimase kümnendi jooksul on Baltikumi roma keelt uuritud. See on toimunud roma keele lektori Kimmo Granqvisti eestvõttel, välitöödel ja projektides on osalenud keeleteadlasi mujalt Euroopast ja USA-st. Ka seekordne kohtumine sai teoks tänu Helsingi Ülikooli käimasolevale uurimisprojektile „Roma keele suhtlusstrateegiad argivestluses Eesti näitel“, mis on Soome Akadeemia rahastatud nelja-aastane uurimisprojekt just Eestis räägitava läti ja vene roma murde uurimiseks ja keelenäidete kogumiseks.

Seminari teisel päeval keskenduti parema koostöövõrgustiku rajamisele kohalike aktiivsete romade, roma keele ja kultuuri uurijate ning arhiivide ja muuseumide töötajate vahel. Romasid arvatakse olevat Eestis 1250, Lätis 5600, Leedus 3000 (Euroopa Komisjoni hinnangud) ning Soomes 10 000 – 12 000. Väikeste kogukondade tõttu on ka romade esindatus ja teemaga seotud uurijate hulk väike, mistõttu on omavaheline koostöö Baltikumis äärmiselt oluline.  

Soome paistab silma

Soome on aastakümneid teinud väga teadlikku tööd, et rahvusvähemused oleksid ühiskonnas kaasatud ja nende hääl paremini kuuldav. Seminaril tutvustasid romade olukorda Soomes selle rahvuse esindajad. Miranda Vuolasranta keskendus keele staatusele Soomes, kus vaid poolte romade keeleoskus võimaldab neil suhelda oma keeles ning seistakse silmitsi soome roma keele hääbumisega. Armas Lindberg Soome Roma Foorumist tutvustas roma organisatsioonide tööd ning Elisa Sarpo Soome Rahvusmuuseumist kõneles romade ajaloo nähtavaks tegemisest muuseumis. 

Rahvusmuuseum on teadlikult otsinud viise romade paremaks esindamiseks: kaasanud roma päritolu giide, korraldanud sündmusi, mis on suunatud roma kogukonnale, ning haridusprogramme roma ajaloost. Kuna inimestelt on esemelist pärandit kogutud vähe, siis mõtestati Seurasaari vabaõhumuuseumis romade ajalugu ja pärandit kui nähtamatut käejälge – romad on ööbinud taludes, teinud kohalike jaoks vajalikku käsitööd, rautanud hobuseid ja teinud metallitööd. Romad on olnud osa Soome maaelust, kuid nende ajalugu on säilinud peamiselt mälestustes. 

Soome paistab silma ka sellega, et roma keelel on riigi tugi, ülikoolis on eraldi roma keele ja kultuuri uurimise osakond, lastele pakutakse koolide juures oma keele ja kultuuri õpet ning roma organisatsioonidel on oma katusühendused ja püsivad riiklikud toetusmeetmed MTÜ-de eri valdkondade projektide jaoks. Lisaks pööratakse Soomes tähelepanu rahvusvähemustele mäluasutuste töös ning võimaldatakse ühiskondlikelt olulistes teemades kaasa rääkida.

Baltikumis on tegusad MTÜ-d

Baltikumis eeldatakse romasid puudutavate teemade tõstatamist peamiselt kogukonda esindavatelt MTÜ-delt, kellele on suunatud vähesed rahastusvõimalused ja keda toetatakse Euroopa Liidu kaasrahastatud lisaprojektidega. Siiski on Balti riikides roma platvormid (Eestis nimega Estrom), mille kaudu püütakse parandada riigi, kohalike omavalitsuste ja romade koostööd ning võimestada romasid ja eriti noori. Väheste võimaluste tõttu on Balti romad keskendunud vaid mõnele üksikule tegevusele kogukonna võimestamiseks. Peamiselt on selleks kultuurifestivalide korraldamine ja noorsootöö. 

Eestis on põhitähelepanu olnud kultuurifestivalil RomFest Eesti ja pühapäevakooli Tallinna Roma Kultuurikeskus arendamisel. Lätis on perekond Rudevičsite eestvõttel avatud roma kultuurikeskus, milles asub perekonna roma muuseum ning tegeldakse kultuuri tutvustamise ja kultuurifestivali korraldamisega. Roma kultuuri festival on traditsioon ka Leedus. Igal aastal teevad Balti roma kogukonnad ja esinejad festivalide korraldamisel koostööd ning Eestis on alati külalisi ka Soome romade seast.

Hariduse toetamine

Roma platvormide kaudu on Lätis, Leedus ja Eestis arendatud mediaatorite võrgustikku koolide ja perede suhtluse parandamiseks ning laste hariduse toetamiseks. Mediaatorid on roma kogukonnast pärit tugispetsialistid, kelle ülesanne on tugevdada kooli ja pere koostööd. Lätis on suurema kogukonna tõttu olnud lihtsam leida mediaatoreid endi seast ning programm on edukalt toiminud juba aastaid. Leedus on kolm mediaatorit ning programmi püütakse laiendada. Kuna ükski mediaator pole roma päritolu, siis on eesmärk samm-sammult koolitada romasid, kes saaksid sellele positsioonile asuda. 

Leedus alustati eelmisel aastal ka roma keele kursustega nendele romadega töötavatele inimestele, kes ei räägi seda keelt. Eestis alustati mentorite programmiga 2020. aastal. Praegu töötab Valgas sotsiaaltöö suunaga mitteroma päritolu mentor ja kultuuriüritusi planeeriv roma mentor. Sellise tugivõrgustiku arendamiseks ja kogukonna esindajate tekkimiseks on roma platvormi programmid suunanud palju tähelepanu tööle noorte romadega.

Ühine mure – omakeelsed õppematerjalid 

Ühiseks mureks Baltikumis on jätkuvalt oma keele ja kultuuri õpe, õppematerjalid ning õpetajate puudumine. Eestis astuti 2020. aastal roma rahvusvähemuse pühapäevakooli rajamisega suur samm olukorra parandamiseks. Leedus ja Lätis püüavad olukorda muuta MTÜ-d, kes korraldavad vastavalt võimalustele romade ajalugu ja kultuuri tutvustavaid tunde. 

Õppematerjalide puudumine on probleem kõigis kolmes riigis. Kogukonnad on välja andnud vaid üksikuid roma kultuuri õppematerjale või romasid tutvustavat kirjandust. Lätis anti 1990-ndatel ja 2000-ndate alguses välja roma aabits ja lastekirjandust, hiljem ka üksikuid kultuuri ja eluolu puudutavaid raamatuid. Tähelepanuväärne on, et sel aastal ilmus Leedus sealset roma (litovska roma) rühma tutvustav väljaanne „Leedu romade suulise ajaloo arhiiv“ (väljaandjad Agnieška Avin, Kirill Kozhanov, Gopalas Michailovskis). Leedu romad on üks mitmest Leedus elavast romade rühmast ning keeleliselt ja kultuuriliselt on nad lähedased Lätis ja Eestis elavate läti ja vene romadega. Väljaandes on lisaks ülevaatlikele artiklitele avaldatud intervjuud leedu romadega, kes jutustavad lugusid oma perede ajaloost, holokaustist ja romade eluviisist.

Uued allikad ja leiud

Uurijate ja aktivistide kohtumisel on oluliseks osaks uute uurimuste, allikate ja arhiivileidude jagamine. Seoses Leedu välitöödega suulise ajaloo arhiivi loomiseks leiti arhiividest unustusse vajunud fotokogusid. Huvitav leid oli ka Eesti rahvaluule arhiivil, kelle ettekandes tutvustati teiste rahvaste kogudesse kuuluvaid romakeelseid materjale, mida ei ole varasemalt digiteeritud ning mis ei ole pälvinud pärast Paul Ariste poolt arhiveerimist uuesti keeleteadlaste ega folklooriuurijate tähelepanu. Need on olulised lisandused varasematele Ariste kogutud ja üles kirjutatud lugudele. Kuna romade pärimust ja suulist ajalugu on varasemalt ja üldiselt siiani väga vähe ja fragmentaarselt kogutud, siis on iga selline leid suure väärtusega.

Edasiste tegevuste arutelus lepiti seminaril kokku juba sel suvel korraldada roma noortele suvekool, kus keele ja kultuuri teemasid tutvustavad Baltikumist ja lähiriikidest pärit kõrgharidusega romad. Eesmärk on arendada välja ka Balti ja Soome romade, uurijate ja mäluasutuste töötajate toimiv võrgustik, et hõlbustada ühiste projektide korraldamist. 

Kahe aasta pikkune haridusprojekt 

Lisaks teadusvõrgustiku arendamisele on mitmed seminarist osa võtnud roma aktivistid ja uurijad seotud märtsis alanud pea kaheaastase ERASMUS+ projektiga „Rääkimata lood: roma noored noorsootöös ja hariduses“, mille eesmärk on Baltikumis ja Soomes jagada roma perede kogemusi haridusvaldkonnas ning selle kaudu parandada koolide ja perede suhtlust. Projekti käigus valmivad romade kogemuslood, mis on abiks õpetajatele ja huvilistele romade kogemuse mõistmiseks. Samuti on plaanis korraldada ühiseid sündmusi, mille kaudu lapsed ja noored saavad tutvustada oma kultuuri. Sellistel koostööprojektidel on oluline tähendus roma kogukondadele, kelle võimalused oma kultuuri edasiandmise ja tutvustamisega oluliselt paranevad.