Teadlased on eriüksus nagu politsei ja kaitsevägi
8. oktoobril leiab aset kümnes aasta õpetaja gala.
Kuidas on läinud varasematel laureaatidel?
Õpetajate Lehe küsimustele vastab 2017. aasta hariduse sõbra tiitli pälvinud Mart Noorma, kes on Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor, teaduse populariseerija ning kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics teadus- ja arendusdirektor.
Olete olnud juba aastaid väsimatu teaduse populariseerija. Aasta hariduse sõbraks valimisel tõstetigi esile teie tegevust nii „Rakett 69“ saates kui ka tudengisatelliidi programmis. Mida oma teaduse populariseerimise tegemistest ise kõige südamelähedasemaks peate?
Teadlased on nagu eriüksus, keda me oleme palganud lahendama keerulisi küsimusi. Üsna samamoodi nagu politsei või kaitsevägi. Lihtsalt lahendatavad probleemid on erinevad. Et inimesed saaksid paremini aru kasust, mis teadus kõigile meile annab, tuleb rääkida väga paljudega.
Kõige toredam on rääkida lastega, sest nad on väga avatud ja huvitatud võimalusest ka ise kunagi maailma jaoks suuri asju teha. Seepärast võtan alati, kui vähegi saan, vastu kutse koolidesse, et rääkida robootikast, kosmosest või innovatsioonist.
Mida õpilased teilt kõige rohkem teada tahavad?
Eelmisel nädalal olin ühes toredas Saaremaa koolis, Lümanda koolis innovatsioonipäeval. Pärast robootikateemalist ettekannet arutasid õpilased paaris kõige olulisemaid küsimusi, mida minu käest küsida. Ja esimene küsimus, mis selle põhjaliku ettevalmistuse peale küsiti, oli, kui vana ma olen. Aga see oli tore võimalus viia juttu sellele, kui vana on keskmine edukas iduettevõtja.
Kunagi ei tule koolides küsimustest puudu; alati jääb aega väheks, et kõigile noortele vastata. Sellel innovatsioonipäeval aga mõtlesid noored välja palju uusi rakendusi Milrem Roboticsi robotile. Mulle meeldis väga ettepanek kasutada meie roboteid rannast ja teede äärest prügi koristamisel.
Kuulute nende teadlaste hulka, kelle nägu tuntakse ja kelle arvamust tihti küsitakse. Kas meie ühiskond kuulab piisavalt teadlasi?
Eesti inimesed usaldavad teadlasi ja ootavad neilt abi suurte väljakutsete lahendamisel. Meil on kliimamuutused, metsamajandamine ja arvukalt muid küsimusi, mille puhul teaduslik lähenemisviis aitab mõista, mis suunas peaksime liikuma. Vaidlused ja diskussioonid ajakirjanduses ei näita kuidagi usaldamatust teadlaste vastu. Lihtsalt need on keerulised küsimused, kus kõigile ühtemoodi sobivaid lahendusi ei olegi.
Viimastel aastatel olete sidunud end Eesti kaitsetööstuse arendamisega. Praegu olete Milrem Roboticsi teadus- ja arendusdirektor ja augustikuust asute juhtima NATO küberkaitsekeskust. Miks vajab kaitsevaldkond tippteadlasi?
Riigikaitse on Eestile väga oluline, sest meie idanaaber on agressiivne ja tunnistab ainult jõudu. Peab lootma, et kaugemas tulevikus õpivad nad oma naabritega sõbralikult läbi saama, kuid kuni nende ühiskondlik areng selles suunas alles esimesi samme teeb, peab Eesti paistma neile võimalikult keeruline vastane.
Igaüks võib anda oma panuse, et Eesti oleks kaitstud. Kas teie olete juba Kaitseliidu või Naiskodukaitsega liitunud? Kuid lisaks tugeva kaitsetahte näitamisele ja erakorralisteks olukordadeks valmistumisele on vaja ka relvi. Eesti kaitsetööstus arendab mitmeid väga uudseid relvasüsteeme, mis aitavad meie ja meie sõprade sõduritel oma kodusid kaitsta. Et vaenlasest alati paar sammu ees olla, tuleb arenduses olla teaduse tipptasemel. Seepärast teebki Eesti kaitsetööstus tihedat koostööd Eesti ülikoolidega. Kuid ainult ülikoolide teadlastest ei piisa; ka ettevõtetes peab olema teadlasi, kes suudaksid mõista ja näha ette tehnoloogia tulevikurakendusi meie kõigi turvalisuse hüvanguks.
Millest unistate?
Mul on palju unistusi, mis sarnanevad ilmselt kõigi teiste heade inimeste omadega. Olen õnnelik inimene, sest enamik mu unistusi on juba täitunud: mul on kena kodu ja tore pere ning tööl olen saanud teha suuri ja olulisi asju. Kuid praeguse aja kontekstis unistan Venemaa täielikust kapituleerumisest võidukate Ukraina vägede ees.