Teises klassis koostatud referaadist sai aastaid hiljem Vikipeedia artikkel
Kõige sagedamini jõuavad kooliõpilased Vikipeedia artiklite juurde koolitöö jaoks informatsiooni otsides. Kuigi õpetajad sageli keelavad Vikipeediat kasutada, on see tavaliselt esimene koht, kuhu õpilane Google’i otsingu kaudu jõuab.
Artiklite sisu tarbides on õpilased Vikipeedia passiivsed kasutajad, kuid kogemusest teame, et juba põhikooli lõpuklassides ja gümnaasiumiastmes on õpilased õpetaja juhendamisel võimelised ka ise Vikipeediasse panustama. Nii saab passiivsest kasutajast aktiivne kasutaja ja passiivõppest aktiivõpe.
Keili on Tartu Kivilinna Kooli üheksanda klassi õpilane. Vikipeediat on ta seni kasutanud koolitöö raames. Sellel kevadel sattus ta osalema loengus, milles räägiti artikli kirjutamisest Vikipeediasse. „See oli minu jaoks uus ja huvitav maailm. Olen palju Vikipeedias käinud, aga pole kunagi mõelnud selle peale, kuidas see sünnib. Mõtlesin, et seda kirjutab kindel toimetus,“ räägib Keili.
„Mul oli kodus sahtlis teises klassis kirjutatud referaat „Minu puu“, milles kirjutasin oma aias kasvavast äädikapuust. Nüüd avastasin, et selle kohta Vikipeedias artiklit veel ei ole, ning mul oligi hea võimalus oma referaat Vikipeedias artikliks vormistada,“ sõnab Keili. Ta lisab, et kirjutamise käigus õppis ta artikli vormistamist, korrektset viitamist ja taksonitabeli vormistamist. Artikli vormistamine ei olnud raske, küll aga peab hästi mõtlema, kuidas laused selgelt kirja panna. „Esimene artikkel on kõige raskem, edasi läheb juba lõbusamalt!“ ütleb Keili ja lisab, et tal on juba teinegi taimeteemaline artikkel tehtud.
Wikimedia Eesti hariduskoostöö koordinaatori Pille Priksi sõnul on Vikipeedia haridusprojekt. Soovime, et seda kasutataks õppevahendina, sest Vikipeedia pakub väga palju võimalusi. Lisaks arendab see õpilase oskusi, alates õigekirja- ja väljendusoskusest kuni digi- ja meediapädevusteni. Samuti õpetab see koostööd tegema ja panustama ühisprojektidesse. Pille Priks: „Me ütleme kõigile õppuritele, et nad ei kirjutaks referaate sahtlisse, sest neid ei loe seal keegi. Selle asemel pange oma referaat Vikipeediasse ja seda saavad kõik lugeda.“
Vikipeediasse on palju artikleid kirjutanud kõrgkoolide tudengid, kellele tihti on see aine raames ülesandeks antud. Põhikooli- ja gümnaasiumiastmes on Vikipeediaga seotud õppeülesanded vähem levinud, sest õpetajad ei ole sellest suurepärasest võimalusest veel teadlikud. Aktiivne kokkupuude Vikipeediaga võiks alata võimalikult varases kooliastmes, see on väga kasulik oskus, millega tuleb kokku puutuda kõrgkooli õpingutes, ning see pakub võimalust eneseteostuseks ka hilisemas elus.