Ukraina lapsed hakkavad õppima eesti keeles

Meil on Ukraina laste eesti keeles õpetamiseks olemas nii õppematerjalid, kogemused kui ka julgus.  

See mõte läbis 5. aprillil toimunud lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) aastakonverentsi. Sõnavõttudes märgiti, et nüüd saab LAK-õpe uue hoo. Nagu distantsõpe sundis koole kiirendatud korras digiõppele üle minema, nii sunnivad sõjapõgenike lapsed meid lõimitud aine- ja keeleõpet kasutusele võtma. Teisalt toonitati, et umbes pool Ukraina laste õppest hakkab toimuma ukraina keeles ja õpetavad neid Ukrainast Eestisse tulnud õpetajad. On suur vedamine, et Eestis hakati vene lapsi eesti keeles õpetama juba kakskümmend aastat tagasi, sest selle ajaga on jõutud välja töötada muu kodukeelega laste õpetamise metoodika, õppematerjalid, avatud koolituskeskused, loodud tugivõrgustikud ja muu vajalik. 

Muide, konverentsil õppisid osalejad kõige muu kõrvalt ka hispaania keelt. Konverentsi kõnejuht oli eesti keelt valdav ecuadorlane Jorge Hinojosa, kes õpetas osalejatele selgeks kolm lõbusat hispaania laulu, tänu millele said kõik teada, et taza on eesti keeles tass, plato taldrik, salero soolatops, tetera teekann ja brazo extendido väljasirutatud käed. Kõiki neid laule lauldes tuli teha Jorge Hinojosa ette näidatud liigutusi, mis toimis virgutuspausina ja aitas hispaania keelt meelde jätta. Nalja sai ka. Näiteks lasi Jorge ühes kohas tantsida kaerajaani.

LAK-õppel on väga palju variante

Maire Kebbinau HTM-ist selgitas konverentsil, et lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK-õpe) tähendab seda, et õppeainet õppides omandatakse ühtlasi uut keelt. Näiteks eesti keeles matemaatikat õppides õpitakse nii matemaatikat kui ka eesti keelt. LAK-õppe üks populaarsemaid meetodeid on keelekümblus ja ainuüksi kümblust on mitut liike. Varane keelekümblus algab esimesest klassist või juba lasteaiast ning hilise puhul hakatakse kõike eesti keeles õppima 5. klassist. Lisaks on osaline keelekümblus, kus õpitakse eesti keeles ainult osa õppeainetest. Kahesuunalise keelekümbluse puhul õpivad eesti ja vene lapsed ühes klassis koos pool päeva eesti ja teise poole vene keeles. On veel kohanemismudel, mille puhul saavad õpilased eesti keele kümmeldes nii selgeks, et on võimelised edasi õppima ainult eesti keeles. Kõik need keelekümbluse mudelid on Eestis kasutusel ja mitte ainult koolides. Näiteks Tallinna Keskraamatukogu suhtleb muukeelsetele lastele üritusi korraldades nendega eesti keeles. Nad teavad, kuidas suheldakse eesti keeles nendega, kes eesti keelt veel ei oska. Ka lastega kohtunud lastekirjanikud Aidi Vallik ja Ilmar Tomusk on suhelnud vene klassidega eesti keeles, ja lapsed on kõigest aru saanud. Keskraamatukogu korraldab keelekohvikuid, kus muukeelsed lapsed saavad harjutada eesti keeles suhtlemist jpm. Ka Pernova loodusmaja Pärnus korraldab vene emakeelega lastele tegevusi eesti keeles.

LAK-õpe loob kõigile lastele võrdsed võimalused

LAK-õppe aastakonverentsi keskne sündmus oli vestlusring, kus osalesid Kuristiku gümnaasiumi direktor Oliver Jakobson, Lilleküla gümnaasiumi direktor Anu Luure, Avatud Kooli õppetöö arendusjuht Iiris Oosalu, Jõhvi vene põhikooli direktor Irina Šulgina, HTM-i keelepoliitika valdkonna juht Ingar Dubolazov ja Pae gümnaasiumi arendusjuht ja Lilleküla gümnaasiumi projektijuht Natalja Mjalitsina. Vestlusringis vaadati üle küsimused, mida tavaliselt LAK-õppe kohta esitatakse. 

Kas LAK-õpe sobib igale õpetajale?

Anu Luure: Kõigile ilmselt ei sobi ja praegu saab osa õpetajaid jääda oma mugavustsooni. Aga kuna koolidesse tuleb kogu aeg Ukraina lapsi juurde, siis võib tekkida olukord, kus LAK-õpe lihtsalt peab kõigile õpetajatele sobima.  

Oliver Jakobson: Mõnd õpetajat võib häirida, kui pool tema klassi õpilastest on muukeelsed, nagu meie koolis. Aga kui õpetajad üksteist toetavad ja teevad lastevanematega koostööd, siis saadakse hakkama.  

Iiris Oosalu: Meie kooli tööle tulevad õpetajad teavad, et meil on vältimatu rakendada LAK-õpet. Raskuste korral selgitame välja, kas puudu jääb tahtest või oskustest. Oskusi saab alati juurde õppida, kui tahtmist jagub.  

Irina Šulgina: LAK-õpe sobib igale õpetajale siis, kui õpetajad teevad meeskonnatööd. Meie õpetajate koostöö on väga hea, nad õpetavad seda teistelegi koolidele. Aga siin on vaja ka missioonitunnet. Meie eesti emakeelega õpetajad võtsid LAK-õppe oma südameasjaks, läbisid koolitused, koostasid õppekavad ning kaasasid siis teisi õpetajaid. Praegu on LAK-õpe meie koolis kõigi õpetajate jaoks täiesti loomulik.

Ingar Dubolazov: LAK-õpet võiks võrrelda jooksmisega. Kui pole vaja joosta, siis me ei jookse. Kui hakkad jooksma, siis on algul raske. Kui aga oled jooksmist juba mõnda aega harjutanud, tekib väga hea tunne. Ma läksin omal ajal vene keelt oskamata vene kooli kümblusõpetajaks. Mul oli seal algul väga raske, kuid pärast mõnda aega pingutamist hakkas see töö mulle meeldima. 

Kas LAK-õpe sobib ka eesti õppekeelega koolile?

Anu Luure: LAK-õpe tähendab lõimingut ja eesti kooli on tulnud iga aastaga igasugust lõimingut. Siiski on seni arvatud, et lõimitud aine- ja keeleõpe on vene, mitte eesti kooli jaoks. Kui aga kuulata vahetunni ajal õpilaste juttu, kuuleb eri keeli, praegu näiteks väga tihti ukraina keelt. Ukraina laste tulek muudab ilmselt paljude eesti koolide suhtumise LAK-õppesse.

Oliver Jakobson: LAK-õpe on nii eesti kui vene kooli tulevik, sest tähendab avatust uutele võimalustele. 

Miks ei ole LAK-õppe kandepind kiiremini laienenud?

Oliver Jakobson: HTM on jätnud koolide otsustada, kas nad kasutavad LAK-õpet või mitte, ja see sõnum pole olnud piisavalt jõuline. Teiseks on õpetajatel RÕK-i, LÕK-i ja õpikuga niigi nii palju tööd ning LAK-õpe tundub olevat liiast.

Ingar Dubolazov: Meie ükssarvikud on saavutanud edu tänu sellele, et on lahendanud inimeste suuri muresid. LAK-õpe pole Eestis seni suur mure olnud ja seepärast pole HTM seda koolidele peale surunud. Seoses Ukraina sõjaga on aga nõudlus LAK-õppe järele kiiresti kasvanud. Esile on kerkinud palju vabatahtlikke, kes tahavad Ukraina lapsi õpetada, ja LAK-õppe rakendamine on selleks üks paremaid võimalusi. Samas võtab vanadest harjumustest lahti saamine aega. 

Irina Šulgina: Ida-Virumaal on nõudlus LAK-õppe ja keelekümbluse järele väga suur. Kui me sellega alles alustasime, pidime lapsevanemaid pikalt veenma, et nende lapse aineteadmised eesti keeles õppimise pärast ei kannata jms. Praegu on LAK-õppesse nii suur tung, et kõik soovijad ei mahu ära ja peame leidma kümblusõpetajaid juurdegi.

Oliver Jakobson: Kui jõuame selleni, et lapsevanemad oskavad LAK-õpet nõuda, siis tekib ka vajadus ja õhin LAK-õpet koolides laiemalt rakendada.

Iiris Oosalu: LAK-õppe tulemusi näeb alles aastate pärast ja see teeb inimesed ettevaatlikuks. Kui meie alustasime kahesuunalist keelekümblust, siis oli see Eestis alles lapsekingades. Katsetasime ja proovisime, õppisime omaenda kogemustest ja see kõik võttis aega. Praegu meie õpilased ja õpetajad juba teavad, mis LAK-õpe on, kuid peamine sihtrühm ehk paljud lapsevanemad veel mitte. Enamik lapsevanamaid mäletab ju oma kooliaega, kus LAK-õpet veel ei olnud, seega ei oska nad seda õppemeetodit ka nõuda. 

Kas LAK-õpe vajab restart’i?

Irina Šulgina: Meie kooli õpetajad on LAK-õpet rakendades palju õppinud: aktiivõppe meetodid, draamameetod, lõimitud õpe jpm. Seda kõike on nad rakendanud ise ja ka teiste koolide õpetajatele õpetanud. Lapsevanemad on samuti aru saanud, et LAK-õppes saavad nende lapsed eesti keele selgeks ja pääsevad õppima eesti gümnaasiumisse ja ülikooli. Seepärast ei näe mina mingit vajadust uuesti nullist alustada. 

Kas reaalaineid saab võõras keeles õppida?

Irina Šulgina: Ma ei pea vene lapsevanematele enam selgitama, et lapsed suudavad matemaatikat õppida ka eesti keeles. Matemaatikas on ju vähe uusi sõnu ja mõista aitavad numbrid, valemid, joonised, diagrammid, graafikud jms.  

Iiris Oosalu: Õpilasi aitab matemaatikas ka see, et LAK-õppes õpitakse rühmadena. Kui keegi ei saa millestki aru, siis rühmakaaslane selgitab. Kui ka selgitustest pole abi, saab rühmakaaslane näiteks joonistada, kuidas asjad on. 

Anu Luure: Matemaatika on esimene õppeaine, millega meie kooli muukeelsed lapsed rõõmsalt hakkama saavad. Kõige raskemaks õppeaineks on osutunud pigem ajalugu. Aga rõhutan, et huvitavas tunnis õpivad kõik lapsed palju, kuid igavas tunnis ei õpi ei eesti- ega muukeelsed lapsed suurt midagi.

Kas muukeelsete lastega tegeldakse eesti laste arvelt?

Oliver Jakobson: Nii eesti kui vene lapsevanemad tahavad oma lapsi meie kooli panna, seega ollakse rahul, et klassides on nii eesti kui vene lapsi.

Iiris Oosalu: Meil õpivad lapsed eesti ja vene keeles, kuid lõputunnistus on eestikeelse põhikooli lõputunnistus. Seejuures oskavad kõik lõpetajad väga hästi nii eesti kui ka vene keelt. Kahesuunaline keelekümblus tuleb kõigile kasuks.

Tatjana Mjalitsina: LAK-õpe tagab kõigile lastele, olenemata emakeelest, võrdsed võimalused õppida keskkoolis, kutsekoolis jm. Teiseks on LAK-õpe aktiivõpe. See tähendab, et õpetaja tohib tunnis rääkida ainult 20% ajast ja 80% peavad tegutsema ja rääkima õpilased. Aktiivne tegutsemine on aga kasuks nii eesti- kui ka muukeelsetele lastele. 

Ingar Dubolazov: Õnneks ei arvata enam, et muukeelne laps klassis viiks eesti laste teadmiste taseme alla, kuid see arusaamine ei ole tekkinud iseenesest. Jõhvi vene põhikool pidi aastaid keelekümblust rakendama, enne kui vene lapsevanemad hakkasid uskuma, et matemaatikatki saab eesti keeles õppida. 

Mis on teie suur unistus?

Irina Šulgina: Tahame oma koolis lõimingut edasi arendada. Me tutvusime hiljuti Pernova loodusmaja tööga ja nüüd on kavas lõimida üks tasuta huvihariduse tund oma koolis tunniplaani, olgu see siis robootika, multimeedia või midagi muud.

Ingar Dubolazov: Minu unistus on võrdsed võimalused – et ühegi õpilase tulemused koolis ei sõltuks tema emakeelest.  

Iiris Oosalu: Avatud Koolis õpivad praegu õpilased 1–6. klassini. Järgmisel õppeaastal jõuavad esimesed õpilased progümnaasiumisse. Unistan, et viiksime LAK-õppe progümnaasiumis veel vingemale tasemele.

Anu Luure: Teen praegu koostööd Ukrainast saabunud õpetajatega. Hoolimata kohutavast olukorrast nende kodumaal, on nad täis indu ja head tahet Eestis õpetajatena edasi töötada. Minu unistus on, et meil Eestis ei oleks õpetajatest suurt puudust, vaid näeksime niisama positiivseid ja innukaid noori õpetajaid, nagu on need Ukraina õpetajad, kes on valmis väljakutsed julgelt vastu võtma.

Oliver Jakobson: Minu unistus on, et õpetajate töökoormus väheneks, sest siis saaksid nad rohkem koolitustel käia ja teiste koolide headest kogemustest õppida.