Akadeemikud ja meie
26. mail saab 95-aastaseks akadeemik Endel Tulving, kes rõhutab, et inimese arukas tegevus toetub kolmele sambale: taju, mälu ja mõtlemine. Kuulasin maailmakuulsa mälu-uurija loengut 1988. aasta 31. mail. See on minu episoodilises mälus hästi säilinud – loeng toimus TÜ raamatukogu saalis; Tulving ise oli mustas ülikonnas ja valge särgiga (lipsuta).
Alustuseks märkis Endel Tulving, et peab esimese teadusliku loengu eesti keeles, seepärast võib kasutada märkmeid, kuid seda ta ei teinud. Elanud küll välismaal, oli tema kodukeel emakeel – tänu kunstnikust abikaasale. Akadeemik Jüri Allik (sündinud 1949) peab Tulvingut kõige tuntumaks eesti teadlaseks maailmas.
Seoses väitekirjaga oli mul isegi pisike kirjavahetus Tulvinguga, kuid vestelnud me pole. Samas on tema ülal toodud järeldusel erakordne tähtsus õpetamise seisukohalt ja sestap tegin viie aastat eest akadeemiku juubeliks väikese loo.
Veebruaris oli venekeelse Eesti akadeemiku Juri Lotmani (1922–1993) sajas sünniaastapäev. Juri Lotman ütleb 1989. aastal antud Müncheni intervjuus, et on püüdnud hoida õpilasi keerulise teoreetilise kirjanduse liiga varase lugemise eest. Põhjus on lihtne: teooria mõistmiseks tuleb mälus omada faktimaterjali. Teadust mõistabki haritud inimene oma arendatud mõtlemisvõimega.
Samas on akadeemikudki inimesed koos puudustega, olgu või eneseupitamine. Näiteks kurikuulsa tiigrihüppe kuulutas meil välja akadeemik, kes ei tundnud didaktikat ega arengupsühholoogiat. Kulutati palju raha, koolidesse rajati arvutiklasse, kuid tulemus oli õpilaste teadmiste allakäik.
Kui mõni aasta tagasi „õpetas“, meie president 1. septembril meedias, kuis koolides tuleks õpilasi õpetada, siis jäin nõutuks – ta paljastas sellega oma mõtlemisvõimetuse. Või miks väheneb Eestis eestlaste osakaal doktoriõppes?
Akadeemikuid ei maksa kadestada – enamik neist on teinud tõsist vaimutööd, mille poole saab igaüks meist püüelda – vanemas eas, kui aega enam, laiendab me silmaringi just lugemine. Ehkki tänapäeva kommertslikku maailma vaimsus „ei sobigi“ – vaimuinimest mõistab vaid teine omasugune. Lihtsam on väline, mis viib n-ö pildile; siin sobib sõnaosav ilukõne. Sestap mööduski Helme mailt pärit, 1960. aastal Tõrvas kooli lõpetanud keeleteadlase akadeemik Haldur Õimu 80. sünnipäev äsja märkamatult – teadlane ise eelistab mõttetööd enesenäitamisele.
Olen omamoodi uhke, et suutsin töö kõrvalt 25 aastaga lugeda suure hulga kirjandust alusuuringutest. See lubab nüüd pisut üleolevalt muiata ülikoolide kasvatusprofessorite tekstide üle, mis ei toetu enam psühholoogia alusuuringutele. Sest tähtsam on tiitel ja/või mood!
Samal loengul mais 1988 meenutas Tulving, kuidas ta poisikesena möödus ühel õhtul ülikooli peahoonest, mille mõned aknad olid valged … „Targad professorid mõtlevad seal tarku asju,“ mõelnud ta tookord. „Noh, nüüd ma juba tean, et professorgi võib vahetevahel targalt mõelda,“ muigas toonane Toronto ülikooli 61-aastane professor ja TÜ audoktor siis oma loengul.