Head, lihtsad ja igapäevatöös kasutatavad nõuanded 

Perekonnaõpetuse tundideks on valminud uued abimaterjalid õpetajatele, mis sisaldavad praktilisi soovitusi ja ideid. Asjatundjate koostöös loodud materjale on juba tutvustatud aineõpetajatele üle Eesti. Tagasiside on olnud väga hea. Loo pealkiri on tsitaat ühe õpetaja tagasisidest.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) osales aastatel 2020–2022 sihtasutuse Väärtustades Elu koordineeritud projektis „Lasterikast Eestit toetavate ja perede heaolu tagavate teenuste koostööpakkumine“, kus üks tegevus oli töötada välja metoodilised materjalid ja koolitada õpetajaid. Tähelepanu alla võeti perekonnaõpetuse ainekava ning selle juurde kuuluvad õppematerjalid. 

Materjalid panid kokku aineõpetajad

Kuuel teemal loodud materjalid valmisid peamiselt kolme aineõpetaja koostöös suures osas eelmisel aastal. Õppematerjalid panid kokku Põltsamaa Gümnaasiumi koolipsühholoog ja perekonnaõpetuse õpetaja, PREP-suhtekoolitaja ning Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu, Kadrina Keskkooli ajaloo-, perekonna- ja inimeseõpetuse õpetaja Evelin Tiiter ja August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi perekonnaõpetuse õpetaja ja kooliõde Talvi Helde. Abimaterjalide koostamisse andis olulise panuse ka pere- ja paarisuhteterapeut ning PREP-suhtekoolitaja Kaia Kapsta-Forrester, aga mitmed teisedki. Tööga alustati möödunud aastal koroonapiirangute ajal ning nüüdseks on materjali tutvustatud aineõpetajatele neljal koolitusel.

ENÜ sihtasutuse juhataja Eha Reitelmann rõhutas uute abimaterjalide puhul, kus käsitletakse suhteoskusi jt elulisi teemasid, perekonnaõpetuse aine väga olulist rolli noortele turvaliste suhteoskuste andmisel ja selle kaudu lähisuhtevägivalla ennetamisel. Karmen Maikalu, kes on üle 20 aasta õpetanud perekonnaõpetust ning olnud koolipsühholoog, rääkis, et koolipsühholoogidest kolleegidega suheldes on arutletud selle üle, kuidas teha need ainetunnid eluliseks.

Perekonnaõpetus on oluline 

Aineõpetajad peavad perekonnaõpetust üheks olulisemaks õppeaineks. Sama on arvanud abituriendid oma tagasisides, kui ainekava on läbi võetud. Hiljutisel kärgperede teemalisel konverentsilgi kerkis vestlusringis esile ennetav töö, rääkis Karmen Maikalu.

Tänapäeval, mil kahjuks paljudel noortel pole oma päritoluperest head eeskuju võtta, peaks kool õpetama ka seda, kuidas luua tugev perekond, tulla toime kriiside ja raskustega pereelus. TAI 2018. aastal tehtud uuring tõi välja, et lapsed, kelle kodus on usalduslikud peresuhted, saavad koolis paremini hakkama, kiusavad vähem ning kogevad ka ise kiusamist vähem. Probleemse lapse puhul, kes suunatakse koolipsühholoogi jutule, selgub sageli, et probleemid on kodus, rääkis Maikalu. Teadmisi usaldusväärsete suhete loomisest ning muidki inimeseõpetuse teemasid saab lastele jagada ka klassijuhatajatunnis.

Talvi Helde sõnul on selle õppeaine käsitlemisel väga olulised lood elust enesest, mida noored kuulevad kas õpetajalt või tunni külalistelt. „Lugude kaudu saadakse paremini aru, kui oluline see õppeaine on,“ lausus Helde. Lugusid täiendavad sageli fotod. Maikalu teeb tunnis tihti arutelusid ja grupitööd. Ta suunab õpilasi vestlema oma vanemate ja vanavanematega teemadel, mis perekonnaõpetuses parajasti käsil on.

Suured teemad, vajalikud teadmised

Õppematerjalide koostajad on lähtunud soovist aidata õpetajatel anda noortele vajalikke teadmisi, et nad oskaksid luua turvalisi suhteid, hoida peresuhteid ja vajadusel leida abistavaid materjale.

Materjalides on õppekavast lähtudes käsitletud järgmisi suuremaid teemasid: perekond, püsisuhe, abielu, laps ja lapsevanemaks olemine, kodu ja argielu ning perekonna majanduselu. Kõigi teemade juures on esitatud seos õppekavaga, toodud vajalikud ettevalmistused tunnitööks ja kokkuvõtlik sissejuhatus.

Perekonna teema sisaldab üheksat materjali. Pildiprogramm „Stseenid perekonnaelust“ annab näiteks võimaluse jutustada iga joonistuse juures lugu ja arutleda pildil kujutatu üle.

Püsisuhte teema on sisustatud 14 materjaliga, mida täiendavad lingid, esitlused ja aruteluteemad. Slaidiprogrammis selgitatakse armastuse mitut tähendust, ka armukadedust, muu hulgas vaadeldakse armumise ja armastuse erinevust. Eraldi on käsitletud armastust ja seksuaalsust, aga ka sugulisel teel levivaid haigusi.

Abielu teema sisaldab üheksa võimalikku õppemeetodit. Eraldi on käsitletud suhte kujunemist ning tutvumist, samuti üksteise kuulamise oskust suhtes.

„Laps ja lapsevanemaks olemine“ sisaldab seitsmes materjalis muu hulgas viiteid kirjandusele, videote linke ning ideid rollimängudeks ja aruteludeks. Samasse teemarühma kuuluv pereplaneerimise materjal pakub viis õppemeetodit, mis sisaldavad ka esitluste linke, ülesandeid ja rollimänge. Õpetajale on selle teema käsitlemisel toeks slaidimaterjalid laste kasvatamisest, alates rasedusest kuni sünnituseni, rasestumisvastastest vahenditest ja reproduktiivorganitest.

„Kodu ja argielu“ võtab tähelepanu alla suhtlemise, lahkhelid ja terviseriskid. Käsitlemist leiavad ka lein ja sellega toimetulek. Slaidides on vaatluse all enesehinnang ja minapilt ning surm ja leinamine.

Eraldi on käsitletud peresuhete väljendumist laste joonistustes ning toodud on ka selgitused perepiltide juurde.

„Perekonna majanduselu ja õigusaktide“ juures on esitatud neli kohtujuhtumit. Antud on rühmatöö soovitused ning toodud lingid, kust leiab nende juhtumite kommenteeritud lahendused.

Kokku on valminud üle 30 tunni jagu materjale, mis on peagi kõigile huvilistele kättesaadavad veebilehel www.perekonnaõpetus.ee. Tegijate sõnul tuleb materjale juurde. 

Uued abimaterjalid ei ole mõeldud kasutamiseks õpilastele, vaid suunatud õpetajatele eesmärgiga jagada praktilisi soovitusi ja mõtteid tundide sisustamiseks ja teemade käsitlemiseks. Õppematerjalide koostamist toetas sotsiaalministeerium.

Mis on perekonnaõpetuses munamäng, see jäägu iga huvilise õpetaja uurida vastselt kodulehelt. Olgu siin vaid öeldud, et seda mängitakse nii Põltsamaa Ühisgümnaasiumis kui ka Kadrina Keskkoolis. Mängus saavad kaasa lüüa teisedki õpetajad ja õpilased. Teema lõpetuseks kirjutavad õpilased essee oma kogemusest, mis mängus saadi.

Koolitus andis kindlustunde ja häid mõtteid

Sel kevadel toimunud neljal veebikoolitusel õpetajatele, kus valminud materjale on tutvustatud, on rohkem kui sajalt osalejalt kogutud arvamusi nende kohta. Allpool väike valik tagasisidest. Koolitajatega kokkuleppel on autorite nimed toimetusele teada.

„Võtan kaasa mõne toreda ülesande.“ „Mõni mõte läheb kohe käiku.“ „Oli väga tore saada uusi põnevaid ideid.“ „Oli väga huvitav ja hariv.“ „Ootasin juba väga, et ka gümnaasiumiastme perekonnaõpetuse teemal koolitus tuleks.“ „Meeldis, et jagati praktilisi ideid.“ „Väga inspireeriv, kindlasti võtan kaasa lugude jutustamise, peegeldamise ja munade mõtte.“ „Väärtused ja hoiakud, peegeldamised ja lood. Kõik teemad suutsid mind puudutada.“ „Tekkis soov saadud ideid kohe klassiga praktiseerida.“ 

„Sain enesekindlust veelgi juurde.“ „Tekkis mõte oma materjale pisut muuta ja täiendada.“ „Väga hea mulje, kuidas õppeainet anda edasi huvitavalt ja empaatiliselt ning eluliste näidetega.“ „Tekkis tunne, et vaatamata väikesele mahule on see kõige tähtsam õppeaine.“ „Andis inspiratsiooni ja häid mõtteid-meetodeid. Alustava perekonnaõpetuse õpetajana olen tundud puudust võrgustikust, heade praktikate jagamisest.“ „Tegelikult on õppematerjale üsna vähe saada. Panin pähe mitu head mõtet.“ „Väga tähtis aine. Õpetab noori mõtlema tähtsatest asjadest elus.“ 

„Väga praktiline koolitus. Mitmeid mõtteid saab kohe kasutada.“ „Andis kindlustunde ja häid mõtteid, et tulevased tunnid oleksid sisukad ja huvitavad.“ „Sain kinnitust, et arutelud, rühmatööd, rääkimine elulistel teemadel on igati sobilikud.“ „Tahtsin saada ideid, mõtteid, materjale, sain palju rohkem.“ „Meeldivad koolitajad, kes teevad südamega õpetajatööd ja on nõus ka teistega kogemusi jagama.“ „Head, lihtsad igapäevatöös kasutatavad nõuanded.“ 

„Kui kõik perekonnaõpetuse õpetajad lähtuksid sellisest elulähedusest, soojusest, taolistest ideedest ja meetoditest, oleks see juba suur võit laste ja noorte parema vaimse tervise võitluses.“ „Sain ideid, kuidas tunde mitmekesistada.“ „Väga puudutas mu hinge see, et riiklik õppekava on küll tähtis, aga südamest tulevad tunnid veel tähtsamad.“

Kes on Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ)

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud on avatud ja demokraatlik naiste ühenduste koostöö vorm, mille siht on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust. ENÜ koostööleppega on ühinenud 40 organisatsiooni.