Infosõda ja kool

6. mai 2022 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Andreas Ventsel: „Infosõjas püütakse hirmusid, mis inimesel nagunii on, enda huvides võimendada.“

Tartu Ülikooli ja kaitseministeeriumi koostöös on valminud mõjutustehnikate õppeplatvorm „Õpi ära tundma manipulatsiooni“,  mille toel saavad õpetajad ja õpilased tutvuda infosõjas kasutatavate võtetega. Õppeplatvormi tutvustab üks selle autoreid, TÜ õppejõud ANDREAS VENTSEL.

Ukraina sõja ajal käib Eestis infosõda – Kreml ujutab Eestit üle valeuudistega, et siin Venemaad toetavat õhkkonda luua. Mõnedki meie kaasmaalased on neid tõe pähe võtnud ega taha tunnistada, et president Putin on midagi valesti teinud.

Miks inimesed infosõjas nii kergelt alla annavad?

Üks põhjus on ilmselt see, et tänu sotsiaalmeediale kallatakse inimesed info, ka valeinfoga üle väga suurtes kogustes ja selle koguse juures on raske tõest infot üles leida. Näiteks Skripalide mürgitamise kohta pakkus Kremli kontrollitud meedia välja üle 130 selgituse, sest soovis tekitada infoudu ehk luua segadust. 

Teiseks, mõned valed millegipärast meeldivad inimestele. Näiteks vandenõuteooriad. Need on olnud osa poliitikast. Tõsi, pärast senaator Joseph McCarthy 1950. aasta alguses algatatud nõiajahti, kus ta süüdistas USA kõrgemaid ametnikke ja vasakpoolselt meelestatud kultuuritegelasi salasidemetes Vene kommunistidega, hakati vandenõuteooriate levitajaid paranoias süüdistama ja poliitikas neid pikka aega pigem ei kasutatud. Kuid alates Donald Trumpist võime vandenõuteooriaid osa auditooriumi jaoks taas näha legitiimse poliitilise retoorika osana. 

Ka Eestis võib seda aeg-ajalt kohata. Kõige ilmekamalt kohtab vandenõuteooriate elemente ehk EKRE poolehoidjate kõnepruugis – näiteks kujutatakse Sorosi tegevust rahvusriikide hävitamisena jms. 

Kas usk vandenõuteooriatesse sarnaneb religioosse usuga?

Vandenõuteooriad ja religioonid on täiesti erinevad asjad, kuid neil on sarnaseid psüühilisi funktsioone – nad annavad osale inimestest kindlustunde, lihtsustatud teadmise, kuidas maailmas asjad käivad. Kui kellelgi halvasti läheb, on tal põhjus teada: usklikku inimest kiusab saatan, vandenõuteoreetikut kiusavad juudi miljardärid, meditsiinimaffia ehk Big Pharma jt. 

Mis eesmärgil Venemaa valeuudiseid levitab?

Venemaa soovib, et Lääs aktsepteeriks Venemaa geopoliitilisi eesmärke, ja püüab Lääne inimeste meelsust endale soodsaks muuta. Eestis näeme, et Moskva on suutnud oma valeuudistega enda poole võita mingi protsendi siin elavast peamiselt venekeelsest elanikkonnast. Tagajärg on, et kohalikud poliitikud peavad sellega arvestama, et mitte potentsiaalseid valijaid kaotada. Näiteks Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart arvestas oma valijate meelsusega oma hiljutises pöördumises.

Miks võttis Vene meediakanalite sulgemine nii palju aega? 

Üks põhjus on see, et sõnavabadust (ka kahtlase väärtusega sõnumeid) peetakse Läänes üheks inimõiguseks ja seda saab keelata üksnes väga kaalukal põhjusel, nt kui õhutatakse vaenu, sõda jne. Eesti on sõnavabaduse poolest 4. kohal maailmas ja ilmselt sellepärast võttiski see meil aega. Venemaa on sõnavabaduse poolest 154. kohal ja neile ei ole Lääne infokanalite päevapealt sulgemine mingi probleem, seal on päevapealt suletud ka Vene meediakanaleid, mis Kremli seisukohti ei jaga. Infosõjas on alati kergem rünnata demokraatiaid kui karmi tsensuuriga riigikordi.

Venemaa väidab, et Lääs valetab.

Venemaa nimetab igasugust Läänest tulevat kriitikat russofoobseks valetamiseks eesmärgiga Venemaad nõrgestada. Et Lääs valetab Venemaa kohta, on Kreml rääkinud nii kaua, et paljud venelased peavad Ukrainas käivat sõdagi lihtsalt Lääne propagandaks. Alles Ukraina jõuline vastupanu ja tsensuurist siit-sealt läbi lipsavad infokillud sõjakoledustest ja Venemaa inimkaotustest hakkavad loodetavasti venemaalaste usku Kremli ametlikku meediasse murendama. 

Mis siis, kui õpilane usub mõnd vandenõuteooriat? 

Õpetaja võiks siis vaadata meie õpiplatvormi https://mojutustehnikad.ee/. Seal on ülevaade valeinfost, vandenõuteooriatest, vastandumisest, polariseerumisest, valeidentiteetidest jms. Platvorm on mõeldud kaitseväes aega teenivatele noortele ja tegevväelastele, kuna nemad on konflikti korral esimesena inforünnaku all, kuid samu materjale saab kasutada ka koolis. Seal on ka praktilisi ülesandeid, mida noor saab juhendaja toetusel täita. Õpilasi huvitavad kindlasti näited selle kohta, kui kavalate võtetega on Kreml oma valeinfot levitanud. Näiteks on pakutud „Tujurikkuja“ sketši „Eesti otsib neonatsi“ vene auditooriumile kui tõde, mitte nalja. 

Õpetajaid huvitab kindlasti grupiidentiteedi teema. Inimene jagab sageli seisukohti, mida jagab grupp (nt sotsiaalmeedia grupp), kuhu ta soovib kuuluda. Nii võib juhtuda, et ta hakkab grupikuuluvuse nimel uskuma asju, mida ta varem ei uskunudki. See on üks polariseerumise põhjustest. Kindlasti ei maksa õpetajal siis õpilasele öelda, et mis ta seal „lollis“ grupis suhtleb, sest enamasti kutsub see esile veel suurema soovi oma gruppi kuuluda. Tuleb rahulikult uurida, miks õpilane seda gruppi usub, esitada küsimusi konkreetsete uskumuste kohta, tuua vastunäiteid jne. Ühtlasi tuleb mõelda, mida sellele õpilasele asemele pakkuda, kui ta grupist, mille seisukohti jagab, ära tuleb, sest õpilast ei saa jätta n-ö tühja ruumi.

Infosõjas on hirmutamisel väga tähtis koht.

Infosõjas püütakse hirmusid, mis inimesel nagunii on, enda huvides võimendada. Me kardame, et meie keel ja rahvus kaovad, kardame oma tervise pärast jne. Osavad poliitikud loovad keele või tervise teemal näilise probleemi, puhuvad selle suureks ja pakuvad oma lahenduse. Enamasti loodetakse niimoodi oma erakonda liikmeid juurde saada. 

Sellise manipuleerimise vastu aitab infomõjutusvõtete tundmine. Kui sa tead, missuguseid nippe sinu mõtlemise mõjutamiseks on võimalik kasutada, siis sa tunned need kergemini ära ega ei lase ennast petta. Petmise nippe on lõputult, kuid mõne levinumaga saab tutvuda meie õpiplatvormil https://mojutustehnikad.ee/


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!