Kas õhk läks koolis puhtamaks?

Koolid, kes said lisaeelarve toetusega õhu puhtamaks, on rahul. Toetust kasutati aga paljude muudegi tööde tegemiseks, mitte ainult koolide heaks. 

Lõppema hakkab kolmas kooliaasta, mida mõjutas tugevasti koroonaviirus. Lisaks maskidele, testidele ja kaugõppele pälvis seetõttu varasemast rohkem tähelepanu puhas kooliõhk. 

Kui põgusalt koolielu ajalukku süüvida, siis on haridusministeeriumis olnud koolimajade õhk kõne all palju varemgi, näiteks 1965. aastal. 25. detsembri Nõukogude Õpetajast võib lugeda ministeeriumi tähelepanekut: „Haridusosakonnad ei ole koolide juhtkonna suhtes küllalt nõudlikud. Seetõttu on paljudes koolides (nimetatakse koole – A. P.) sanitaarne olukord ebarahuldav. Tihtipeale rikutakse õpilaste toidurežiimi, kooliruume õhustatakse halvasti, koolipingid ei vasta õpilaste kasvule“ jne. 

Koroona levides uuriti COVID-19-sse nakatumist Berliini Tehnikaülikooli Hermann Rietscheli instituudis. Uuringu tulemustest kirjutas Raivo Juurak 05.11.2021 Õpetajate Lehes. Lühidalt öeldes leidsid teadlased, et kool võib olla kõige suurem nakkuse levimise koht. Uuringu juht pakkus ka kolm võimalust nakkuse levimist vähendada: maskikandmine, vahemaa hoidmine ja korralik ventilatsioon. 

Lätis tehti 2020. aastal uuring, mille tulemusel selgus, et kooliruumide õhk ei ole rahuldav, sest CO₂-sisaldus on liiga kõrge. Sellise teadmise juures otsustas lõunanaabrite valitsus paigaldada 2021. aasta sügisel kõikide koolide klassiruumidesse CO₂-andurid, mis läks maksma 3,7 miljonit eurot.

Eriti murelikuks tegi lätlasi puudulik ventilatsioonisüsteem Nõukogude ajal ehitatud tüüpkoolihoonetes. Möödunud aasta jooksul eraldati naaberriigis 16 omavalitsusele riigieelarvest raha haridusasutusse ventilatsiooni- ja õhuvahetussüsteemi ehitamiseks või paigaldamiseks. 

Soovitused koolidele

Õhupuhasteid soovitas koolides kasutusele võtta ka meie haridus- ja teadusministeerium oma määrusega 18. juunist 2021. Selles dokumendis andis ministeerium koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametiga valminud soovitusi neile koolidele, kus hoonetes puudub sundventilatsioon. Määruses loetleti, missuguseid töid võtta koolihoones ette suvevaheajal, millele pöörata tähelepanu enne õppeaasta algust ja mida teha ruumides puhta õhu tagamiseks õppetöö ajal. Tõdetakse, et ventilatsioonisüsteemide ehitamiseks ja ümberehitamiseks kulub aega ja raha ning seetõttu olid kolmepoolses koostöös valminud soovitused mõeldud olemasolevate võimaluste puhuks. Ministeeriumi hinnangul kuluks kõigi Eesti koolide ja lasteaedade ventilatsioonisüsteemi nüüdisajastamiseks 350 miljonit eurot. 

Septembris tutvustas minister Liina Kersna küsitlust, mis oli tehtud omavalitsuste seas saamaks selgust – ministri sõnul esimest korda –, milline on haridusasutuste ventilatsiooni olukord. Küsitluse vastuste järgi oli 670 haridusasutuse hoonest 250 loomuliku ventilatsiooniga ja vajas ajakohastamist. „Kui vaatame õpilaste arvu, siis võime öelda, et 70 protsenti üldhariduskoolide õpilastest õpib klassiruumides, kus on mehaaniline ventilatsioon,“sedastas minister.„See tähendab, et see on korralik ventilatsioon, kui seda õigesti käidelda. Ja 30 protsenti õpilastest õpib sellistes klassiruumides, kus on loomulik ventilatsioon, nii et sellega me peame tegelema.“

Valitsus eraldas lisaeelarvega kohalikele omavalitsustele investeeringuteks 30 miljonit eurot ja kinnitas investeeringutoetuste põhimõtted möödunud aasta aprillis. Eesti Linnade ja Valdade Liidu teatel töötati toetus välja eesmärgiga edendada piirkondades kohalikku tööhõivet ja majandust.

Rääkides 2. septembril pressikonverentsil 30 miljoni jagamisest, sõnas minister Liina Kersna: „Valitsus ütles soovitusena, et me soovitame kohalikel omavalitsustel kasutada seda raha just haridusasutuste ventilatsiooni parandamiseks.“ 53 protsenti kohalikest omavalitsustest ministri sõnul seda tegigi. Sellest ei piisa, arvas Kersna ja teatas: „Täna tegime valitsuses otsuse, et selle raha, mis meil kriisimeetmetest üle on jäänud – seda on 2,6 miljonit –, suuname just CO₂-andurite, õhupuhastite ostmiseks neisse klassiruumidesse, kus on loomulik ventilatsioon, et saaks võimalikult operatiivselt näha, millal CO₂-tase läheb ruumis liiga kõrgeks, sest siis on viimane aeg klassiruumi õhutada.“

Lisaks saab seda raha kasutada ventilatsiooniprojektide koostamiseks, soovitas Kersna ja nimetas plaanitavat toetusmeedet haridusasutustele, et ventilatsioonisüsteem korralikult välja ehitada. „See nõuab aega ja see nõuab ka oluliselt suuremaid summasid. Aga selleks, et ventilatsiooni välja ehitada, on vaja projekti. Ja seda raha saavad kohalikud omavalitsused kasutada ka selleks, et neid projekte juba ette valmistada, nii et kui tuleme välja toetusfondiga, siis need projektid oleks juba võtta ja saaks kiiresti ehitamisega alustada,“ selgitas minister.

Minister tõi näiteid raha eraldamiste kohta eelkõige õhupuhastite ja CO₂-andurite ostmiseks. Näiteks Narvale ligi 100 000 eurot, Pärnule 118 000 eurot, Tallinnale üle 800 000 euro, Tartule üle 200 000 euro, Võru linnale 25 000 eurot. Summad olid arvutatud lisaks loomuliku ventilatsiooniga klassiruumide arvule ka omavalitsustes põhikooliealiste õpilaste arvu järgi. 

Ministri sõnul on meil kokku 11 500 klassiruumi, nendest pea 3500 on loomuliku ventilatsiooniga. „Sellest rahast piisab küll ja veel, et kõikidesse nendesse klassidesse osta näiteks CO₂-andurid,“ arvas Kersna. 

178 toetatud projekti

Lisaeelarvest eraldatud 30 miljoni kasutamise kohta on olemas Exceli tabel, kust on näha, mida kohtadel selle rahaga ära tehti või tehakse. HTM-i riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar kinnitas, et 2021. aasta kevadel lisaeelarvega omavalitsustele investeeringuteks suunatud raha puhul soovitati tungivalt kasutada seda eelkõige haridusasutuste õhukvaliteedi parandamiseks. Toetuse saamise eeldus oli tööde teostajaga lepingu sõlmimine ning tingimus, et toetusalused objektid saaksid valmis hiljemalt 2022. aasta lõpuks.

Riigihaldusminister Jaak Aab rõõmustas, et toetusraha sai igati otstarbekalt kasutatud. „Kuna iga vald või linn otsustas piirsumma ulatuses ise, milleks riigilt toetust küsitakse, sai selle raha kiiresti suunata vajalike objektide kordategemiseks,“ tõdes Aab. „Tegevuste ampluaa on lai: korrastatakse spordirajatisi, rekonstrueeritakse kultuuri- ja sotsiaalhooneid, rajatakse haridusasutuste ventilatsioonisüsteeme, remonditakse teid ja tänavaid, projekteeritakse uusi avaliku ruumi objekte ja palju muud,“ loetles Aab ja selgitas, et 30 miljonist eurost arvestati igale omavalitsusele toetuse piirsumma. Baassuurus omavalitsuse kohta oli 50 000 eurot, ülejäänud osa jagunes elanike arvu alusel. Toetuse miinimumsuuruseks projekti kohta arvestati 30 000 eurot, väikesaartel 10 000 eurot. Suurim toetus, 4 712 000 eurot, anti Tallinna Vindi Lasteaia ehituseks, väikseim, 11 460 eurot, Ruhnu kogukonna spordiplatsile killustikuserva rajamiseks. 

Toetust sai 178 projekti. Nimetuste järgi oli konkreetselt ventilatsioonisüsteemi projekteerimiseks, väljaehitamiseks või rekonstrueerimiseks ette nähtud vaid üheksa. Kui neile lisada ka kõik toetust saanud koolide ja lasteaedade remondi või ümberehituse kavad, mille tulemusel võib samuti ruumides õhk puhtamaks saada, on haridusega seotud toetusprojektide arv 55. Ülejäänud toetusraha on läinud suuresti teede ja tänavate remondiks või ehitamiseks, ka tänavavalgustuse ja parklate jm rajamiseks.  

Uut eraldi toetust koolidele veel ei tule  

„Arvestades ehitusturu seisu, on haridus- ja teadusministeerium uue eraldiseisva koolihoonete energiatõhususe (sh ventilatsioon) meetme rakendamise edasi lükanud,“ teavitas HTM-is riigivara valitsemist juhtiv Indrek Riisaar, „ning keskendub varem otsustatud projektide elluviimisele.“ Riisaar tõi näiteks valitsuse 22. märtsil toimunud väljasõiduistungil haridus- ja teadusministri ettepanekul tehtud otsuse toetada täiendavalt Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli ja Narva Kesklinna Põhikooli renoveerimisprojekte, mis muidu oleks kerkinud ehitushindade tõttu venima jäänud. Riisaar lisas, et riik on avanud omavalitsustele toetusmeetme hoonete energiatõhusaks muutmiseks ning sinna taotlustesse on oodatud ka kõik haridushoonete projektid. 

Riisaare nimetatud voorus läheb jagamisele 15 miljonit, mille kohta saab taotlusi esitada kuni 28. juunini 2022. Seekord on tingimuseks, et kõikides meetme toel rekonstrueeritud hoonetes peab tulemuseks olema ka nõuetele vastav sundventilatsioon. Toetus eeldab omafinantseeringut ja sõltub omavalitsuse põhitegevuse tulust ühe elaniku kohta. Rahastust võib saada kuni 25 projekti. 

Kellel on, need on rahul 

Koolid, kuhu omavalitsused suunasid saadud raha ventilatsiooni parandamiseks või väljaehitamiseks ja kus need tööd on juba tehtud, on rahul. Võru Muusikakooli haldusjuhi Tiit Kõlli sõnul on neil ventilatsiooniseadmed juba paigaldatud ja õhu kvaliteet väga hea. CO₂-andureid klassides pole, sest praegune lahendus rahuldab vajadused. 

Valtu Põhikooli direktor Andres Saks teatas, et kooli ventilatsioonisüsteem projekteerimine ja hange ehituseks tehti eelmisel aastal ning suvel läheb ehitamiseks. Valtu Põhikoolil on ka CO₂-mõõtur. „Oleme seda aeg-ajalt klassides kasutanud, et õhu kvaliteeti hinnata,“ teavitas Saks.

Imavere Põhikooli direktor Tiina Lohur andis teada, et algklassiosas projekteeriti ja ehitati välja ventilatsioonisüsteem, mis hakkas tööle septembris 2021. „Õpetajate sõnul on klassid õhurikkamad, lastel pea justkui valutab vähem ja tunnist küsitakse harvem välja,“ avaldas Lohur. Kui varem oli ainus klasside õhutamise võimalus avada tunnis ja vahetunnis aknad ning külmal ajal oli see mõnikord probleem, siis tänu sundventilatsioonile ei pea enam talvel aknaid avama. CO₂-andureid klassiruumidesse paigaldatud ei ole. Vaja on välja ehitada koolimaja vana osa 0-korruse ventilatsioon. Siis oleks kogu kompleksi ventilatsioonisüsteemid korras, oli direktor lootusrikas.  

Viljandi Jakobsoni Koolis paigaldati ventilatsiooniseadmed aulasse ja kõrvalolevatesse klassidesse 2021. aasta teisel poolel. „Tulemusega oleme väga rahul,“ teatas direktor Krista Andreson.

Tori valla Sauga Põhikooli direktori Arvo Tali teatel on neilgi ventilatsioonisüsteemi ehitus lõpetatud ja tööd ilusti tehtud. Vaid ventilatsiooni reguleerimist on vaja veidi korrigeerida, sest ruumi temperatuur, ventilatsiooni kiirus ja õpilaste arv klassis muudavad reguleerimise esialgu keeruliseks, tunnistas koolijuht. Omavalitsus on ostnud koolimajja ka õhupuhastid. CO₂-andurid võiksid samuti olla, arvas direktor ja lisas, et kui omavalitsusel on plaanis need osta või kui projektiga on võimalik taotleda, siis kool on selle mõttega päri.

Hiiu valla Emmaste osavalla vanem Tiit Reha andis teada, et Emmaste Põhikooli ventilatsioonisüsteemi paigaldamise tööd algasid aprilli alguses ja lõpevad juulis. CO₂ kontrollsüsteem on ventilatsioonisüsteemil samuti olemas. Hiiu vallavanem Hergo Tasuja lisas täpsustuseks, et viiest koolihoonest kahes on need ehitustööd käimas. 

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi hoone on üks paljudest, mis ehitatud Nõukogude ajal, valminud 1961 ja renoveeritud 1990-ndatel. Direktor Erli Aasametsa sõnul on koolihoones jätkuvalt 1961. aastal ehitatud loomulik ventilatsioon. Ent kõne all oleva meetme taotlemisel oleks rahaeraldis katnud vaid 15% vajalikust summast. Direktor lisas, et päevakorral on hoopiski koolihoone kompleksne rekonstrueerimine. 

Õpetajate Leht küsis

Õpetajate Leht küsis lugejatelt mullu septembris, kas nende koolis on CO₂-andur / taseme monitor?

125 vastanust 76 vastas eitavalt, 26 vastajat teatas, et on mitmes ruumis. „Üks terve kooli või lasteaia peale“ oli 17 inimese vastus ja kuus teatas, et need on kõikides ruumides. 

Kooliõhu parandamine polnud kohustus 

Kas haridusasutuste õhukvaliteedi parandamiseks esitatud taotlusi oli vähe ja seetõttu laiendati taotluste eesmärke või mis oli põhjus, et nii vähesed taotlejad järgisid haridusministri soovitust raha kasutamiseks ja seda ei arvestatud ka taotluste rahuldamisel? 

Geili Heinmaa, Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist:

Eelmisel kevadel lisaeelarvega kohalikele omavalitsustele määratud 30 miljoni eurose investeeringutoetuse sihtotstarve on siiski laiem. Toetuse eesmärk oli edendada kohalikku tööhõivet ja majandust ning see võimaldas linnadel ja valdadel teha oma äranägemise järgi vajalikke investeeringuid – näiteks parandada ventilatsioonisüsteeme, ehitada ja rekonstrueerida hooneid, lammutada vanu hooneid, soetada IT-turvanõuetele vastavaid servereid vms. Toetust soovitati muu hulgas kasutada haridusasutustes ventilatsiooni parandamiseks, ent see ei olnud kohustus – iga omavalitsus teab oma investeeringuvajadusi ise kõige paremini. 

Praegu avatud Riigi Tugiteenuste Keskuse ja rahandusministeeriumi taotlusvoorust saavad omavalitsused toetust taotleda nende hoonete korda tegemiseks, mida kasutatakse osaliselt või tervikuna kohaliku omavalitsuse korraldatavate teenuste osutamiseks, sh koolid, lasteaiad, hooldekodud jms. Oodatud on projektid, mille käigus jääb rekonstrueeritav hoone pikaajalisse kasutusse ja kus osutatavate teenuste järele on teeninduspiirkonnas jätkuv nõudlus ka aastate pärast. Hoone energiatõhusustööde teostamise üks tingimus on, et rekonstrueeritud hoones peab tööde tulemusena olema välja ehitatud nõuetekohane ventilatsioon. 

Tori valla projektil oli laiem haare  

Tori vald torkab toetuste saajate seas silma sellega, et taotletud on 176 160 eurot Sauga PK ventilatsiooni rajamiseks ja veel 76 840 eurot valla haridusasutustele filtersüsteemidega õhupuhastite soetamiseks koos paigaldamisega. Otsus kasutada toetusraha filterõhupuhastite hankimiseks tehti arvestusega, et nii sai abi rohkem haridusasutusi kui ventilatsioonisüsteemi rajamise või remontimisega, mis on kallimad tööd. Abivallavanem Priit Ruut nimetas selle otsuse juures asjaoluna ka, et alternatiivsete projektide jaoks oli ettevalmistusaega väga vähe. „Raha eraldamise hetkest kuni ehituslepingu sõlmimiseni ei olnud piisavalt aega, et teha korralik ventilatsiooniprojekt ja viia läbi ehitushange,“ avaldas Ruut. 

Ligi 77 000 euro suuruse toetuse eest said õhupuhastid valla kümme haridusasutust: Tori Põhikool, Sindi Gümnaasium, Are Kool, Sauga Põhikool, Tori Lasteaed, Sindi Lasteaed, Suigu Lasteaed, Jänesselja Lasteaed, Tammiste Lasteaed-Algkool ning Sindi Muusikakool.

Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust selgitas: „Algul planeerisime seltsimajad, rahvamajad ja raamatukogud ka kaasa haarata, aga kuna raha ei jätkunud, siis eelistasime koole ja lasteaedu. Meie eeskuju oli Saksamaa, kus filterõhupuhastid on kohustuslikud.“ 

Puust lisas, et seadmetel tuleb teatud aja tagant filtreid vahetada ning halduskulud on neil üsna kõrged. Spordisaalidele osteti suuremad puhastid müratasemega 68 dB, klassiruumidele väiksemad, 38-detsibellised. Lubatud on kuni 43 dB. 

Ventilaatorite müra saab reguleerida seadet tunni ajal mõneks ajaks välja lülitades. Õhupuhastitel on soojustagastusega ventilaatorid, mis tähendab, et sooja õhuga ei köeta õue, vaid kasutatakse ära n-ö rikutud õhu soojus. Vald soetas ka spetsiaalse mõõturi, millega õhusaastet mõõta. 

Saksamaal toodetud seadmeid soetati erineva tootlikkusega vastavalt nende ruumide suurusele, kuhu puhastid paigutati. Hinnad ilma käibemaksuta ulatuvad 220–2250 euroni. Kõige kallimad on saalidesse ja võimlatesse paigutatud filterõhupuhastid. Puust rõhutas, et turul on ka odavamat kraami, kuid Saksamaa toodang on kvaliteetne. 

Mõeldes neile, kel samuti ehk plaanis filterõhupuhasteid hankida, soovitas Puust arvestada, et uuringute andmetel ei levi viirused kõrgemale kui neli meetrit. Seda silmas pidades soetati Tori vallas seadmed valemi järgi: neli meetrit kõrgust korrutatud ruumi pindalaga. 

Valla kümme haridusasutust said kokku 188 filterõhupuhastit. Käibemaksuta kulus selleks kokku ligi 85 000 eurot. 

Sauga Põhikoolile taotleti raha eraldi projektiga. 176 160 euro suuruse toetuse eest on kogu koolimaja saanud uue ventilatsioonisüsteemi. „See projekt oli plaanis juba aastaid tagasi, kuid rahanappusel lükkus pidevalt edasi,“ täpsustas abivallavanem Priit Ruut. Koolimaja on ehitatud esimese Eesti Vabariigi ajal ja seni polnud hoones ventilatsiooni. 

Täiendavast taotlusvoorust, mis praegu avatud, on Tori vallal plaanis küsida toetust Sindi Gümnaasiumi energiasäästlikumaks muutmiseks, see projekt sisaldaks ka ventilatsiooni väljaehitamist. 

Mõisakoolid vajavad erilahendusi 

Kauniks renoveeritud mõisaid-koolimaju on igas maakonnas. Arhitektuuriajaloolaste sõnul on koolid olnud mõisahäärberitele head omanikud. Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetusprogrammide rahastusega parendati selle sajandi esimesel kümnendil paljudes mõisakoolides õpikeskkonda. 

2015. aastal oli Eestis renoveeritud ja koolina kasutusel 69 mõisahäärberit. Mõnes on nüüdseks kool tegevuse lõpetanud, mõni eraomandusse müüdud, kuid enamikus kestab koolielu. 30 miljonist eurost, mis toetusteks jagati, ei saanud abi ükski mõisakool. See andis põhjust uurida, et ehk neis polegi puhta õhu probleemi, sest ruumid on kõrged.  

Toomas Mitt, Tõstamaa Keskkooli direktor: 

Probleem on ikka edasi. Jaanuaris käisid ventilatsioonisüsteemi  projekteerimise firmad asja kaemas, tehti hange ja projekteerijad tegid linnavalitsusele pakkumised, ent need tulid väga  kallid –  muinsuskaitselises majas lihtsalt plekist torusid maalitud lagede alla vedada pole võimalik, see töö nõuab erilahendusi – ja asi pandi n-ö ootele. Et kui juba projekteerimise hind on kõrge, milliseks siis kogu ventilatsioonisüsteemi rajamise hind tuleb? Pealegi on materjali- ja ehitushinnad oluliselt kallinemas. Seega lahendust ei paista. Ruumid on küll kõrged, kuid kubatuur siiski osades klassides vähene ning meie CO₂ mõõtja hüppab klassis 10-15 minutiga üle normi, kui tundi on alustatud. Eks sügisel ja kevadel on võimalik aknaid irvakil hoida ja vahetunnis ristseliti ka lahti. Kuid külmemate ilmadega jahutame klassi liialt maha ja siis on kooliperel külm naha vahel.