Kuidas läheb Ukrainast tulnud lastel lasteaias?

16. Mai seisuga käis Eestis lasteaias 1168 Ukrainast tulnud last, kõige rohkem Tallinnas ja Harjumaal.

Esimesed Ukraina sõjapõgenike lapsed jõudsid Eesti lasteaedadesse juba märtsis. 17. märtsil kiitis valitsuskabinet heaks lisaeelarvest HTM-ile Ukraina sõjapõgenike hariduskulude hüvitamise aastal 2022. Alushariduses toetab riik iga Ukrainast tulnud last 465 euro suuruse pearahaga. Toetus on ette nähtud õpetajate palkade, õppevahendite, õppekäikude, täiendava eesti keele õppe, lapse toitlustamise, tugiteenuste, huvihariduse rahastamiseks. Otsuse lasteaia kohatasu ja toiduraha osas teeb lasteaiapidaja. 

Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Marika Kallas ütleb, et 13. mai seisuga on Tallinna lasteaedadesse vastu võetud 432 last ning kohta pakutud rohkem kui 600-le. Osa peresid vormistab veel dokumente ja otsib elukohta, osa on leidnud uue kodu ja ootab lasteaiakoha pakkumist teise piirkonda. 

Kõik 432 last võeti Marika Kallase sõnul vastu vabadele kohtadele. „Oli ka selliseid lasteaedu, kes ise tahtsid Ukrainast tulnud peresid aidata ning võtsid hoolekogu ja vanematega kokkuleppel lapsi rühmadesse lisaks. Oleme saatnud lapsi nii eesti kui ka vene õppekeelega lasteaedadesse, vastavalt lapsevanema soovile. Meil on Tallinna lasteaedadega olnud ainult head kogemused, kõigis lasteaedades on tulijaid soojalt ja südamlikult vastu võetud. Väga põhjalikult on tehtud eeltööd – tutvustatud Ukraina riiki ja kultuuri ning teavitatud rühma meeskondi ja lastevanemaid uute laste tulekust. 
Ka erivajadusega lapsed on endale lasteaias koha leidnud. Vaid üksikutes lasteaedades on ametis psühholoog, kuid juhtkond ja õpetajad on valmis lapsi ja lastevanemaid nende ärakuulamise ja nõustamisega toetama. Kõige olulisem on, et abivajajat märgataks ja keegi ei jääks üksi.“

Tallinnasse elukoha registreerinud Ukraina peredele kehtivad täpselt samasugused toiduraha ja kohatasu soodustused nagu kõigile pealinnas elavatele lastele: toit on piirmäära ulatuses tasuta (Tallinna linn katab aiarühmades toidupäeva maksumuse kahe euro ja sõimerühmades ühe euro ja kaheksakümne sendi ulatuses), alates teisest lapsest kohatasu maksma ei pea, samuti saab teha avalduse toetuse saamiseks, kui vanemal sissetulek puudub või see on liiga väike.

Marika Kallas lisab, et praegu on käimas järjekorra alusel rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks ning augustis on selge, kui palju kohti jääb Ukraina lastele.

12. mail toimus Tallinna lasteaedade õpetajatele konverents „Avatud südame ja hea sõnaga“, et toetada ja jõustada õpetajaid eesti keelest erineva keele- ja kultuuritaustaga laste vastuvõtmisel.

Tartus oli 13. mai seisuga saanud lasteaiakoha 113 Ukraina mudilast 17 lasteaias. „Kõik, kes on meiega ühendust võtnud, on koha saanud ja saavad ka edaspidi,“ kinnitab Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski. „Meil on kokkulepe, et kõik lasteaiad ja koolid peavad vabade kohtade olemasolul Ukrainast tulnud lapsi vastu võtma. Kui kohta pakkuda ei ole, täidetakse koos lapsevanemaga taotlus ja saadetakse see haridusosakonda, kes suunab lapse edasi.“

Tartus Ukrainast tulnud lasteaialaste eest kohatasu ega toiduraha maksta ei tule, see kaetakse riigi eraldatud 465 euro suurusest pearahast. Abilinnapea sõnul kehtib otsus vähemalt kevadpoolaasta lõpuni, kuni pered on end sisse seadnud ja vanemad töö leidnud. „Praegu ei ole ükski laps pidanud ukse taha jääma põhjusel, et vanematel ei ole võimalik kohatasu või toiduraha maksta. Tahan tunnustada haridusministeeriumit, kelle otsused on algusest peale olnud väga konkreetsed, selged ja läbimõeldud.“ 

Riigi eraldatud toetussummast rahastatakse Tartus ka Ukraina laste huvitegevust, räägib Lemmit Kaplinski. „Tartus on ainult neli munitsipaalhuvikooli, valdavat osa huvitegevusest korraldab mittetulundussektor. Küsisime oma koostööpartneritelt, kas nad on valmis Ukraina lapsi tasuta vastu võtma, ja mul on hea meel, et väga paljud vastasid, et lapsed on huviringidesse oodatud. Et ringide korraldajad ei peaks seda päris tasuta tegema, püüame riigi antud pearahast neile mingi osa kompenseerida.

Erivajadusega laste aitamiseks on Tartus loodud tugiteenuste keskus. Võtsime keskusesse lisaks tööle ühe inimese, kes koordineerib Ukraina laste haridusega seotud küsimusi, ja kaks psühholoogi.“

Lemmit Kaplinski ütleb, et tema kõige suurem mure on praegu seotud eesti keele õppega ja see puudutab eeskätt koolilapsi. „Peagi avaneb toetusmeede keeleõppelaagrite korraldamiseks, et Ukraina lapsed saaksid osaleda eesti keele õpet toetavates tegevustes. On väga oluline, et need laagrid ei kujuneks pelgalt huvitegevuse laagriteks. Et Ukraina lapsed saaksid asuda kooliharidust omandama eesti keeles, mõistagi individuaalse õppekava alusel ja lisakeeleõppega toetatult, peavad nad saavutama elementaarse keeletaseme.

Tartus teeme oma plaane selle arvestusega, et Ukraina pered jäävad Eestisse pikaks ajaks. Peame olema valmis suure hulga väikeste inimeste lõimimiseks oma haridussüsteemi.“

Pärnu linna lasteaedadesse on kohta soovinud 122 Ukraina last. „See on ühe kuuerühmalise lasteaia täis lapsi, mis on väga suur väljakutse,“ tõdeb Pärnu linna alushariduse peaspetsialist Marga Napp. „Oleme saanud vastu võtta 31 last ehk neljandiku soovijatest. Eelistanud oleme neid, kes kõige rohkem abi vajavad, nagu näiteks üksikvanemate ja tööl käivate emad lapsed. Otsime koostööpartneritega lisavõimalusi.“

Marga Napp räägib, et ehkki lasteaedade hoolekogude poole pöörduti sooviga laste arvu rühmas suurendada, selleks võimalusi ei nähtud. „Nii palju kui rühmas kappe ja voodeid on, nii palju saab võtta, mitte rohkem. Jõõpre lasteaias on neli Ukraina last, Audru osavalla Lavassaare lasteaias on vabu kohti, aga sinna ei soovi paljud minna, sest see jääb Pärnu linnast kaugemale. Me ei ole saanud võtta vastu ühtki last sõimerühma, sest oleme süsteemi rajanud koostöös eralastehoidudega ja vabu kohti ei ole. Praegu komplekteeritakse rühmi uueks õppeaastaks ning kui kohti jääb, püüame lähtuda sellest, et Ukraina lapsed saaks võimalikult elukohalähedasse lasteaeda.“

Marga Napp lisab, et Ukrainast tulnud pered on vajanud psühholoogi tuge. „Täiskasvanutega tegeleb Eesti Pagulasabi, olen ka ise paar lastevanemat sinna suunanud. Pärnu koolidesse võeti tööle kaks Ukrainast tulnud psühholoogi, kellega teeme koostööd abistamaks ka lasteaialapsi. Mõnel lapsel on erivajadus või kõneprobleem. Võtsime Pärnu Raja lasteaeda tööle Ukrainast tulnud eripedagoogi, kes räägib vene ja ukraina keelt. Plaanime sügisel avada ühe erivajadusega laste rühma Ukraina lastele.

Toiduraha ja osalustasu soodustusi Pärnu linnas Ukrainast tulnutele ei ole, peame kohtlema Eestis elavaid ja Ukrainast tulnud peresid võrdselt. 

Kõik lapsed on paigutatud eesti õppekeelega rühmadesse, sest Pärnus venekeelset rühma ei ole. Meil on neli keelekümblusrühma, neist kahes rakendatakse kahesuunalist ja kahes osalise keelekümbluse metoodikat, aga neis kahjuks vabu kohti pole. Pärnu lasteaedades käivate laste kodudes räägitakse 18 keelt ja vanemad soovivad panna lapse eeskätt eesti õppekeelega rühma.

Olen saanud lasteaedadest tagasisidet, et lapsed on hästi kohanenud ja rahul, vanemad on toredad. Õpetajad ootavad eesti keelest erineva koduse keelega lapse õpetamise koolitusi, mida HARNO juba ka pakub.“

Kolme lasteaia kogemus

Tallinna Männiku lasteaias käib viis Ukraina last, kohta oleme pakkunud kuueteistkümnele, räägib direktor Evelin Pajo, kelle sõnul on osa peresid mõnda teise riiki edasi liikunud, teise linnaossa kolinud või on ema pere kõige pisemaga kodus ega too ka vanemaid lapsi lasteaeda.

„Kõige noorem laps, kes meile alles 9. mail tuli, on kolmeaastane, räägib Evelin Pajo. „Tema ei ole varem lasteaias käinud ja alustaski oma lasteaiateed Männiku lasteaias. Esimesel päeval oli ta natuke nutune ja hoidis hästi emme-issi ligi. Rühmaõpetaja kükitas nende kõrval. Äkki läks laps kõigi suureks üllatuseks õpetaja juurde ja kallistas teda ning hiljem õpetajaga koos rühma minnes hakkas seal kohe mängima. Ka kõigil teistel lastel on läinud kohanemine üsna lihtsalt, vaid ühel võttis see rohkem aega. Lapsed on tublid, terved ja rõõmsad ning löövad kõigis tegevustes kaasa. Rühmakaaslased on nad omaks võtnud. Suur osa on siin õpetajatel, kes on väga toetavad.“

Direktori sõnul on nii lapsed kui ka nende vanemad väga huvitatud eesti keele õppimisest. Sõnu õpitakse nii piltide abil kui ka neid järele korrates. „Tere“ öelda oskavad kõik. Viie-kuueaastaste rühma lastel on kombeks pärast lasteaiapäeva jätta hüvasti sõnadega „Homme näeme!“. Sama teevad juba ka Ukraina lapsed ja seda on tore kuulda.“

Tallinna Pääsupesa lasteaia nimekirjas on 16 Ukrainast tulnud last. Direktor Meka Meeli Laats ütleb, et kuna iga perega eraldi suhelda oleks olnud hästi ajamahukas, kutsuti nad alguses kõik lasteaeda kokku. Emad said lasteaialt kingituseks rukkilillesinise siidisalli ja lapsed väikse draakonimuna kujulise rahakassa, kuna muna on uue alguse sümbol. Kui jutud olid räägitud, aitasid õpetajad peredel vastuvõtuavalduse teha ja viisid lapsed rühmadesse.

„Muukeelsete lastega töötamise kogemus meie lasteaias on, siiski on kahe lapse vanemad viinud oma järeltulija üle venekeelsesse lasteaeda, lootes, et seal on lapsel lihtsam,“ räägib direktor. Kõige keerulisem ongi tema arvates lastel, kes peavad sel või järgmisel sügisel kooli minema. „Ukrainas minnakse kooli kuueaastaselt, üks poiss käiski seal juba koolis, Eestis aga tuli uuesti lasteaeda. Praegu on meil kaks last, kes lähevad järgmisel aastal kooli, õnneks aastake sisseelamise ja eesti keele õppimise aega neile siiski jääb. Lasteaias on kindlasti lihtsam kohaneda kui koolis.“ 

Meka Meeli Laats usub, et praegu on lasteaia kõige tähtsam ülesanne põgenike lastele turvatunnet pakkuda. „Isegi kui nad jäävad Eestisse aastaks-kaheks, on see nende lapsepõlves pikk aeg. On hästi oluline, et neile jääksid lapsepõlvest head mälestused.“ 

Tallinna Suitsupääsupesa lasteaeda võeti kokkuleppel hoolekogu ja vanematega vastu seitse last. „Võtsime need lapsed rühmadesse oma lastele lisaks, kuna oleme väärtuskasvatuse lasteaed ja see ühtib meie põhimõtetega,“ räägib direktor Triin Andreas.

„Enne uute laste tulekut korraldasime Ukraina päeva, kus tutvustasime selle maa kultuuri, tantse, toite jne. Pärast seda hakkasid lapsed väga ootama, millal Ukraina lapsed ometi tulevad. 

Ukraina lapsed on tublid ja kõik on läinud väga hästi. Lapsed mõistavad üksteist pilkudest ja žestidest, oleme saanud kõik asjad aetud. Nad on kaasatud kõigisse tegevustesse lasteaias, ka huviringidesse, lisaks käivad koos teistega Kalevi ujulas ujumas, kusjuures ringid ja trennid on neile tasuta. Näen, et lastele meie lasteaias meeldib. Üks ema just rääkis, et laps ei jõua nädalavahetusel ära oodata, millal jälle lasteaeda saab. Saime endale ka uue töötaja, kes Ukrainas töötas IT-vallas, meile aga tuli õpetaja abiks. Ta on öelnud, et tunneb end uues ametis hästi.

Kindlasti vajavad Ukrainast tulnud väga palju mõistmist, nõu ja psühholoogilist tuge. On peresid, kes on kaotanud sideme lähedastega, ja lapsi, kelle isa on rindel.

Ukraina pered on eestlastele väga tänulikud ja suhtuvad meisse hästi. Olen selgitanud, et eestlastel on neid lihtne mõista, sest oleme kunagi ise samas olukorras olnud. Meil on hea meel, et saame aidata.“