Mida suurem vale, seda parem!
Vene televisioonis levivad valed on nii uskumatud, et võtavad ahhetama, aga just sellepärast tulekski neid nii Eesti meedias kui koolides rohkem tutvustada, näidates naabrite totaalse ajupesu ulatust ja sisu. Et oskaksime hoiduda.
„Misasja, ei ole võimalik, ei ole …“ Säärast kaasvestlejate, aga ka kooli meediaõppurite reaktsiooni kogesin, kui ladusin neile ette põgusad kogemused Vene telekanalitega tutvumisest. Tuleb tunnistada, et ma pole oma närvide hoidmiseks peaaegu kunagi Vene kanaleid põhjalikult vaadanud. Aga välisreisil Usbekimaale tegin üheõhtuse erandi, sest Vene kanalid ootasid mind hotellis telekas ees. Nii kuluski paar tundi, püüdes ajupesust aru saada.
Ameeriklaste relvalaborid
Esmalt sattusin kaema pikka saadet. See pajatas koledustest, mida kavandati Ukrainas tegutsenud ameeriklaste salalaboris. Tarkade nägudega tegelased püüdsid häguste piltide taustal tutvustada jäledaid massihävitusrelvi, mida seal laboris loodi.
Silma jäid veidrad kaadrid nn laborisisustusest. Võin mürki võtta, et üheski Eestimaa koolis, ka kõige viletsamas, pole nii kehva, peaaegu olematu sisustusega laborit, nagu eetrist paistis. Paar katseklaasi ja kolm kolbi ning vist üks kaalukene ka, ning oligi kõik. Arvutite monitorid telepildis lisaks. Need meenutasid monitore, mis olid meil kasutusel sajandivahetusel, hiigelsuurte kineskoopidega. Ja sellises, pehmelt öeldes vägagi aegunud laboris töötasid siis Ameerika käsilased välja massihävitusrelvi. Nii seletasid Vene ajakirjanikud eetris.
Lugu oli nii totter, et ajas naerma. Kahju küll, aga elu on näidanud, et udujutu uskujaid leidub alati. Edasi läks tele-eeter aga hullemaks.
Zombistatud kultuuritegelased
Täistunni eel puistati kahe saate vahele kamaluga sõda õigustavaid ja Putinit ülistavaid lühipöördumisi. Nagu teatasid tiitrid, olid rääkijateks tuntud-hinnatud kultuuritegelased, teadlased, sportlased. Igaüks esitas monoloogi teemal, miks ta usaldab, et mitte öelda lausa jumaldab Venemaa presidenti. Ja miks Ukraina ründamine on väga hea, õige ja vajalik.
Esimene lummatud tegelase truudusevanne tsaarile ajas muhelema. Aina korduv samasuguse sisu pateetilisel häälel esitamine ja lummatud nägude vahetumine tekitas aga nii õudus- kui ka kaastunnet rääkijate vastu. Nägin äratinistatud, zombistatud inimesi. Kuidas see on juhtunud, kas neid ajendab sääraseid ajuvabu truudusevandeid esitama ainult hirm? Või nad usuvadki, mida räägivad?
Kaisupommid lastele
Järgnenud uudistesaate uskumatu nael oli Ukraina pommivabriku avastamine. Näidati kaisukarusid, mis polevatki mänguasjad, vaid ukrainlaste meisterdatud pommid. Lõhkeaine olevat topitud laste pehmete mänguasjade sisse, et nende abil hävitada Donbassi lapsi.
Nii väitnud reporter ronis keldrisse, kus riiulitel olidki pehmed mänguasjad, igaühel tagumikust välja ulatumas värvilised traadid. Reporter seletas põhjalikult, kuidas sellised Ukrainas valmistatud pomm-mänguasjad jäetakse Donbassi piirkonnas vene laste liivakastidesse, kus need plahvatavad …
„Misasja, ei ole võimalik, ei ole …“ Just sellised reaktsioonid tulid vastukajana mu viimasele jutule.
Aga on võimalik! Me küll teame-usume, et Vene propaganda vassib ja valetab, aga see, milliste vahendietega ajupesu toimib, on ikka ehmatav küll. Kas peaksime tõde kõigis jäledates detailides teadma, on omaette küsimus.
Põlisrahvaste hävitamine
Rahvatantsuhuvilisena puutusin veebis kokku uue uskumatusega, milleni jõuab, kasutadesineternetiotsingul hashtag’i ehk teemaviidet #россия_мы.
Huvilisele avaneva vastikuse taustal tunduvad sovettide varasemad propagandakaadrid tühistena. „Rossija ‒ mõ“ ehk siis teemaviite „Meie, Venemaa“ all näeb veebis, kuidas eri rahvariideis inimesi on pandud kümnete-kümnete kaupa näitama Ukrainas käiva genotsiidi sümbolit Z-tähte. Ja selle näitamise saatel tantsima-laulma Ukrainat hävitava armee toetuseks.
Jakuudid, burjaadid, mordvalased, marid, tšuktšid, handid-mansid, karjalased, kalmõkid, sölkupid, ingušid ja teisedki rahvakillud, kelle keel ja kultuur on Venemaal ohus, tantsivad nüüd Z-i näidates.
Teame, kuis Venemaal on läbi pika ajaloo põlisrahvaid venestatud-hävitatud. Nüüd on pandud needsamad ahistatud põlisrahvad veebis oma tantsimisega õigustama ukrainlaste hävitamist. Küünilisuse tipp.
Teadmine toidab
Minu kogemustel põhinebki järeldus, et peaksimegi oma kanaleis, aga ka koolides senisest enam tutvustama Vene propaganda „vägitegusid“. Selleks, et saada aru, miks ja kuidas üks rahvas ära zombistati. Et oskaksime zombistamist ära tunda ka mujal. Et püüaksime mõista, kuidas valesid toodetakse ja kuhjatakse, et oskaksime ohtu aduda, kui mõni tegelane me omal maal hakkab meid suure vale teele vedama.
Teadmine, ka valus teadmine on alati parem kui nürimeelne mitteteadmine. Seega: mida suurem vale, seda parem ‒ seda parem õppetund meile kõigile. Kui sellest valest tõe nimel loomulikult õppida soovime.