Mrożeki „Emigrandid“ Tallinna Linnateatris vaatleb vabadust väljarännanu pilguga

Juunis, kui suurem osa linnateatri trupist möllab Patarei merekindluses selleaastase suure suvelavastusega, mängitakse Hobuveskis kammerliku vormiga „Emigrante“, Peeter Tammearu ühtaegu teravat, nukrat ja humoorikat lavastust poola näitekirjaniku Sławomir Mrożeki ühe tuntuma näidendi põhjal. Laval on vana sõpruskond, kes seltsis mitu puuda soola ära söönud: Andres Raag, Allan Noormets ja lavastaja Tammearu ise.

„Emigrandid“ on kirjutatud 1970. aastatel, tõukudes Mrożeki enda kogemustest, kui ta oli Poolast Prantsusmaale pagenud. Poole sajandi vältel ei ole näitemäng oma aktuaalsust kaotanud, vaid tänases maailmas, kus rände teema on teravalt päevakorral, seda juurdegi saanud. Tegijate siht pole aga olnud põletavas küsimuses õli tulle valada, vaid heita teemale inimlik, empaatiast kantud pilk.

Kaks idaeurooplasest emigranti on sattunud jagama kehva keldrikorterit ühes Lääne-Euroopa linnas. Inimestena on nad nii erinevad kui vähegi võimalik. Üks on poliitiline pagulane, luhtunud lootustega intellektuaal, kelle püüded mõtestada vabadust ja inimese olemust viivad aina süveneva meeleheiteni. Läänes pole ta oma õiget kohta leidnud, kodumaale tagasi pöördumine on välistatud. Teine neist, tahumatu jõmm, võiks tagasi sõita küll, aga tema eesmärk on veel täitmata. Häbenemata ka toakaaslase arvelt alatult koonerdada, tapab ta päevast päeva ränga tööga oma tervist unistuse nimel naasta kodukülla jõuka mehena ja ehitada uhke maja perekonnale, kellega ta on ammu tõelise kontakti kaotanud. Lavastajat ei ole „Emigrantide“ puhul käivitanud aga mitte see, mis tegelasi lahutab, vaid see, mis neid ühendab. Üksildus ja igatsus ei küsi vanusest, rahvusest, soost ega haridustasemest.

Näidendi on tõlkinud Hendrik Lindepuu, lavastuse kunstnik on Martin Mikson, helilooja Tobias Tammearu ja valguskujundaja Jürgen Jaam. Esietendus toimus 29. jaanuaril 2022.