Õpetajate Leht 6. mail

Tundlikud teemad minu klassiruumis

Sõjapõgenikud, vaktsineerimine, islam, holokaust, abort, terrorism, geiabielu ‒ kuidas rääkida nendest tundlikest teemadest nii, et emotsioonid üle ei keeks ja räägitust oleks ka kasu? Artiklis pakutakse selleks mitmeid võimalusi.

Kui seda keelt ees ei oleks!

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi artiklisarja „Ukraina sõjapõgenikud Eesti haridussüsteemis“ avaloos jagavad Sandra Järv ja Laura Kirss nõuandeid, kuidas olla kultuuritundlik õpetaja.

Kuidas toetada autisti muuseumis? Kaheksa soovitust õpetajale

Kahtlemata on palju autiste, kes tunnevad end muuseumides mugavamalt kui nende neurotüüpilised kaaslased. Küll aga on ka neid autistlikke õpilasi, kes eriti oma esimestel kokkupuudetel põneva muuseumimaailmaga vajavad nii muuseumi kui õpetajate lisatuge. Tartu Herbert Masingu Kooli klassiõpetaja Eliis Vaino toob välja kaheksa soovitust õpetajale, kes on minemas autistlike õpilastega muuseumisse.

Klassijuhataja võidab usalduse inimlikkusega

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi võõrkeelte õpetaja Kadi-Ly Jaansalu pälvis 2018. aasta klassijuhataja tiitli. Intervjuus räägib ta klassijuhataja paljudest rollidest, koostööst lastevanematega ning sellest, kuidas aitab õpilastel sotsiaalseid pädevusi omandada.

Mitmekeelne laps vajab keelesõbralikku kooli

Margit Tera on õpetaja Hollandis keelesõbralikus rahvusvahelises koolis Optimist. Ta tutvustab seda tüüpi kooli, kus tähelepanu pööratakse lapse emakeelele.

Kuidas kasutada lõimimisel hindamist?

Olenevalt sellest, kui süvitsi on õpetajad ainetevahelise lõiminguga otsustanud tegeleda, on võimalik ühiselt koostada ka hindeline ülesanne. Mida põhjalikum ja eesmärgistatum on olnud lõiming, seda lihtsam on lõplikku hindelist ülesannet koostada. Efektiivne viis kogu lõimingut üles ehitada on näiteks lähtumine hindelisest lõpuülesandest ehk tagurpidi planeerimise meetodit kasutamine.

Õpetajaamet – ripakil töökoht või tõeline kutsumus?

Eestit üha karmimalt painava õpetajate puuduse taustal kandideerib koolidesse õpetajaks inimesi, kelle kokkupuude koolielu ja pedagoogikaga piirdub omaenese kooliajaga. On nad hingelt õpetajad või lihtsalt seiklejad?

Otsa-kooli algusaastatele mõeldes: orkestripillid ‒ sümfooniaorkestrite uhkus ja sära

Muusikakool oli nagu helisev mesilastaru, sest tollal polnud helikindlaid uksi – kõik, mida mängiti, kostis läbi. Ruumipuudusel harjutati oma pilli ka koridoris. See lõi kordumatu atmosfääri, mida tänapäeval enam kuskil kogeda ei saa.

Evi Kraan – logopeed forever

„Mulle pole elu sees nii palju tööd pakutud kui nüüd, aga 1980. aastatel, kui Tallinna elama tulin, oli mul raskusi töökoha leidmisega,“ tõdeb pool sajandit logopeedi ja eripedagoogina tegutsenud Evi Kraan, kelle jaoks on 9. mai hoopis teise tähendusega kui suuremal osal ülejäänud maailmast. Nimelt tähistab kogenud tugispetsialist ja koolijuht sel lehekuu päeval oma 75. sünnipäeva. Ta möönab, et nüüdsel ajal pööratakse laste kõnele rohkem tähelepanu kui varem, pealegi kehtib meil kaasava hariduse põhimõte, mille järgi peavad kõik laste- ja õppeasutused tegelema laste iseärasuste ja vajadustega, sealhulgas kõneprobleemidega.

4000 kilomeetrit sõpradeni

Pärnu Kuninga tänava kooli 4.‒6. klassi õpilased lendasid 4000 kilomeetrit, et osaleda koos eakaaslastega rahvusvahelises projektis „Kultuuripiisad“.  Tagasi jõudnud, näitasid nad koolikaaslastele, mida olid Assooridel õppinud.

KULTUURISUVI

Kultuuriteemaline erileht tutvustab: kooliaasta lõpus ja suvel on tulekul palju häid lavastusi, kontserte, näitusi, festivale ja muud põnevat, millest tasub osa saada.