Õppejõud nagu vanem vend

27. mai 2022 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit

8. oktoobril leiab aset kümnes aasta õpetaja gala.
Kuidas on läinud varasematel laureaatidel?


Aastal 2019 pälvis Tallinna Tehnikaülikooli IT-Kolledži õppejõud, tehnikateaduste doktor Kaido Kikkas aasta õppejõu tiitli.

Kaido Kikkas.

Olete nimetanud seda tiitlit oma kõige olulisemaks tunnustuseks. Kas see mõjutas ka teie õppejõutööd?

Otseselt ei mõjutanud, küll aga on see CV-s kindlasti plusspunkt ja ilmselt aitas kaasa ka kaasprofessori kohale valimisel sel kevadel. Niisama meeldiv tunnustus oli muidugi ka.

1993‒2002 tegelesite puuetega inimestele mõeldud IT-lahendustega. Sel teemal oli ka teie doktoritöö. Mis on selles vallas muutunud?

Olen sellest valdkonnast suuresti kõrvale jäänud, ehkki enda kursustel räägin natuke ka nendel teemadel. Arenenud on Eesti ühiskond tervikuna ning mõned nõuded on saanud seaduseks, näiteks nõutakse nüüd avaliku sektori veebilehtedelt WCAG ligipääsunõuetele vastamist. Samas, konkreetselt IT-tugilahenduste vallas, mida ma tollal uurisin, Eestis olulist edasiminekut ei ole.

Miks ei ole edasiminekut?

Tugilahenduste all mõtlengi puuetega inimestele mõeldud IT-asju (eriklaviatuurid ja -hiired, punktkirjamonitorid jne). Neile pole Eestis seni korralikku toetusmehhanismi, kuigi on lihtsamaks läinud. Erilahenduste tootjahinnad on hirmkõrged kogu maailmas, kuna seal on arvestatud, et väga suur osa hinnast kompenseeritakse ostjale mingi muu mehhanismi kaudu. Eestis ei olnud kaua aega seda võimalust, viimasel ajal on hakanud mingeid kanaleid tekkima, aga minu teada ei ole see endiselt lihtne.

Tavalahenduste ligipääsetavus on teine asi, aga meil puudutab see peamiselt veebirakendusi ja laiemalt töökeskkonda: ruumid, transport jne. Riigiasutuste olukord pikkamööda paraneb, erasektoris on pilt endiselt seinast seina.

Teie loodud e-õppe materjalid on kõigile kättesaadavad Kaku akadeemiast, et ideed saaksid maailmas priilt levida. On vaba tarkvara IT-materjalide puhul tavaline või erandlik?

E-õppematerjalide osas on see maailmas päris levinud, vt kas või MIT OpenCourseWare’i (https://ocw.mit.edu/, ma arvan, et tervel hulgal IT-erialadel on võimalik end veebis vabalt leviva materjali abil harida kõrgharidusega võrreldavale tasemele. Motivatsiooni peab olema. Vaba veebisisu head näited on kasvõi Vikipeedia ja kogu Creative Commonsi litsentsisüsteem. Vaba tarkvara hoiab püsti enamikku internetist ning maailma 500 võimsaimat superarvutit (vt kvartaalset ülevaadet aadressilt https://top500.org) töötavad juba aastaid üksnes Linuxi peal.

Teie põhimõte on anda üliõpilaste töödele ainult kiitvat tagasisidet. Miks?

Ma võin ka üsna karmi, ehkki loodetavasti argumenteeritud kriitikat teha, näiteks retsensioonides või lõputööde kaitsmistel. Ühel minu konkreetsel e- kursusel on see tõesti nõnda. Seal tõstan igal nädalal tagasisides nimeliselt esile ainult paremaid, isikuliselt ei laida. Küll aga mainin vajadusel levinumaid vigasid, inimesi nimetamata. Lorud ja n-ö niisama tegijad jäävad lihtsalt mainimata.

Olete öelnud ühes intervjuus, et kui oleksite haridusminister, siis oleks matemaatika riigieksam kohustuslik. Miks?

Mõtlemisvõime allakäigu pidurdamiseks. Mulle sattus mõne aja eest kätte USA Harvardi ülikooli sisseastumiskatsete tekst 20. sajandi algusaastatest. Paraku tundub, et tänapäevastel sisseastujatel käiks see juba üle jõu.

Gümnaasiumis pole informaatika- ega arvutiõpet, need on vaid valikkursustena. Eeldatakse, et arvutiõpet saab gümnaasiumis ka lõimumise kaudu. Kas nõustute sellega?

Ei, informaatikat on vaja omaette õppeainena. N-ö lõimitud arvutiõpe on päriselu arvesse võttes esmapilgul kena, aga eluvõõras idee, midagi kommunismisarnast.

Ühest varasemast intervjuust leidsin mõtte „keskkoolide toodangu kohta“: „… midagi pole teha, koolil ja koolil on vahe. Ma ei süüdista noori, aga õpetajate poole vaatan küll – midagi on seal tegemata jäetud.“ Mida on tegemata jäetud?

Selles tsitaadis oli eeskätt juttu sellest, et mõned õpilased on pääsenud koolist välja kehva kirjaoskuse ja puuduvate teadmistega akadeemilise kirjutamise vallas (eeskätt copy-paste, aga ka akadeemilise töö ‒ ka koolireferaat on seda! ‒ üldpõhimõtete mittetundmine, oskamatus kirjandusega töötada ning üldine kehv eneseväljendus ja emakeelne kirjaoskus). Paljut annab põhjendada õpetaja ülekoormuse ja ajapuudusega, aga vist mitte päris kõike.

IT Kolledžis tunnustati teid 2007. aasta parimaks õppejõuks. Olete hinnatud kursusejuhendaja. Millised on teie põhimõtted ja miks tahetakse teid juhendama?

Ma võtan asja isiklikult. Suhtlen juhendatavatega palju ja eelistan jaapanlastelt laenatud mõttega vanema venna rolli isa omale. Ja ma ei võta elu surmtõsiselt, juhendamist ka mitte. Samas ei tähenda see lati allalaskmist. Annan endale aru, et koos tudengi omaga on tema töö tiitellehel ka minu nimi.

Mida teha, et IT-spetsialistide põud laheneks või väheneks?

Eks õpetame neid juurde. Aga paralleelina autojuhtimisega: vaja on nii kutselisi juhte kui ka amatööre. Ehk lisaks IT-spetsidele tuleks endiselt tegelda ka laiatarbekoolitusega.

IT-valdkonna tundmine on avardanud selle ala inimestel inglise keele oskust. Mida veel on see eriala juurde andnud, jätame kõrvale IT-teadmised?

Loogilist ja kriitilist mõtlemist ning seda, mida klassikaline häkkerikultuur nimetab mänglevaks tarkuseks (playful cleverness). Tõsist tööd tuleb teha, otsekui tehtaks pulli ‒ hoogsalt, loovalt ja lõbusalt. Ja pulli tuleb teha tõsiselt.

Minu inglise keel pärineb ajast enne IT-d. Tänama pean omaaegse 22. kooli õpetajat Helgi Timmuskit, kes oma maja inimesena mind õpetamas käis, hilisemast ajast aga tolleaegse 44. keskkooli inglise keele eriklassi ja selle õpetajaid. (Hamleti monoloog originaalis käib aeg-ajalt tänini kummitamas …) Aga loomulikult on ka IT alal sellest palju kasu olnud.

Muusika, karate ja Jaapani relvakunst ‒ nimetan siin vaid mõned teie huvid. Mida need hobid teile annavad?

Mõned märksõnad oleks loovus, ümberlülitumine, keskendumine. Füüsiline treening ka, isegi muusika ‒ nelja viimase aastaga olen õppinud tserebraalparalüüsi kiuste lisaks kauaaegsele klahvpillimängule ka elektrikitarri taltsutama.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!