Täna lähen tundi robotina …

Tallinna Ülikooli uurimisrühm ÕPPES TECH-METH katsetab kaugosalusroboti (telepresence robot) õppetöös rakendamise võimalusi. 

Oma esimesi kogemusi kaugosalusroboti kasutamisest üliõpilaste õpetamisel jagavad TLÜ haridusteaduste instituudi teadlased Janika Leoste, Larissa Jõgi, Meidi Sirk ning andragoogika magistrant Kätlin Armei. 

Janika Leoste: Kõigepealt harjutasime kaugosalusrobotite kasutamist omavahel. Võtsime üliõpilaste rolli ja robotit tutvustavad spetsialistid olid üliõpilased, kes osalesid tunnis kaugrobotite abil. Korraldasime kahe kaugroboti osalusel tutvumisringi, tegime rühma- ja paaristööd, pidasime diskussiooni jne. Pärast esialgset kohmetust hakkasid eksperimendis osalejad tasapisi robotitega kohanema ning tähelepanu läks seadmetelt inimestele, kelle pilt roboti ekraanil kogu aeg näha oli. Kohalolijad kogesid, et kaugosalusrobotit kasutavad õppijad said peaaegu kõike kaasa teha. Elevust tekitas see, kui kaks kaugrobotit hakkasid omavahel suhtlema. Praeguseks on kasutanud kaugrobotit oma õppeaine õpetamisel kutsepedagoogika õppekaval Meidi Sirk ja andragoogika magistriõppe õppekaval Larissa Jõgi. 

Mis siis vanal heal Zoomil viga on, et peab roboti võtma?

Janika Leoste: Zoomi puhul peab õpetaja kogu aeg jälgima, et ta püsiks kaamera vaateväljas ja ruumimikrofoni kuuldeulatuses, nii et õppijad teda kuuleksid-näeksid. Kaugosalusroboti puhul peab aga õppija ise jälgima, et ta läbi roboti silmade kõike näeks ja kuuleks, liikudes vajadusel õpetajale lähemale, pöörates pilku jne. Sõltuvalt mudelist (tootjaid on erinevaid) saab õppija rääkida roboti kaudu vaiksema ja valjema häälega, kasutada väiksemate asjade vaatamiseks „suurendusklaasi“, trükkida oma „näole“ teksti, jagada klassi interaktiivsele ekraanile linke ja videoid jpm. 

Mida teadus kaugrobotite kohta ütleb?

Larissa Jõgi: Ajakirjas International Journal of Social Robotics on ilmunud kaugroboti kasutamise kohta artikkel, kus kirjeldatakse ühe USA suure ülikooli uuringut. Seal tuuakse välja, et nii üliõpilased kui ka õppejõud nägid roboti kasu selles, et tema abil on võimalik õpperuumis kohal olla, isegi liikuda ja tunnis aktiivselt osaleda. Klassis olijatele tundusid robotkehades üliõpilased lähedasemad, kui algul eeldati. Artiklis märgiti, et robot toetab sotsiaalset suhtlust ja kaasatust ning roboteid kasutada on nii üliõpilastel kui õppejõududel lihtne.

Meie katsetused TLÜ uurimisgrupis ÕPPES TECH-METH näitasid sedasama. Õppejõuna kogesin üliõpilaste elevust, positiivset õhkkonda. Robotit kasutav õppija võeti grupis vastu hea tujuga ja toetavalt, justkui oleks ta päriselt kohal. Nõnda tekib uudsuse, uudishimu ja kasutamise lihtsuse koosmõjul positiivne ja avatud ruum. Kui Zoomis saame kuulata, osaleda, suhelda, kuid mitte liikuda, siis kaugrobotiga saab tudeng õpperuumis ka liikuda, ehkki on tegelikult arvuti taga ja väljaspool ülikooli. Tundub, et kaugosalusrobot on mugav võimalus hübriidõppe olukorras. 

Kuidas on tudengid kaugroboti vastu võtnud? 

Meidi Sirk: Minul osales kaugroboti abil üks üliõpilane õppeaines „Kutseõpetaja ettevõtlik mõtteviis ja tuleviku tööoskused“ ja teine õppeaines „Teooria- ja praktikaõppe didaktika“. Saatsin nende üliõpilaste e-aadressid meie haridustehnoloogile, kes seejärel saatis neile kaugroboti kasutamise juhendi ja juurdepääsulingi. Õppetöö algul nägime, kuidas kaugosalusrobot nagu „Matrixi“ filmis ellu ärkas ja tegutsema asus. Ta liikus oma rühma juurde, aga kui teine rühm rääkis, siis pööras oma robotkeha sealsete rääkijate poole – see tekitas kohalolijates elevust. Kui robot jälle liikuma hakkas, siis vaadati suure huviga, kuhu ta läheb. Ta läks teise rühma juurde, et seal sõna sekka öelda. Kui rääkisin kogu grupiga, siis pööras robot näoga minu poole ja jälgis mind. Suure tahvli slaidide vaatamiseks sõidutas üliõpilane oma robotkeha tahvlile lähemale. Kaasüliõpilased olid väga abivalmis ja aitasid kaugroboti vahendusel osalenud üliõpilast. Kui andsin rühmale väljaprinditud ülesanded, siis saatis rühm need Messengeri kaudu oma kaugrobotile. Huvitav oli pöörduda kaugosalusroboti poole selle üliõpilase nimega, kes seda parasjagu juhtis. Hästi tore kogemus oli! Roboti kaudu õppetööl osalenud üliõpilased olid igas mõttes kaasatud. Nad hakkasid ka uurima, kuidas saaks sellist robotit oma kooli tellida. 

Mis tunne on olla roboti sees? 

Kätlin Armei: Mida kauem robotit kasutad, seda rohkem tundub, et oled klassis päriselt kohal. Mõned nupud ajavad algul segadusse, kuid need saab selgeks umbes poole tunniga. Rühmakaaslased kartsid veidi, et äkki kukub mu robotkeha ümber, sest liikudes see natuke kõigub. Kui aga vajutada parkimise nuppu, siis jääb robot kindlalt paigale. Pabertahvlile kirjutatud tekste nägin ma roboti kaudu väga hästi siis, kui need olid kirjutatud paksu viltpliiatsiga, pastapliiatsi peenike kiri oli halvemini arusaadav, kuid parema internetiühendusega olevat seegi selgelt näha.

Kui algas vahetund, siis juhtisin oma robotkeha kohvinurka ja osalesin seal vabas vestluses. Kahjuks ei saa kaugrobot trepist alla minna ja liftiga sõita, sest ei oska liftinuppu vajutada.

Mitu inimest ühte robotisse mahub?

Larissa Jõgi: Vajadusel saab ühe robotiga liituda kuni viis üliõpilast, kuid robotit juhtida-suunata saab vaid üks nendest. Teisalt saab õppejõud kaasata oma robotisse kuni neli kolleegi. Kolleeg Kätlin on seda ka teinud.

Kätlin Armei: Kolleege kaasata ei ole keeruline, tuleb avada mitmevaateline (multi-viewer) võimalus, robot genereerib lingi ja see tuleb saata kaasreisijale. Pärast liitumist näevad nad robotijuhi vaadet.

Kas robot läheb nagu muruniiduk ennast ise laadima?

Meidi Sirk: Laadima läheb ta juhi käskluse peale. Aga siis peab vaatama, et laadimisseade oleks paigutatud nii, et kaugrobot jääks näoga ikka klassi, mitte seina poole. Kaugrobot annab ise märku, kui teda on vaja laadida. Kui ei laeta, kustub ta ära. Vajadusel saab kaugosalusroboti pikendusjuhtmega seinakontakti ühendada. 

Kas robot saab tunnis korda ka rikkuda?

Meidi Sirk: Tudeng saab panna oma robotis muusika valjult mängima, teades, et õpetaja ei saa häält maha keerata. Samuti saab õppija keerata oma hääle väga valjuks. Kuid õpetajal on võimalik siis robot klassiruumist välja tõsta või helistada haridustehnoloogile ja paluda, et tema kaugroboti välja lülitaks. 

Larissa Jõgi: Õpetaja saab tellida haridustehnoloogilt aja, mille jooksul robot töötab. Kui on vaja, et probleeme tekitav isik mingis arutelus ei osaleks, siis saab roboti programmeerida nii, et mingist kellaajast alates ta kustub ära – ja ongi vaikus majas. Ülikoolis selleks muidugi vajadust pole, küll aga võib see osutuda kasulikuks mõnes põhikooliklassis.

Lülitan kaugroboti sisse ja magan rahulikult edasi …

Meidi Sirk: See pole usutav, kuigi õppija saab tõesti oma robotkeha näo mustaks ekraaniks keerata ja ega õpetaja hästi näe ka, kui tähelepanelikult kaugrobotis olev õppija teda jälgib. Samuti ei näe õpetaja, kui palju panustab kaugrobot rühmatöösse. Ta võib oma mõtetega mujal olla küll, kui näiteks arutelu ajal midagi ei räägi. Kuid õpetaja saab alati täpsustavate küsimustega kontrollida, kas robotid on mõttega asja kallal.

Tähtis on kasutada uusi tehnilisi vahendeid väga selgelt õppimise toetamise eesmärgil, siis jälgitakse tundi ka roboti kaudu hoolega ja kaasamisega probleeme ei teki. Näiteks minu üliõpilased kasutavad kaugrobotit ise ja arutavad juba selle üle, kuidas oma õpilasi kaugroboti abil õpetada. Teoreetilisi teemasid saab kaugroboti toel väga hästi õppida. Kes on PlayStationiga arvutimänge mänginud, sellel ei ole kaugroboti juhtimisega probleeme. 

Kui palju kaugosalusrobot maksab?

Janika Leoste: Hind sõltub tootjast. Meie kasutame oma uuringus ligi 6000 eurot maksvat Double-3 kaugosalusrobotit, see on keskmine hind. Kuid ei tohi unustada, et tegemist on veel arenemisjärgus tehnoloogiaga, millele tuleb juurde arendada sobilikud õpetamispraktikad. Seega ei suuda praegune kaugosalusrobot pakkuda otsese kohaloleku kogemust, mida kooli või ülikooli tulles saab. Küll aga võib robotist abi olla sunnitud olukorras, kus õpetada või õppida saaks, aga kohale tulla haiguse, vahemaa või mõne muu põhjuse tõttu mitte. 

Larissa Jõgi: „Oleme Tallinna Ülikooli rahastatud uuringust ostnud uurimisgrupile ÕPPES TECH-METH mitu uut tehnoloogilist õppevahendit, sealhulgas ühe kaugroboti, ja oleme seadnud endale üheks ülesandeks neid uusi vahendeid oma õppetegevuses katsetada, mõistmaks, kuidas inimesed nendega kohanevad. Meie kolleeg ja uurimisgrupi liige dotsent Maire Tuul on tabavalt öelnud, et kes on julge katsetama, see õpib palju juurde, saab teada nii kasutamise probleemidest kui ka võimalustest ning saab ka teisi kolleege enesekindlamalt toetada või julgustada.