Terje Alas: „Saame teha väikesi asju suure armastusega“
Taimepottidega kaetud aknalaud klassis meenutas kevadel väikest kasvuhoonet. Fotod: Mikk Kask ja Tiina Vapper
2020. aasta sügisel, kui Tondi kool alustas tööd uues koolimajas, kus on varasemast oluliselt rohkem ruumi ja võimalusi, sai senisest suurema mahu ja tähenduse ka aianduse õppekava. Tondi koolis õpitakse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud (LÕK), toimetuleku (TÕK) ja hooldusõppe (HÕK) alusel ning aiandusel kui praktilisel õppeainel on siin oluline koht. Kui varem oli aianduse õpetamine klassijuhatajate ülesanne, siis nüüd võeti ametisse erialase kõrgharidusega professionaalne õpetaja. Hakati rajama kooli õppeaeda, mis on osa „Rohelise kooli“ programmist, millega Tondi kool liitus juba 2016. aastal.
Aprilli lõpus olid 7. klassis kõik aknalauad kaetud väiksemate ja suuremate taimepottidega, kuhu oli kasvama pandud suvelillede, kõrvitsa-, tomati-, salati-, küüslaugu- ja maitseainete taimi, üle kõige sirutumas meetri kõrgused oavarred. „Õpilastel on kogu kevadise aja olnud kooli tulles huvitav vaadata, kuidas taimed on kasvanud,“ ütleb Tondi kooli aianduse ja keskkonnaõpetuse õpetaja ning 7.v klassi klassijuhataja Terje Alas.
Sibulapealsed on õpetaja sõnul juba ära söödud. Sibulate kasvatamine oli kogu koolipere ühine varakevadine projekt, kuhu oli kaasatud kõik 44 klassi. Kevadel osteti üle tuhande sibula, kõik klassid said endale soovitud koguse ja panid need kasvama. Kui pealsed olid juba parajalt pikad, oli neid hea võileiva peale lõigata või niisama süüa. „Hakatuseks oli see kõigile jõukohane tegevus – tuli täita anumad mullaga, tippida sibulad mulda, hoolega kasta, kuni nad läksidki kasvama. Õpilastele see väga meeldis,“ leiab õpetaja.
Terje Alas räägib, et esimesed seemned pani ta oma klassiga mulda juba märtsi lõpus. Aprillis toodi aiandist tillukesi pikeeritud taimi ehk beebitaimi ja istutati need pottidesse. „Töö käib nii, et mina näitan ette, õpilased teevad järele. Pottide mullaga täitmine, istutamine ja kastmine ongi nende ülesanne.“
7.v klassis käib kuus õpilast, kes õpivad lihtsustatud õppekava järgi. Terje Alas on nende klassijuhataja, lisaks annab ta toimetuleku õppekaval õppijatele aianduse tunde ning alates 6. klassist LÕK-õpilastele keskkonnaõpetust, mis Tondi koolis on tavakoolidega võrreldes samuti rohkem aianduse kallakuga. Pool tundide ajast pühendatakse keskkonnaõpetuse põhitõdede omandamisele, käsitletakse elurikkuse ja säästliku tarbimise teemasid, teise poole moodustab aias vajalike praktiliste oskuste õppimine, mille käigus õpilased saavad taimedega tegeleda ja õuetöid teha. „On lapsi, kes puutuvad aiandusega ka kodus kokku, osale aga on kool ainus koht, kus nad taimede maailma tundma õpivad,“ tõdeb õpetaja. „Kuna praeguse aja lapsed sageli ei teagi, kust toit tuleb ja kuidas see kasvab, on väga tähtis, et nad saaksid seda kogeda.“
Õppeaed ja kasvuhoone
Uue koolimaja valmimisega algas ka õppeaia rajamine, mille jaoks kool sai rahatoetust Tallinna keskkonna- ja kommunaalametilt, lisaks nõu ja innustust linnaaianduse projektijuhilt Marina Laidlalt. „Õueala on meil väga suur ning kehalise kasvatuse tundide ja liikumisvahetundide ajal aktiivselt kasutuses. Ka mina püüan õpilastega võimalikult palju õues olla,“ räägib Terje Alas. Kohale, kus kaks aastat tagasi oli lihtsalt üks roheline muruala, pandi esimesel aastal väikesed taimekastid ja istutati nende kaitseks elupuuhekk. Eelmisel sügisel sai kool endale kasvuhoone, kus praegu on 20 mullaga täidetud 80-liitrist kasti taimede istutamiseks. Keskele on jäetud piisavalt lai rada, et kasvuhoonesse pääseks ka ratastooliga. Kastid on klasside vahel ära jagatud, igal kastil kleeps peal, et oleks teada, millisele klassile see kuulub. Iga klass, kes on kastikese oma vastutusele võtnud, valib koos klassijuhatajaga ise välja, mida sinna istutada tahab, ning hoolitseb ja vastutab nende taimede eest.
Peenarde asemel ongi õppeaias kasutusel kastisüsteem. Terje Alas selgitab, et istutuskast on peenrast praktilisem, kuna seda on lihtsam hooldada. Hõlpsam on taimi ümber istutada, kastides mulda vahetada ning soovi korral kastid hoopis teise kohta viia.
„Õpilased on olnud hästi tublid,“ kiidab õpetaja. „Kui teiste klasside poisid tegid valmis puidust peenrakastid, siis minu klassi poisid aitasid mulla kasvuhoonesse ja peenrakastidesse vedada. Sel kevadel on olnud ilm nii pikalt külm, et julgesime alles hiljuti taimed õue istutada. Tahame veel kurki ja kartulit maha panna – kartul on eriti tore kultuur, paned ühe mugula maha, aga saaki saad palju. Maasikataimed istutasime juba eelmisel aastal, plaan on panna ka vaarikaid. Olemegi mõelnud, et taimi ei pea olema palju, aga valik võiks olla võimalikult lai. Veel tulevad aeda marjapõõsad, noored õunapuud istutati juba koolimaja õueala haljastamise käigus.“
Terje Alas räägib, et kavas on tuua suurte pärnapuude alla piknikulauad ja teha siia õuesõppeklass. Aed tahetakse muuta ka looduslikult mitmekesisemaks ja elurikkamaks, et siin saaksid elutseda eri liiki linnud ning putukad-mutukad. Mõte on aia ääres olevasse õueossa rajada looduslik lilleniit ja selleks jäetakse suvel see osa murust niitmata.
Mõistagi tuleb aia eest ka suvel hoolitseda ning sellelegi on õpetaja sõnul mõeldud. „Suvel on meil koolimajas laager ja seda teevad laagris olijad. Kaks nädalat, kui koolimaja on kinni, on kastmine samuti organiseeritud. Eelmisel kuumal ja põuasel suvel oli mul taimede pärast suur mure, aga kõik toimis koostööna hästi, kõik tundsid vastutust.“
Teadmised ja oskused
Õppetöö on korraldatud nii, et teoreetilist osa – taimede nimetusi, osi ja omadusi, lehtede või piltide järgi taimi ära tundma – õpitakse talveperioodil. Lisaks tehakse muidki tubaseid tegevusi, nagu seemnete puhastamine, pakendamine, teematerjalide sorteerimine jne. Näiteks korjasid õpilased sügisel taimekastidest piparmündi-, salvei-, iisopi- ja saialillelehti, panid need kuivama, hiljem pudistasid peeneks ja panid pakikestesse. Esimese õppeperioodi viimsel päeval toimunud ravimtaimede töötoas oligi lisaks nende tutvustamisele üks tegevus tee keetmine ja degusteerimine.
„Võimalikult palju püüame siiski õues tegutseda,“ kinnitab Terje Alas. „Sügisel riisusime aiast lehti ja viisime need kompostikasti, talvel oli vaja lund lükata, kevadel uuesti muru riisuda, peenrapealsed puhtaks lõigata ning uute seemnete ja taimede mahapanekuks valmistuda. Noppisime õpilastega peenrast piparmünditaime võrseid, mis olid end igale poole laiali ajanud, ja panime uuesti potti kasvama – kinkimiseks või koju viimiseks.“
Terje Alas ütleb, et õpilastele meeldibki kõige rohkem teha päris asju: kaevata, istutada, rohida, kasta, teha kõike seda, milleks nad suutelised on. „Kevadel, kui hakkasime pottidesse mulda panema ja taimi istutama, olid kõik õhinaga asja juures. On lapsi, kellel tuleb rohkem kõrval olla ja neid individuaalselt juhendada, töövõtted ja -etapid mitu korda ette näidata, kasutada palju pildimaterjali ja näidiseid, aga oma võimete piires tuleb igaüks nende tegevustega toime. Igaühel tulebki lasta nii kaua proovida, kuni see tal hästi välja tuleb. Aiandustundides on meil kujundav hindamine, keskkonnaõpetuse tunnis panen ka numbrilise hinde, aga rohkem annan ikka jooksvat tagasisidet. Mulle meeldib häid hindeid panna ja õpilasi innustada. Kõige tähtsam ongi eduelamus, mille õpilane saab. Nagu ka see, et ta hakkab loodust enda ümber rohkem märkama ja sellest hoolima. Õpetajana on minu põhimõte, et me kõik ei saa teha suuri asju, aga saame teha väikesi suure armastusega.
Loovtöö ja pedagoogide peenar
7. klassi loovtöö teemaks valis Terje Alas oma õpilastega maitsetaimepeenra tegemise alates kasti meisterdamisest, mullaga täitmisest ja taimede ettekasvatamisest. Samuti tegi iga õpilane joonise, kuidas tema selle kasti kujundaks. Lõpuks lepiti ühiselt kokku, mida kasti istutatakse. Kõik said oma soovi öelda, maitsetaimedele lisaks on seal ka suvelilli.
Esimest aastat teeb õpetaja koolis ka aiandusringi neile huvilistele, keda aiandus rohkem huvitab. Praegu käib seal kaheksa õpilast.
Aiandusringi õpilaste abiga on algust tehtud ka nn pedagoogide peenra rajamisega. „Mõte sai alguse sellest, et meie kooli direktor tõi eelmisel aastal oma koduhoovist istutamiseks pojenge,“ meenutab Terje Alas. „Nüüd on paljud õpetajad ja koolitöötajad lubanud lilletaimi tuua. Mõte ongi rajada püsilillepeenar, kus on palju sorte. Ühelt poolt on sellist peenart, kus kevadest sügiseni midagi õitseb, lihtsalt ilus vaadata. Lisaks see, et kui söökla lauale vaasi on mõnda lilleõit vaja, saab selle igal ajal peenralt võtta.“
Kui õppeaia rajamisega lõpule jõutakse, on järgmisena kavas võtta väliõppe eesmärgil kasutusele koolimaja suured avatud terrassid. Üks mõte on teha sinna ilmavaatluspunkt, kus saab temperatuuri, tuult ja sademeid mõõta. Ideid, mis teostamist ootavad, on veel.
„Aianduse ja keskkonnaõpetuse tundidesse tulevad õpilased hea meelega,“ kinnitab Terje Alas. „Arvan, et just seepärast, et see on päris asi. Tekib hoopis teistmoodi tunnetus ja mõistmine, kui oled ise midagi seemnest või taimest kasvama pannud.“
Novembris 2023 jõudis meie Tondi Kooli ka väga moodne nutikasvuhoone, kus õpilased kasvatavad hoogsalt ja hoolsalt mitmekesiseid maitserohelisi:basiilikut, päevalilletaimi, mungaubasid, ruukolat, kresssalatit, tüümiani, piparmünti, redist ja palju muid segasalateid, et rikastada meie kooli toidumenüüd tervislike , maitsvate salatitega, et toituda tervislikult.Nutikasvuhoone on justkui eeltöö ja hoovõtt kevadesse kui juba õues klaaskasvuhoones toimetada saab, sest ma ise ilutegija!