Testisime sisseastujaid uutmoodi
Haridus- ja noorteameti ning Tartu viie gümnaasiumi ühisel korraldusel toimusid 22. aprillil üleriigilised sisseastumise e-testid üheksandate klasside õpilastele. 205 koolis osales 3500 õpilast, tulemusi kasutasid 26 gümnaasiumit.
Teste tehakse ikka ja gümnaasiumid võtavad õpilasi vastu igal aastal, ei olekski nagu millestki rääkida. Aga on küll. Esimest korda kasutati lahendust, kus paljud õpilased said teha testi enda kodukoolis, kõige turvalisemas keskkonnas. See oli võimalik vaid tänu paljude heade kolleegide lahkele abile ning väga heale koostööle.
Iga gümnaasium valib õpilased just nii, nagu on just sellele koolile kõige parem. Koolide puhul, mille ümbruses elab rahvast vähem, on see protsess ühtemoodi: kandideerijaid mõõdukalt, õpilaste vajaduste skaala lai. Eelkõige suuremates linnades kandideerib ühte kooli korraga aga väga palju õpilasi, ning nendegi vajaduste skaala on lai. Väga raske on vastuvõttu nii korraldada, et kõik huvilised vaadataks võrdsetel tingimustel üle ning otsused tehtaks kiiresti. Noortele ja nende peredele on aga mõeldamatu, kui jaanipäeval pole neil veel selget plaani järgmise aasta kohta. Nii korraldasid esmalt Tallinnas osa koole ja mõnel aastal ka Tartu koolid katsed ühiselt.
Viimastel aastatel on hakatud kasutama elektroonilisi teste. Ühelt poolt on selle taga haridusvälised olud. Teisalt on elektrooniline testimine kiirem ja kvaliteet säilib. Kui eelmisel aastal tegid õpilased teste kodus, siis sel aastal püüdsime olla tehniliselt turvalised ja toetatud. Püüdsime tagada testimise aususe. Ainuke viis, kuidas seda teha saime, oli paluda appi koole üle Eesti. Õnneks olid inimesed väga abivalmid. Paljudes koolides oldi nõus testima enda õpilasi, paljudes koolides said testidel osaleda ka teiste koolide õpilased, ning oli ka neid lahkeid abipakkujaid, kes olid valmis teste tegema, ilma et neil olnuks otsest huvi enda õpilasi toetada või uusi õpilasi leida.
Suur aitäh, head kolleegid! Te ei pidanud appi tulema, aga tulite.
Suur aitäh, head haridus- ja noorteameti töötajad. Mina, koolimajas töötaja, ei ole testimise köögipoolega kursis ega näe sageli, mis on testi taga. Aga seal on hulk väga head spetsialistitööd e-ülesannete kujundamisel ning testide kokkupanemisel. Kuu või kaks enne testi tundub imelik läbi närida kõik võimalikud rikked ja riskid ning arutada, mis me nende puhul teeme. See andis aga tulemuse, kus viperusi oli väga vähe ja kõik sujus õlitatult. Oleme headele kolleegidele HARNO-st liitri piima võlgu – kui väliselt tundub kõik rahulik, on pinge ikkagi korralikult üleval. Te tulite vastu ka nendes olukordades, kus aeg ammu ümber oli. Ja kõige olulisem: oleme saanud teiega väga sõbralikult ja soojalt asju ajada.
Üleriigilises lehes ei ole ehk kõige õigem kiita, et Tartus on väga hea koolis töötada. Aga nii on. Ma ei kutsu siia kolima, küll aga tegema samamoodi koostööd. Oleme mitu aastat koos teste ette valmistanud. Kolleegid teavad, kes millega panustada saab Sel aastal olid valmis testima nii põhikoolid, gümnaasiumid kui kutsehariduskoolid. Inimesed mahuvad ühte tuppa ära. Koos on kasulikum kui eraldi. Aitäh!
Ühtegi asja ei saa teha, kui ei ole raha. Aitäh, ministeeriumi ja HARNO juhtivad jõud, et leidsite võimaluse. Saame väga hästi aru, et täiendav töö maksab raha ja sellele kulub väärtuslikke töötunde. Aitäh ka Tartu linnale meid kogu aeg toetamast!
Mida tulevik toob? Aus vastus on, et täpselt ei tea. Tundub imelik, et enamiku õpilaste jaoks hästi oluline sisseastumine on lahendatud projektipõhiselt. Üks mõistlik võimalus on ühitada põhikooli lõpueksamid ja sisseastumistestid. Selle variandi puhul on mõned keerukused, aga ükski neist ei ole ületamatu. Mis iganes tulevik toob, oleme haridusrahvana seni koos hästi hakkama saanud ja saame edaspidigi!
Koos eelneva koolitusega olin katsete läbiviimisega seotud umbes 6 tundi. Raha ma selle eest küll ei saanud. Kas on jälle nii, et raha liikus ainult ministeeriumis?