Tööturul on soome keele oskajaid väga vaja. Miks ei õpetata koolides seda rohkem?

Soome keele oskajate arv on Eestis vähenemas, kuigi vaja on neid endiselt. Teise võõrkeelena omandab soome keelt üha vähem õppureid.

Tallinna Ülikoolis Soome ettevõtluspäeval peetud vestlusringis keerles jutt soome keele oskuse vajalikkuse, õppimise ja õpetamise ümber. Küsimusele, milline on soome keele oskajate seis tööturul, vastas Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi, et nendest on Eestis suur puudus. Seda kinnitas Soome suursaatkonna majandusnõunik Frans-Anton Flander: „Nii instituudis kui ka suursaatkonnas ning Soome taustaga firmades on vaja palju just soome klientidega suhelda.“

Soome-Eesti Kaubanduskoja tegevjuht Ave-Mai Aedna lisas, et täpsete arvude puudumisest hoolimata soome keele oskajate arv väheneb. Soome keele õppijate vähenemise probleemi on esile toonud ka Tiina Jaakson ERR-i portaalis, kus selgub, et teise võõrkeelena omandab soome keelt üha vähem õppureid.

Teadmatus vajalikkusest

Miks ei otsi õpilased ise alternatiive soome keele õppimisele koolis? Valkeeniemi tõdes, et soome keelt Eestis küll õppida saab, kuid võimalusi selleks on jäänud vähemaks – soome keelt õpetatakse poolesajas koolis, õppijaid on umbes tuhat kakssada. Valkeeniemi tõi välja ka tõiga, et inimesed ei ole kursis tööturu praeguse olukorraga. 

„Ettevõtluseski domineerivad narratiivid, et Soome minnakse tööle vaid ehitussektorisse, ning fakt, et paljud kõrgharitud inimesed leiavad tööd Soome muudes ärisektorites, jääb nende varju,“ nentis Flander. 

Aedna lisas, et Eestis valitseb soome keele õppimisel motivatsioonipuudus – noored arvavad, et inglise keelest piisab, ega tea, kui kasulik on osata ka teisi keeli.

Aedna ise on soome keele selgeks saanud Soome televisiooni vaadates ning soovitab soomekeelse meedia tarbimist ka teistele õpihuvilistele, öeldes, et see on õpikule hea täiendus. „Keelt on vaja kuulda,“ nõustus Valkeeniemi, lisades, et Soome telekanaleid on Eesti telepakettides siiski vähe. Ta tõi välja, et peale põhikoolide ja gümnaasiumide on võimalik soome keelt õppida keeltekoolides ning rahvaülikoolides, seega huvilistel võimalusi jagub. 

„Õppijal peab huvi olema,“ tähendas Flander, kelle sõnul tekib ainult huvi korral tahtmine omandada teadmisi mitte ainult keele, vaid ka kultuuri kohta.

Väärtuslik nišioskus

Veel arutleti keelte, väärtuste ja identiteedi seoste üle. „Keelt õpitakse nii, et see tugevdab ja toetab sind ennast,“ väitis Flander, kelle sõnul oskab suur osa maailmast inglise keelt ja selle valdamine ei ole enam mingi näitaja. Selle kõrval tulevad mängu nn nišioskused – prestiižne on osata naabermaa keeli ning murdeid. 

„Tänapäeva noortele lähevad vastupidiselt vanemale põlvkonnale raha asemel enam korda väärtused ja nende eriline identiteet globaalses ingliskeelses maailmas,“ sõnas Valkeeniemi. 

Aedna lisas, et kaubanduskoja kaks ametlikku keelt on soome ja eesti – seda just soovist hoida neid ilusaid keeli elus.

Nordea esindaja Sten Toel mainis, et ettevõtte üks peamisi keeli on soome keel, kuna Soome on Eesti lähim põhjanaaber. Niisamuti ütles advokaadibüroo Soraineni esindaja Paul Künnap, et soomlastel ja Soome firmadel on Eesti majanduses oluline roll ning nende keele tundmine aitab viia suhtluse soome klientidega teisele tasandile. Tallinki esindajad Gerda Sooman ja Age Vanajuur tõid välja, et Tallink on olnud Eestis üks kõige konkurentsivõimelisemaid turismi- ja suurfirmasid ning nende ettevõttes mängib Soome turg olulist rolli. Nii on Tallinkis soome keel kõrgelt hinnatud ja selle oskust nõutakse paljudel ametikohtadel.

Oma arutelus jagasid Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Catlyn Kirna ja soome keele õpetaja Karola Velberg kogemusi soome keele õppe kohta ning tõid välja mitmeid soome keele õppimisega seotud võimalusi ja probleemkohti. Jutuajamisest selgus, et Eestis ei ole peale kõrgkoolide üldse palju haridusasutusi, kus õpetatakse soome keelt, ning ei saa nimetada kindlat põhjust, miks see nii on. Samal ajal kasvab Eesti tööturul nõudlus soome keele järele ja selle keele kasutamise keskkond on samuti lähedal.

Kuidas innustada noori?

Õpetaja Velberg soovitab koolidel pakkuda kahe suure keele kõrval võimalust õppida ka soome keelt. Näiteks võib soome keel olla algselt C-võõrkeelte hulgas ning tulevikus paigutuda juba B-keelte sekka. Ka president Alar Karis on Soome ajalehele Helsingin Sanomat öelnud, et soome keele õpe võiks koolides olla lausa kohustuslik.

Kahe riigi majanduskoostöö on tugev, turism elav, seega on põhjuseid õppima asumiseks mitmeid.

Soome keele oskust läheb Eestis igal juhul vaja, võimalusi selle arendamiseks ja realiseerimiseks jagub paljudes valdkondades. Lisaks kasulikkusele karjääris õpetab soome keele kui sugulaskeele tundmine midagi ka eesti keele kohta. Oluline on leida motivatsioon keeleõppega alustada ning märgata keeleoskuse väärtust. Mõttekohaks jääb soome keele käekäigu parandamine Eestis ning viis, kuidas innustada koole soome keelt oma keeleõppe valikusse lisama.

ELU projekti raames tudengite korraldatud üritus „Soome ettevõtluspäev 2022“ leidis Tallinna Ülikoolis aset 11. mail. Ürituse eesmärk oli tutvustada ettevõtteid, mis on seotud meie naaberriigi Soomega, ning innustada noori tööturule suundujaid õppima soome keelt ja märkama selle vajalikkust.