Ukraina sõjapõgenike lapsed Läti haridusasutustes

Seda, kui edukas on olnud Ukraina laste lõimumine tavaõppesse, tahetakse lahata juba juunikuus. Kõige suurem mure on kooliealiste laste teadmiste kontroll, otsuse vastuvõtmine ühte või teise klassi määramise kohta, aga ka tunnistuste väljaandmine.

Vahetult pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale käivitus Läti vabasektori loodud veebisait www.ukraine-latvia.com. Nimetatud leheküljel võivad endast teada anda kõik Läti elanikud, kes soovivad ükskõik millisel viisil abistada Ukraina sõjapõgenikke. 

Kuu pärast kallaletungi, 23. märtsil arutati Seimi haridus-, kultuuri- ja teaduskomisjonis Ukrainast Lätti saabunud sõjapõgenike laste haridustee jätkamist Läti koolides. Läti haridus- ja teadusminister Anita Muižniece teatas, et Läti haridussüsteem on valmis vastu võtma ca 4500 Ukraina sõjapõgenike last.

Seda, kui edukas on olnud laste lõimimine tavaõppesse, tahetakse Läti haridus- ja teadusministeeriumis lahata juba juunikuus. 

Lätis ei looda eraldi kooli Ukraina sõjapõgenike lastele, kuna Riias on Ukraina keskkool, kus Ukraina sõjapõgenike lastele on loodud veel sada õpikohta. Märtsi seisuga olid Läti omavalitsused valmis vastu võtma kuni 23 000 Ukraina sõjapõgenike last (4000 alusharidusasutustes, 19 000 üldharidusasutustes). Arvu 23 000 puhul on juba tõdetud, et kvantiteet on ehk võimalik tagada, kuid inimressursside, õppevahendite, tugipersonali olemasoluga seotud riskid pole selged, et tagada niivõrd paljudele õpilastele kvaliteetne haridus. 

Lätti meelitab vene keel

Märtsi lõpu seisuga oli Riia linnavolikogu andmeil Ukraina sõjapõgenikelt laekunud 2228 avaldust koolidesse. 899 avaldust esitati rahvusvähemuse kooli (st vene õppekeelega kooli) pääsemiseks, 320 avaldust läti õppekeelega kooli, 134 Riia Ukraina Keskkooli. Alusharidusasutuste puhul laekus samuti rohkem avaldusi vene lasteaedadesse (254), lätikeelseisse esitati 205 avaldust. 

Daugavpilsi 10. Keskkooli 570 õpilasest üheksa on Ukraina sõjapõgenike lapsed. Kõik oskavad vene keelt. 10. keskkooli direktori Valija Salna sõnutsi valisid lastevanemad sihtpunktiks Läti, sest siin saab vabalt hakkama vene keelega, mujal Euroopas pole see võimalik. Kaks last õpivad lätikeelse, ülejäänud rahvusvähemuse õppekava järgi. 

Aprilli lõpu seisuga õppis Läti koolides 3789 Ukraina sõjapõgenike last. Kõige rohkem oli lapsi Riia eelkooliasutustes ja üldhariduskoolides – 1869, järgnesid Ventspils – 166 last, Valmiera kihelkond – 154 last. Üldhariduskoolides õpib 2738 Ukraina põgenike last, 1320 rahvusvähemuse õppekavaga (st peaasjalikult vene õppekeelega) koolides, 1413 riigikeelse õppekavaga koolides. Alusharidusasutuste seis oli järgmine: ühtekokku 1051 last, neist 340 rahvusvähemuse (st peaasjalikult vene keelega) alusharidusasutustes, 704 lätikeelsetes alusharidusasutustes.

On ka sõjapõgenike lapsi, kes jätkavad õppimist Ukraina haridussüsteemis, kuna Ukrainas on e-kool. Sestap on Läti haridusministeerium võtnud ühendust oma Ukraina kolleegidega, et selgitada, kas ja kuidas Ukraina suudab praegu e-õpet tagada. Praegu Kuldīgas Ukraina sõjapõgenike eluolu koordineeriv Lida tähendas, et on selliseidki lapsevanemaid, kes ei soovi, et nende lapsed Lätis kooli läheksid, sest isa-ema teevad kaugtööd ning suudavad abistada distantsõppes õppivaid lapsi. 

Asutused saavad toetust

Ādaži keskkooli direktor Česlavs Batņa on toonud välja juba mitmeid probleeme, mis nõuavad läbimõeldud ja kiiret lahendust. Keelebarjäär. Pedagoogid ning nende abid, kes suudaksid Ukraina lastega suhelda vene või ukraina keeles. Batņa pakkus kõnealuse probleemi ühe võimaliku lahendusena välja Lätisse pagulastena saabunud Ukraina intelligentsi (sh õpetajad, kultuuritöötajad) kaasamist ning integreerimist Läti haridussüsteemi. 

„Õpetajatest on nii või naa puudus, iseäranis Riias ja Riia ümbruses,“ tõdes ta. 

Kõige suurem mure on kooliealiste laste teadmiste kontroll, ühte või teise klassi määramise otsuse tegemine, tunnistuste väljaandmine. Eriti keeruliseks võib kõik see kujuneda 9. ja 12. klassi laste puhul. Samavõrd on ajakriitilised murekohad Ukraina laste toitlustamine koolis, ühiskondliku transpordi kasutamine jm olmeküsimused, mis pole sugugi vähem tähtsad. 

Ukraina sõjapõgenike abistamiseks võttis Läti Seim märtsi algul vastu Ukraina tsiviilelanike toetamise seaduse, mis sätestab, et alaealistele tagatakse hariduse omandamine sarnaselt varjupaigaotsijatega, st Läti riik tagab tasuta alus- ja üldhariduse. Ukraina sõjapõgenike laste kooliteed rahastavad omavalitsused, mille territooriumil asub nende elupaik. 

Ukraina sõjapõgenike laste eest saavad alusharidusasutused igakuist toetust – 257 eurot iga lapse eest. Samuti saavad alusharidusasutused 50 euro suurust ühekordset toetust õppevahendite soetamiseks. Sama kehtib üldhariduskoolide kohta. Toetused laienevad ka Ukraina sõjapõgenike lapsi vastu võtnud erakoolidele. 

Haridus- ja teadusministeerium hüvitab psühholoogi ja logopeedi tasu kõikidele Ukraina sõjapõgenike lastele, kes seesugust abi vajavad. Ukraina sõjapõgenike toitlustamist rahastatakse samuti omavalitsuse asjaomase eelarve alusel. Huvihariduseks praegu täiendavat raha eraldatud pole, see selgub järgmise õppeaasta arvandmeid hinnates. 

Õpetajate koormus suureneb

Läti haridus- ja teadustöötajate ametiühingu liider Inga Vanaga tõdes, et Läti koole vaevab juba ammu pedagoogide ning tugipersonali puudus, Ukraina põgenike laste saabumine muudab kõnealuse probleemi veelgi teravamaks. Õpetajad on sunnitud paljude Ukraina lastega rääkima vene keeles, muidu pole võimalik õpetatavat ainet neile selgeks teha, ent seetõttu kannatavad läti laste teadmised. 

Puudus on ka psühholoogidest. Läti haridus- ja teadustöötajate ametiühing rõhutab, et Ukraina põgenike lapsed vajavad edukaks lõimumiseks Läti ühiskonda tavapärasest intensiivsemat keeleõpet. Inga Vanaga sõnutsi peab Läti kui põgenike vastuvõtjariik teadma, kas põgenike lapsed jäävad riiki pikaks ajaks. Paljudelt põgenikelt on kuuldud, et Lätti kavatsetakse jääda pigem lühemaks ajaks, kuni Ukrainas olukord normaliseerub. Samas pole sõja lõppu Ukrainas võimalik ennustada. 

Sõja jalust on Ukrainast Lätti jõudnud ka sadu funktsionaalse puudega inimesi, nende seas invaliide ja vaimse puudega inimesi, kes olid Ukrainas Donetski omavalitsuse psühhoneuroloogilise internaatpõhikooli hoolealused. Esimestel õhtutel ei olnud paljud neist nõus enne magamaminekut üleriideid ära võtma, sest pommirünnakute hirm ei olnud kuhugi kadunud. Lätis viibivad nad riikliku sotsiaalhoolduskeskuse asutustes, nii tagatakse neile ööpäevaringne hooldus ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenus (sh tööoskuste omandamine). 

Krõvõi Rigi linnast jõudis Lätimaale 40 inimesest koosnev grupp – peaasjalikult autistlikud lapsed ühes emadega. Pikk tee Ukrainast Lätti (võõrad kohad, võõrad inimesed) oli autistlikest lastest tingitud murede tõttu ülimalt närvesööv. Emad loodavad, et ehk avanevad Lätimaal nende lastele mõned uuemad ravivõimalused. 

Läti valitsus kinnitas aprilli lõpus uue Ukraina sõjapõgenike toetusplaani, mis näeb ette ca 40 000 sõjapõgeniku vastuvõtmist (see arv sisaldab juba vastu võetud sõjapõgenikke). Ukraina sõjapõgenike toetusteks on reserveeritud 116,28 miljonit eurot (ühe meetmena on ette nähtud kuni 300-eurone igakuine toetus Ukraina sõjapõgenikele peavarju andvatele peredele). 

Aprilli lõpu seisuga oli Läti isikukood 24 746 Ukraina tsiviilisikul. Samuti on neile väljastatud 14 794 pikaajalist viisat ning 3918 elamisluba. Sestap võib 18 712 Ukraina tsiviilelaniku puhul juba tõdeda et Lätisse jäädakse pikaks ajaks.