Ukrainlastega lõimitud koolielu Kambjas
Kambja kooli 335. sünnipäeval laulsid ukraina õpilased Oleg Vinniku laulu „Perlina Ukraina“. Vasakul õpetaja Nataliia Gulak. Tema paremal Yegor, Vadim ja Bohdan 9. klassist, Yana 2. klassist, Melaniia ja Andrii 5. klassist, Karina ja Daryna 7. klassist ning Maksym ja kaks Ivani 3. klassist. Foto: Marika Lehiste
Kui aprilli algul tulid majja vaiksed ja kurbade nägudega võõrad, siis kuu aja möödudes tervitavad säravate silmadega kooliõpilased meid eesti keeles.
Nii nagu paljudes paikades, saabus ka Kambja valda sõjapõgenikke. Siia tõid ehitusfirmas töötavad mehed oma perekonnad, aga tuldi ka iseseisvalt. Rakendust leidis Kambja aleviku serval asuv hotell, kuhu enamik neist majutati. Sealt on jalutuskäigu kaugusel nii spordihoone, kool, perearstikeskus, bussipeatus (tasuta Tartusse sõitmise võimalus) kui kauplus. Lisaks on paar peret Kambjas korteri üürinud. Ükski Ukraina laps ilma lähedaseta pole. Täiskasvanud otsivad praegu tööd. Õnneks oli nende hulgas ka õpetaja, nii otsustati õppetööd kombineerida. Kuna koolimajas asub ka raamatukogu, sai Ukraina laste klassiruumiks küllaltki avar ja läbikäidav lugemissaal.
Kümme Ukraina õpilast võtsime oma kooli vastu 11. aprillil, pisut hiljem lisandus veel kolm. Pärit on nad Ida-Ukraina eri piirkondadest, aga on ka õde-vend. Koolis otsustati kiire lõimumisprotsessi kasuks ja nii jaotati õpilased kahe-kolme kaupa klassidesse. Üksi ei tahtnud loomulikult keegi olla ja nii ei olnud vanus ainumäärav. Täiendust said 3., 5., 7. ja 9. klass. Õppejuht koostas plaani, kus vaheldusid tunnid oma õpetaja ja ühisõppega. 9. klassi noormeestel on lisaks distantsõpe Ukraina koolis, kust nad varsti lõputunnistuse saavad.
Koos otsustati lapsed õppima panna matemaatikas, võõrkeeltes, muusikas, liikumistundides ja käelises tegevuses. Ega see õpetajatele kerge ole olnud: pidi ju sotti saama mitte ainult uute õpilaste teadmistest-oskustest, vaid ka nende vaimsest seisundist ning samal ajal edendama koostööd ja ka oma õpilaste arengul silma peal hoidma. Vanemate õpetajate eelis on vene keele oskus, aga noorematel kolleegidel tuli sageli käed-jalad appi võtta. Õnneks rakendasid meie lapsed ja õpetajadki kiiresti Google’i tõlketeenust. Ka Ukraina lapsed oskavad vene keelt erinevalt, aga siis aidatakse üksteist ja tõlgitakse õpetaja venekeelne seletus ukraina keelde.
Keerulisem on olnud lugu õppematerjalidega. Algusnädalatel tundus, et matemaatikas ja inglise keeles on koos õppida pea võimatu, sest õppekavad on nii erinevad. Praeguseks on neile hangitud venekeelse Opiqu kasutamise võimalus ja näiteks matemaatikas lubab see sama teemaga tegeldes õpetust diferentseerida. Õpetajad on püüdnud loovalt suhtuda ja otsida internetist sobivaid ülesandeid. Pagulased oskavad arvutit kasutada eri tasemel ja harjumatud olid neile pallimängud kehalises kasvatuses. Kõik kolleegid kiitsid Ukraina laste püüdlikkust ja elavat osavõttu kõigest, mida pakuti.
Teisel nädalal hakati eesti keelt õpetama. Kaks tundi nädalas tegeleb pagulastega abiõpetajana töötav logopeed, kellel on varasemast muulastega töötamise kogemus. Õpetaja koostatud töölehtedest koguneb igale osalejale õpimapp. On kiiduväärt, et õpetaja väldib vahekeelena vene keelt ja tõlgib sõnad-väljendid ukraina keelde.
Kuidas meie õpilased Ukrainast saabujad vastu võtsid? Algul oli suur uudishimu ja kaastunne, siis lõunaeestiliku temperamendi kohaselt toetus ja abi. Ukraina lapsed said väga populaarseks. Silma on jäänud üks kolmanda klassi tüdruk, kes kohe esimesel nädalal õppis õhtul kodus venekeelseid (!) sõnu, kes aeg-ajalt oma uusi klassikaaslasi maiustustega üllatab ja neil ka üritustel silma peal hoiab. Nagu lapsed ikka, leidsid ukrainlasedki koridorides olevad mänguvahendid ruttu üles ja kasutavad neid vahetundides niisama usinalt kui meie õpilased. Neid hämmastas meie mitmekesine koolitoit, eriti aga sageli pakutavad puuviljad. Lisaks üllatavad neid maiustustega nii meie õpilased kui õpetajad.
Kiirele koostööle ja sõbrunemisele aitas ja aitab kaasa see, et sel õppeaastal on meie koolis tavatult ettevõtmisterohke kevad. 335-aastaseks saanud Kambja kool sai endale ametlikult Ignatsi Jaagu nime ja sünnipäeva puhul toimus kontsertetendus. Mängiti ja lauldi läbi kooliajaloo eri etappe. Ka sinikollastes riietes Ukraina lapsed tervitasid meie kooli aastapäeva paari lauluga. Meie teismelistele meeldis nende temperamentne esinemine. Ees ootab ühine matkapäev Ignatsi Jaagu sünnipaika. Kui kuues klass Soomaa rahvusparki õppekäiku planeeris, otsustati ka uued sõbrad kaasa kutsuda. Tegime õpetajatega korjanduse, et nad saaksid nii kanuusõitu kui kogu päeva nautida. Vee peal olles tekkis laste vahel väike võistlusmomentki. Soomaal tehtud rabamatk jättis neile aga kustumatud mälestused.
Ukraina lapsed osalevad koos meie lastega pea kõikidel kooliüritustel. Kaasa lõid nad ka valla kevadlaadal, kus esineti ja võeti osa kooli töötubadest. Vabatahtlikku abi pakkus ukraina lastele pensionil olev vene keele õpetaja, kes osales nii õppekäigul kui planeeris ulatuslikumat koostööd. Ta on neile tutvustanud Tartu linna ja käinud nendega kinos. Plaanis on teha tuur Lõuna-Eestis ja Paide Ajakeskuses. Omavalitsus lubas neile ka transporditoetust. Kool valmistab ette perepäeva, kus saab ukrainlastele annetusi teha – sealgi löövad meie uued õpilased kaasa. Tänavu on meil ka kooli olümpiamängude aasta. Juba moodustatud riikide vahel jagati ära ka Ukraina õpilased ja nii saavad nad meie lastega lõimitult projektis osaleda. On kokku lepitud, et 1.–5. klassi PRIA-projektidesse kaasatakse ka ukrainlased.
Meie uued õpilased on vaimustunud mitte ainult kooli ettevõtmistest, vaid ka huvitavatest tundidest ja soojast vastuvõtust. Kui aprilli algul tulid majja vaiksed ja kurbade nägudega võõrad, siis kuu aja möödudes tervitavad meid eesti keeles säravate silmadega kooliõpilased. Ukraina õpetaja Nataliia liigub koolimajas niisama harjumuspäraselt nagu iga teine kolleeg.
Ei tea, miks meie kohalike vene lastega sellist üksmeelt pole aastate jooksul leitud?
Eesti riik on küll relvastuse tarnimisel Ukrainasse palju panustanud.
Siiski jääb sellest väheseks.Peaksime toetuseks sellele rahvale
Stepan Bandera mälestuseks uhke mälestussamba püstitama.Eriti sümboolne
oleks päevalille nimetamine Eesti rahvuslilleks! See annaks kogu Euroopale
tõsise signaali, kuidas Eesti Ukrainat toetab!
Miks mitte mõtelda ka sellele, et Ukraina kodanikud võiksid vabalt osaleda
meie riigi valitsemisasutuste ametnikena, kandideerida riigikogu ja koha –
like omavalitsuste juhtideks!
Empaatia ülima avaldusena võiks kehtestada ka kakskeelsuse võimaluse,riigi
keelteks eesti- ja ukraina keel.Selline samm aitaks kaasa Ukraina vastu –
võtmisele Euroopa Liitu!
Toetame Ukrainat!