Uutmoodi pikapäevarühmad muukeelsete laste õpetamiseks

Illuka kooli 3. klassi õpilastel on eesti keele õppimiseks kaks pikapäevarühma: suurem grupitegevuste jaoks ja väiksem neile, kes vajavad individuaalset õpiabi.

Meie kool on küll eesti õppekeelega, kuid siin käib palju vene kodukeelega lapsi. 3. klassi 16 õpilasest 12 ja 2. klassi 15 õpilasest kümne emakeel on vene keel. Seepärast liitus Illuka kool 2020. aasta sügisel HTM-i katseprojektiga „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis“. Projektis saab kool lisaõpetaja, tänu kellele omandavad vene õpilased eesti keelt kiiremini. Minust sai 3. klassi teine õpetaja. Minu ülesanne on aidata vene õpilasi ainetundides ja õpetada neid pikapäevarühmas. Loomulikult aitan ka eesti lapsi, kui neil on õppimisega raskusi, samuti erivajadustega õpilasi. Kogu õppetöö on meil üles ehitatud nii, et õpetaja Piia Otti ainetunnid on A ja minu pikapäevarühmade tunnid B – nad täiendavad ja kordavad A-d.

Pikapäevarühmad tegutsevad „külaliskorteris“

Kuna Illuka mõisakoolis on ruumi vähe, anti 3. klassi pikapäevarühma kasutusse ruumid, kuhu varem majutati kooli külalisi. Algul oli kahetoalises korteris väga keeruline pikapäevarühma sisse seada, kuid et olen varem töötanud arhitektina, siis tegin kujundusprogrammis mõned eskiisid ning lahendus oligi valmis: suuremas toas hakkasid tegutsema need, kes tahavad omavahel suhelda ja saavad õpingutega iseseisvamalt hakkama, väiksemas aga õpetaja abi ja rahulikku töökeskkonda vajavad lapsed. Suurem tuba sai nimeks Maxi klass ja selles saavad lapsed istuda, vabalt ringi liikuda, mängida, joonistada, suhelda, filmi vaadata. Väiksem tuba on Mini klass ja seal tegutseb 3–4 õpilast, kes tahavad koolipäevast rahulikult puhata, lugemisnurgas lugeda ning õppida individuaalselt koos õpetajaga. 

Kas kahe pikapäevarühma idee on end õigustanud?

Oleme töötanud kahe pikapäevarühmaga selle õppeaasta algusest ja seni on läinud kõik hästi. Lastele meeldib, et suuremas rühmas tohib kõva häälega rääkida, naerda, ringi käia. Seal tehakse palju ühiselt. Väiksemas rühmas meeldib aga õpilastele vaikus ja rahu ning õpetaja individuaalne abi. Seal saab keskendunult õppida, lugeda, tunnitööd lõpetada, järel- ja kodutöid teha, vajadusel õpiabi. Vene lastele antakse seal eesti keele õpiabitunde. 

Meie 3. klassi lapsed on juba harjunud, etkummaski ruumis kehtivad erinevad reeglid – ühes on õhkkond vabam, teise valitseb vaikus ja rahu. Minu töölaud asub väiksemas pikapäevarühmas. Kuna toad asuvad lähestikku, on mul lihtne mõlemas rühmas kätt pulsil hoida ja vajadusel abi osutada. 

Mööbel ja õppevahendid

Katseprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis“ võimaldas meil soetada pikapäevarühmade tubadesse mööblit ja õppematerjale. Mul on väga palju eesti keele omandamist toetavaid pilte, tekste, mänge ja muud toredat kraami. Et see kõik oleks kergesti kättesaadav, võtsin kasutusele Ikea Trofasti sahtlite sarja. Igale sahtlile kleepisin sildi selle sisu kohta. Nii on kõik õppematerjalid nii mulle kui ka õpilastele käeulatuses. 

Teiseks võtsime pikapäevarühmades kasutusele väiksed Z-toolid, mille taga saavad õpilased kirjutada ja joonistada põrandal istudes. Neid kergeid laud-toole saavad õpilased igale poole kaasa võtta, olgu omaette töötamiseks või rühmaga liitumiseks.  

Ära tõlgi, vaid joonista!

Võtsime 3. klassiga osa projektikonkursist „PickUp – Briti eri“, mis toetab erineva keele- ja kultuuritaustaga noorte omaalgatuslike ideede väljatöötamist ja ellurakendamist. Illuka Kooli lapsed olid väga tublid ja nii saime sellest projektist tuhat eurot stipendiumi. Selle raha eest ostsime pikapäevarühmadesse mustad kleebitavad kriiditahvlid. Tänu sellele saavad pikapäevarühmade lapsed peaaegu igale seinale kirjutada ja joonistada ning arendada nii oma eesti keele oskust visualiseerimise (joonistamise) toel. See kontseptsioon on meil esile toodud ka plakatina „Ära tõlgi, vaid joonista!“

Ostsime Ikeast ka joonistuspaberirulli. Suures pikapäevarühmas rullime selle üle laua ja igaüks joonistab, illustreerib ja kujundab sellel infot nii, et see talle hästi meelde jääks. Kui töö on valmis, lõikab õpilane oma osa paberist välja, võtab koju kaasa, paigutab seal nähtavale kohale ning üritab kontrolltööks meelde jätta.

Suurema pikapäevarühma ruumis on Päevasõna tahvel. Seal on kirjas tähtsad asjad, mis lapsed peavad nädala jooksul meelde jätma. Tahvlile paneme materjali ka mingi kindla teema kohta. Loomulikult on kõik need materjalid eesti keeles. 

Suurema pikapäevarühma uksel on meil uudiste nurk, kus on materjali Postimees Juuniorist ja Heast Lapsest. Tegemist on A3 formaadis kileümbrikuga, kuhu panen iga nädal või üle nädala õpilaste jaoks midagi uut ja huvitavat. Samal uksel on suur plakat eesootavast üritusest, rahvakalendri tähtpäevast jne. Suurem pikapäevarühm on ideaalne koht temaatiliste ürituste, nt töötubade läbiviimiseks. Kui on kavas midagi põnevamat, saab kaasata ka teisi klasse. Iga selline ettevõtmine meenutab toredat klassiõhtut.

Suuremas pikapäevarühmas on tahvel „Kui sul on kõik tehtud …“. Seal on ainetundidest lähtuvad temaatilised harjutused, mida lapsed saavad teha siis, kui neil on pikapäevarühmas kõik järgmise koolipäeva kodutööd tehtud. Kiiremad õpilased lahendavaid neid lisaülesandeid hea meelega. Suuremas pikapäevarühmas on ka televiisor, et lapsed saaksid vaadata „Lasteekraani“, omavalitud filme jms. 

Väiksemas pikapäevarühmas on lugemisnurk, kus lapsed loevad kohustuslikke raamatuid, Postimees Juuniori, Head Last jms. Et lugemine oleks preemia, mitte karistus, ostsime katseprojekti raha eest lugemisnurka mugava kott-tooli, kuhu on nüüd kogu aeg pikk järjekord. Pikapäevarühmad käivad meil tihti õues, seda ka talvel. Näiteks on käidud pargis loomade jälgi uurimas. 

Koostöö kolleegidega

Väga palju toredat on sündinud meie pikapäevarühmades koostöös teiste õpetajatega. 3. klassi õpetaja Piia Otti on meie pikapäevarühmade kõige olulisem õpetaja. Tema väärtuslik töökogemus aitab ja suunab mind rohkem kui sada raamatut. Aga meiega on kaasa löönud ka teised aineõpetajad (näiteks muusika- ja kehalise kasvatuse õpetaja), kes korraldavad pikapäevarühma ajal oma huviringe. Kuna sellel õppeaastal liitus HTM-i katseprojektiga ka meie kooli 1. klass, siis on plaanis teha tulevikus sellegi klassiga koostööd.