Avatud Kool sai viieaastaseks
Põhja-Tallinnas tegutsev Avatud Kool, kus umbes pool õppest toimub eesti ja teine pool vene keeles, tähistas 9. juunil oma viiendat sünnipäeva.
Sünnipäevapidu algas hommikul õpilaste korraldatud laadaga, millega koguti raha koolihoovi sisustamiseks spordivahenditega. Et oleks põnevam, mindi peopaika läbi linna nagu orienteerumismängus kontrollpostist kontrollpostini.
Õpilased viisid külalistele läbi koolimaja tutvustava ekskursiooni. Ühtlasi toimus kooli sünnipäeva puhul väike vastuvõtt ajakirjanikele, kellega räägiti Avatud Kooli olemusest. Sõna said nii õpetajad, lapsevanemad kui ka õpilased.
Kui Avatud Kooli peetakse eelkõige keeltekooliks, siis lapsevanemad Oksana ja Artjom Bagri, kelle laps õpib 2. klassis, rõhutasid esimesena pigem seda, et tegemist on kogukonnakooliga, kus ühes ja samas klassis saavad kokku ümbruskonna lapsed, hoolimata emakeelest. Bagrid pidasid just eesti ja vene laste ühes klassiruumis õppimist ja tegutsemist kõige tähtsamaks. Nad osutasid, et keelekümblusklassis õpivad vene lapsed samuti eesti keele selgeks, kuid ei puutu seal eesti lastega piisavalt kokku. Bagrid arvasid, et Avatud Kooli moodi õppeasutusi võiks Tallinnas olla palju, kuid ei olnud kindlad, kas neisse jaguks piisavalt õpetajaid ning kui paljud lapsevanemad on sellisteks kakskeelseteks kogukonnakoolideks valmis.
Lastevanematel Ann ja Henn Runnelil õpib Avatud Koolis kolm last: 1., 4. ja 6. klassis. Nemad tõid välja, et kontrollimise ja surve asemel on selles koolis rõhk motiveerimisel ja õpilaste aktiivsusel. Henn Runnel meenutas, et esimesel aastal tundus talle, et ainult motiveerimisest ei piisa, kuid teisest aastast alates hakkas laps ise endale vastutust võtma. Tänu sellele ei ole tema isana õhtuti laste kõrval istunud ja nendega matemaatikat lahendanud – lapsed on ise hakkama saanud. Runnelid tõid positiivsena välja just selle, et Avatud Koolis kasutatakse palju aktiivõppe meetodeid. See oli isegi üks põhjustest, miks nad Tartust Tallinna kolisid.
Õpilased Johanna, Otto ja Ronja rõhutasid pidupäevaarutelus, et neil on väga lahedad õpetajad ja üliäge klass. Nad meenutasid, et esimestel aastatel nad oma klassi venelastega väga palju ei suhelnud, sest ei osanud nende keelt. Kuid nüüd suhtlevad eesti ja vene õpilased omavahel vabalt, tehes seda nii eesti kui vene keeles. Tuleb ette ka seda, et eesti õpilane räägib vene õpilasega vene keeles ja too vastab eesti keeles. Raamatuid loetakse selles koolis nii eesti kui ka vene keeles. Üks õpilane on lugenud „Harry Potteri“ läbi mõlemas keeles. Suhted klassis on väga head ja isegi Venemaa kallaletung Ukrainale ei ole probleeme tekitanud. Õpilased tunnevad üksteist kui toredaid klassikaaslasi ja sõjast lihtsalt ei räägi.
Esitasin õpilastele ka praeguses poliitilises olukorras aktuaalse küsimuse: kas nad ei karda venestuda, kui nii palju vene keeles õpivad ja loevad? Sain spontaanse vastuse: „Oeh, me ei ela ju Venemaal! Ja me õpime igal aastal järjest rohkem eesti keeles, sest vene keel on juba selge. Kirjutamise ajal lähevad eesti ja vene tähed mõnikord vahetusse – see on kõige suurem vene keele mõju.“
Õpetajad tõid välja, et kool vaatab optimistlikult tulevikku. Sügisel avatakse juba seitsmes klass. Kasutusele võetakse mentorite süsteem – igale klassile kolm mentorit, kelle hulgast saavad õpilased ise endale kõige sobivama valida. Toodi välja, et Avatud Koolis on palju noori õpetajaid ja seega energiat jätkub.