Ida-Virumaa ootab kutseõpetajaid

17. juuni 2022 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit
Tulevased iluteeninduse õpetajad olid huvitatud oma eriala õppevarustusest. Fotod: Ida-Viru haridusklaster

Tallinna Ülikooli üliõpilased, tulevased kutseõpetajad tutvusid töövõimalustega Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. 

Ida-Viru ettevõtluskeskus Hariduskopter tegutseb aktiivselt selle nimel, et maakonda tuleks uusi õpetajaid. Kevadel korraldati TLÜ ja TÜ lõpetajatele, tulevastele õpetajatele maakonna koolidega tutvumispäevad. Nüüd toimus samasugune ettevõtmine TLÜ-s kutseõpetajaks õppijatele. Neile tutvustati töötingimusi Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (KHK) kolmes õppekohas.    

Tulevased õpetajad pakkusid ideid 

Maakonna vastu tundis huvi veerandsada üliõpilast ja viis õppejõudu. „Seltskond oli põnev, enamikul oli väga suur huvi kutseharidusse tööle asuda,“ jagas muljeid tutvumisreisi eestvedaja, Hariduskopteri, teise nimega Haridusklastri koordinaator Kerda Eiert. Ta nägi võimalust, et nende seast võib Ida-Virumaa KHK saada uusi töötajaid. Eiert rääkis, et üliõpilaste suur huvi pani korraldajaid taas mõtlema selle üle, et praktilistel erialadel õppivad kutseõpetajad külastavad tulevasi töökeskkondi vähe või lähevad rohkem Tallinna ja Tartusse. 

Koordinaatori sõnul pöörati seekord palju tähelepanu iluteeninduse valdkonnale, mis on koolis uus eriala. Vestlustes rääkisid tudengid, kuidas seda valdkonda koolis arendada ja esile tõsta ning ka ise sellesse panustada. „Peame jätkama kutseõpetajatest tudengite toomist kohapeale ja looma nende ning kutsehariduskeskuse vahele parema kontakti,“ sõnas Eiert.

Õppejõudude ja üliõpilaste külaskäik andis tõuke arendada ka KHK ja TLÜ koostööd. „Väga suur samm on, et kutsehariduskeskus ja Tallinna Ülikool plaanivad sõlmida koostöölepingu eesmärgiga, et kõrgkool hakkab oma tudengeid senisest rohkem Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusesse saatma.

Oluline on ka maakonna maine. Kes kohale jõuab, näeb oma silmaga, et Ida-Virumaa on oma mitmekesise loodusega võrratult ilus. „Me peame näitama ägedaid kohti ja tutvustama inimesi, kes on tulnud mujalt siia tööle,“ tõdes Kerda Eiert.

Anastasia Poddubko.

Iluvaldkonna õpet tuleb arendada 

Oma muljeid jagasid kaks tulevast iluvaldkonna kutseõpetajat. Anastasia Poddubko on kosmeetik-küünetehnik, kes lõpetab kõrgkooli 2024. aastal. Ida-Virumaal polnud ta varem käinud ning ootas põnevusega kutsehariduskeskuse külastamist. „Kõige enam tahtsin tutvuda iluvaldkonna õpetajatega, et näha, millistes tingimustes õpitakse ja õpetatakse. Samuti tahtsin näha linnu ja vaatamisväärsusi,“ rääkis ta.

Teda üllatas, et Ida-Virumaal ei koolitata kosmeetikuid ja spaateenindajaid. Üllatas ka küünetehnikute ja juuksurite kitsavõitu klassiruum. „Arvestades, et iluvaldkond muutub pidevalt, leian, et vaja on nüüdisaegseid õppimis- ja õpetamistingimusi, ning miks mitte uut õppehoonet, kuhu mahuksid tulevikus lisaks juuksuritele ja küünetehnikutele ka kosmeetikud ja spaateenindajad,“ avaldas üliõpilane arvamust. 

Poddubko sõnul asub Ida-Virumaa logistiliselt heas kohas ja seal on palju spaasid, kus iluspetsialistid saaksid tööd ja kuhu neid ka oodatakse. Teda üllatas, et suur puudus on õpetajatest ja spetsialistidest, kes valdaksid lisaks vene keelele ka eesti keelt. Samuti üllatas venekeelsete erialade suur hulk koolis. 

„Kutsehariduskeskusega tutvumine andis mõtteid, kuidas arendada iluteenindust ka mujal Eestis,“ rääkis Poddubko, kelle kodu, pere ja töö on Pärnus. Ta kaaluks õpetama asumist Ida-Virumaale juhul, kui seal loodaks kosmeetiku ja spaateenindaja eriala ja nendeks sobivad õppimisvõimalused. „Oleksin nõus õpetama, kui õpe toimuks sessioonõppes, või andma mõnda moodulit või iluvaldkonna koolitust,“ kaalutles ta. 

Noored õpetajad läheks tema arvates Ida-Virumaale, kui seal oleksid nüüdisaegsemad õpetamistingimused ja motiveeriv palk ning õpitaks suuremas osas eesti keeles, sest noored ei pruugi vene keelt osata.

Maiken Gubaidulin.

TLÜ kutsepedagoogika esmakursuslane Maiken Gubaidulin on lõpetanud küünetehniku, spaateenindaja ja kosmeetiku kutseõppe ning õpib samuti iluteeninduse kutseõpetajaks. Pärit Rakvere lähedalt, on Ida-Virumaa talle tuttav. Meeldivad nii maakonna inimesed kui keskkond, Tallinnas elades käib ta seal puhkamas. „Imeilus loodus igal aastaajal ja väga kaunid rannad ning sõbralikud inimesed,“ loetles ta. 

„Ida-Virumaa kutsekoolides on väga põnevad erialad, tore oli tutvuda klassidega ja näha õpetajaid töötamas. Küsimused said vastused ja infot kogunes palju. Vastuvõtt oli tõeliselt soe ja emotsionaalne,“ jagas Maiken Gubaidulin muljeid. Tal oli huvitav näha, kuidas olid klassid planeeritud ja sisustatud, ning kõrvutada oma kogemusi uutega. 

Teda üllatas direktori tõdemus, et koolil on raske leida eesti keelt rääkivaid õpetajaid ja õpetajate puuduse tõttu pole mõnda kutseala võimalik õpetada. Üllatas ka see, et iluvaldkonnas õpetatakse ainult küünetehnikuid ja neidki alles esimest aastat. „Ida-Virumaal on väga palju spaasid ja spaateeninduse eriala oleks nendega koostöös vajalik. Õpilastel oleks võimalus valida praktikakohti,“ arvas Gubaidulin, kes kolme aasta pärast on diplomeeritud kutseõpetaja. Heaks üllatuseks nimetas ta ägedaid laboreid ja klasse ning õppimisvõimalusi. 

Kuigi see reis tema tulevikuplaane praegu ei muutnud, tekitas huvi sealne väljakutseid pakkuv keskkond. „Iluvaldkond on seal koolis alles lapsekingades ja millegi uue algus on alati väga põnev,“ arvas ta. „Jälgin kooli arengut kindlasti huviga. Endale sain kinnitust, et kutseõpe on põnev ala ja ma õpin õiget asja.“ Gubaidulin lausus, et kui elu võimaldaks, siis kaaluks ta Ida-Virumaale elama asumist. Praegu aga tuleb õppida ja lapsed esimesse klassi saata. „Laste kasvades olen kindlasti avatud huvitavatele pakkumistele. Hea meelega teen kutsehariduskeskusega koostööd,“ lisas ta. 

Üliõpilane oletas, et noored õpetajad tõenäoliselt pelgavad Ida-Virumaale minekut, kaheldes, kas saavad seal keelega hakkama. „Tuleb olla avatud meelega ning kohaneda. See on värskele õpetajale ilmselt üks suurimaid takistusi sellise julge sammu astumisel,“ arutles Gubaidulin. „Ma ei ole kindel, et ainult palk motiveerib kedagi sinna minema, pigem peab see otsus tulema sisemisest soovist midagi muuta ja ära teha. Kuigi, mõistlik palk ja lisavõimalused aitaksid kindlasti otsustada.“

Meidi Sirk.

Hooliv juht ja koostöine kollektiiv

Üliõpilastega tegi tutvumisreisi kaasa TLÜ haridusteaduste instituudi kutsehariduse dotsent Meidi Sirk, kelle muljed olid väga head. Ta pidas tähtsaks, et kooli direktor Hannes Mets teab hästi oma õpetajaid ja toetab neid. „Loodan, et üliõpilased märkasid, et direktor tegeleb kutseõpetajatega, see ei ole väga tavaline,“ rääkis Sirk. „Minul tekkis turvatunne, et sinna võib üliõpilasi praktikale saata.“ 

„Me ei teadnud ise varem, kuidas see kool toimib ja kuidas üliõpilasi oodatakse,“ tunnistas ta. Tutvumine kohapeal avardas teadmist sealsetest praktika- ja ka ööbimisvõimalustest. Iluteeninduse ja toitlustuse kutseõpetajaks õppijaid on palju Tallinnas ja mujal Eestis. Kuid Ida-Virumaal näeb õppejõud selles valdkonnas töö alustamiseks palju võimalusi. 

Tudengid kuulsid ka eesti õpetajate kogemustest vene keelega. Kui õpilase vähene eesti keele oskus võib õpetajaga suheldes algul stressi tekitada, siis ühtlasi annab see tõuke eesti keelt õppida, rääkis Sirk. Teisalt tuleb õpetajal koolis range olla ja eesti keelt kõnelda, siis omandavad õpilased ka erialase keele.

Tulevikuplaanidest kõneldes avaldas Sirk, et kõrgkoolil on kavas vormistada partnerkooli leping IVKHK-ga. Ta nägi ka uute õppekavade avamise ja töökohapõhise õppe võimalust koostöös spaadega. Muljet avaldas direktori avatud suhtumine üliõpilaste mõtetesse. „Tulge ja teeme koos,“ pakkus direktor Hannes Mets. 

Võimalik, et TLÜ üliõpilased löövad kaasa töökohapõhise õppe avamises, arvas Sirk. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus tahab arendada iluteeninduse valdkonda, mida on pidurdanud vajalike inimeste puudus. Kool on avatud eriala arendama, kui leidub kaasalööjaid. 

Uustulijat võib heidutada napp elamisvõimaluste valik – kool pakub ööbimist õpetajate ühiselamus, kuid korterelamute puuduse probleemi ei saa õppeasutus lahendada. Ent kutsekooli õpetajad saavad spaas käia väga soodsa hinnaga. Julgustavalt mõjus ka info kogukondade tegevusest. Sirk ütles, et tema kolleegidele meeldis seegi, et kutsekoolis on õpetajad hoitud. Töötajate suhtes avatud ja toetavat hoiakut ning koostööd kollektiivis nimetas ta väga tähtsaks. „Ida-Virumaal ringi sõites nägime tohutut arengut. Noored, kellel veel peret pole ja kes otsivad oma elu loomiseks kohta, võiksid seal katsetada,“ arutles Sirk. 

Kutseõpetaja eriala kolm valdkonda

TLÜ kutseõpetaja erialal õpib kõige enam iluteeninduse ja toitlustuse spetsialiste. Teenindusvaldkonna kõrval on militaarerialal õppimas allohvitserid, tulevased riigikaitse õpetajad. Kolmas valdkond hõlmab kõikvõimalikke tehnikaalasid. Vastu võetakse soovijaid, kes on eriala omandanud kutseõppeasutuses või töökohapõhises õppes ja kel on kutsetunnistus. Eriti suur puudus on tehnika kutseõpetajatest. Neil oleks väga hea võimalus Ida-Virumaal tööd leida, pakkus Sirk. Praegu õpib TLÜ-s vaid üks IV KHK-s töötav kutseõpetaja.

Tänavu on bakalaureuseõppes vastuvõttu vähendatud 22-lt 20-le ja magistriõppesse võetakse vaid 15 õppijat. Bakalaureuseõppe kohad täituvad kindlasti, arvas Sirk, sest selle lõpetanud saavad kõige nõutavama, s.o 6. taseme kutsetunnistuse. Magistritase on mõeldud eelkõige juhtõpetajatele, neil on ühine õppekava Tallinna Tehnikaülikooliga.


Suur ja huvitav tööandja 

Hannes Mets.

Vastab Ida-Virumaa KHK direktor Hannes Mets

Mis eriala kutseõpetajaid Ida-Virumaa KHK vajab? 

Kutseõpetajaid on vaja ehituse ja puidu (CNC, ehitus-viimistlus, kliimatehnik), sisetööde elektriku, metalli ja auto, tehnoloogia (mehhatroonik, automaatik), toitlustamise (kokk, pagar-kondiiter), IT- ja majanduse (väikeettevõtlus) erialadel. Kõige raskem on leida hästi eesti keelt oskavaid kutseõpetajaid, sest õpetajad peavad andma tunde ka eestikeelsetes gruppides.

Kas teil on ka oma vilistlasi õpetajaid? 

Jah, eriti IT-valdkonnas. Iga aasta vaatame, kes võiks asuda tööle, ja soovijad kandideerivad. Kahjuks ei taha mitte kõik tublid lõpetajad kooli jääda. Eriti tehnilises valdkonnas, sest palk ei ole atraktiivne. Ka ei oska lõpetanud hästi eesti keelt.

Üldainete õpetajaid on kergem leida, ka keeleoskajaid. Praegu vajame eesti keele kui teise keele ja ka kui emakeele õpetajaid. Samuti otsime inglise keele õpetajat eestikeelsetele gruppidele.  

Millist kasu näete Hariduskopteri ettevõtmisest, et tulevased õpetajad tuuakse kooliga tutvuma?

See kohtumine oli esimene ja positiivne samm, loodan, et mitte viimane. Vähemalt inimesed näevad, et oleme suur ja huvitav tööandja.

Millist koostööd võiks teha Ida-Virumaa KHK kõrgkooliga, kes valmistab ette kutseõpetajaid? 

Esimene samm oleks praktikantide suunamine meile praktikale.

Mida on teil tulevasele õpetajale lisaks töökohale pakkuda? 

Põhiasjad on suur arenev organisatsioon, kus saab ka ennast arendada (koolitused, stažeerimine Eestis ja välismaal), tervisepakett, juubilaride tunnustamine, toetus peresündmuse puhul (lapse sünd, pulmad), kooli traditsioonid (laadad, kutsevõistlused, töötajate koosviibimised). Narvas, Sillamäel ja Jõhvis on töötajaile ööbimisvõimalused (hostel ja õpilaskodu). Iga kandidaadiga räägime individuaalselt, selgitame välja tema ootused.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!